Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP3 Geity Villem OPTILINE KOHERENTS TOMOGRAAFIA Referaat silmahaiguste uurimismeetodis Juhendaja: C. Räppo Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 1.OKT........................................................................................... 4 1.1 OKT areng.....................................................................................5
8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Ristlainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille käigus keskkonnaosakesed võnguvad laine levimissuunaga risti, näiteks lained veepinnal. A z v x -A ...
Laine on võnkumise edasikandumine ruumis. Laines toimub energia edasikandumine , kuid ei toimu võnkuva keskkonna edasikandumist. Laine pikkus on vähim kagus kahe sünkroonselt võnkuva punkti vahel. Laine levimise kiirus : v= f f-sagedus Huygensi printsiip: Keskkonna iga punkt, milleni võnkumine on jõudnud, on ise elemenraarlainete allikas. Püsiv inerstipilt tekib siis, kui vaadeldavassse piirkonda jõudnud lained on koherentsed. Lainete koherents on tagatud siis, kui laineallikate sagedused on võrdsed ja käiguvahe ei muutu. Max- Min-
nimelt teema tundlikkus, polariseerunud seisukohad ja see, et ta kirjutab seda tavalisele inimesele, kellele taolised lihtsustavad ja maailma komplekssust kergesti äraseletavad väited meeldivad. Postimehe lugeja ongi see kõige „tavalisem“ eestlane kui nii võib öelda. Samas on Kadri Kasaku tekstis olemas kõik olulised tekstide tunnused, mida presenteerivad ka Aava ja Salumäe. Aava ja Salumäe toovad välja teksti oluliste tunnustena välja järgmised tunnused: • koherents ehk teksti tähenduslik terviklikkus; • kohesioon ehk teksti lausete ja tekstiosade vahelised seosed; • teksti eesmärgipärasus; • informatiivsus; • vastavus suhtlussituatsioonile; • kuulajale lugejale vastuvõetavus; • intertekstuaalsus ehk teksti omadus olla suhetes teiste tekstidega. Need tunnsued ühtivad väga hästi ka hea ajakirjandusliku teksti tunnustega. Kui tulla Kasaku arvamusloo juurde, vastab tema tekst laias laastus kõigile neile tunnustele. Arvan, et tegemist
annaabi.ee 
