Füüsika 2 praktikum nr 7 (2015) (0)

Õppeaine:Inimeseõpetus
Kursus : Perekonnaõpetus
PEREKOND
Perekonna ajalugu
Kooselu vormid on aastasadade ja –tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud. Üleminekud  ühelt  
kooselu vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid kooseluviise. 
Vanimaks teadaolevatest kooseluvormidest on  pakutud  ühis- ehk rühmaabielu, kus üksteisele kuulusid 
terved  rühmad mehi ja naisi. Sellel on mitu arengujärku: 
Sugulusabielud, kus omavahel võisid seksuaalvahekorras olla ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik 
vara, kõik kuulus kõigile. Esimene reegel, mis hakkas kehtima, määratlemaks mehe ja naise omavahelisi 
suhteid, oli intsesti  tabu , ehk verepilastuse keeld. Selle kehtestamisel olid sotsiaalsed põhjused. Sooviti paika
panna rollisuhted (N: kui mees on seksuaalsuhetes naise ja naise tütrega, siis pole ju enam tegemist ema ja 
tütrega, vaid kahe rivaaliga partneri pärast. Või kui mees saab oma tütrega lapse, siis kes see laps on, kas laps
või lapselaps?). Tekkis  segadus   hierarhias . Intsesti tabuga sooviti tugevdada ka arengupotentsiaali – “võõras 
veri ” toob juurde genofondi täienemise. Intsesti tabu kehtib tänaseni, praeguste seaduste järgi on 
seksuaalsuhted  keelatud külgnevate,   alanevate ja ülenevate sugulaste vahel.              
* Intsest on lähisugulaste (õdede ja  vendade  või vanemate ja laste) vaheline seksuaalsuhe. Praktiliselt 
kõigis kultuurides on lähisugulaste vaheline seksuaalsuhe tabu, kuid erineda võib sugulusaste, millest 
alates vahekorda loetakse intsestuaalseks.
Hõimudevahelised abielud. Kui rännakul (hõimud ei olnud veel paikseks jäänud) kohtuti oma abielulistes 
suhetes oleva hõimuga, siis  selle liikmetega ka seksiti. Võõra hõimu  liikmega  seksuaalvahekorda  astumist  
karistati rängalt. Viimati kohati sellist kooselu Austraalias aborigeenide hulgas 19.sajandil ning sellele näib 
viitavat ka  eskimote  “külalislahkus” – külalisele pakutakse lisaks öömajale ka oma naist. 
Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Et suguline läbikäimine oli 
määratlemata, ei saanud lapse päritolu isa järgi arvestada. Ainus kindel lapsevanem oli ema ja lapse 
põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees.
Inimühiskonna arenedes  mindi  üle järgmisele kooseluvormile – paarabielule. Selle ülemineku peamiseks 
põhjuseks peetakse eraomandi tekkimist. Mehel  kogunes  sõjakäikude ja röövimise saagist vara, mida ta 
tahtis pärandada oma  lihastele  järglastele. Selleks, et see võimalik oleks, pidid need olema täpselt teada - 
tekkis  patriarhaat  (isajärgsus). Valitsevaks sugupooleks tõusis mees, kes lõi ka naise kohustusi ja õiguseid 
käsitlevad seadused. Paarabielul on kaks  varianti :
1. Polügaamia, mis omakorda võib esineda kahel viisil: polügüünia – üks mees on abielus mitme 
naisega; polüandria – üks naine on abielus mitme mehega. Mitmenaisepidamist soodustasid 
pikaajalised  sõjad , mis vähendasid oluliselt meeste arvu ning samuti meeste ja naiste 
paljunemisvõimaluste erinevus (teadaolevalt maailma kõige viljakamal mehel on 888 seaduslikku 
PTG
Andra  Mere
Page 0 of 3
Õppeaine:Inimeseõpetus
Kursus: Perekonnaõpetus
järeltulijat, kõige viljakamal naisel aga 69 ning neistki suur osa on sündinud mitmikena). 
Mitmemehepidamist esines harvem. Üheks polüandria põhjuseks oli mõne rahva tava hukata 
vastsündinud tütreid. Naine võeti kõigi pere vendade peale ühine ja lapsed kuulusid vanemale 
vennale ( Tiibetis  nimetasid lapsed teisi vendi “väikesteks isadeks”). Polüandria viiteid on leitud ka 
iiri legendidest ja  skandinaavia  saagadest. Polügaamia on mitmel kujul säilinud tänaseni.
2. Monogaamia levikut seostatakse tsivilisatsiooni tekkega. Varaline kihistumine põhjustas olukorra, 
kus mitme naise ülalpidamine käis  paljudele  meestele üle jõu. Eestis hakkas monogaamia levima 
13.sajandist, kuid veel 17.sajandist on viiteid levinud polügaamiale
Perekonna ülesanded
Perekonna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tavatähenduses moodustavad perekonna abielupooled ja nende 
järglased . Samas loetakse tänapäeval perekonnaks  :  tuumpere , laiendatud perekond, üksikvanemapere, 
uuspere ,  lasteta   abielupaar , . . 
Perekonda on peetud sotsiaalsetest rühmadest kõige tähtsamaks. See tuleneb osalt tema ülesannetest ja osalt 
mõjust tema  liikmetele . Perekonna struktuur võib olla kultuuriti väga erinev, kuid ülesanded on kõikjal 
küllaltki sarnased.
Perekonna ülesanded: 
o S
  oo jätkamine 
o S
  eksuaalfunktsioon 
o M
  ajanduslik funktsioon 
o T
  ööjaotus 
o L aste  kasvatamine  
o S
  otsialiseerimisfunktsioon 
o H
  oolitsus 
o H
  ariv/kultuuriline 
o T
  urvalisuse pakkumine 
Üksikisikule on  perekond eluliselt tähtis. Perekonna tähendus ja sisu muutuvad elu jooksul olenevalt tema 
vanusest. Kirjelda milline tähtsus on perekonnal inimesele:
PTG
Andra Mere
Page 1 of 3
Õppeaine:Inimeseõpetus
Kursus: Perekonnaõpetus
o L
  apseeas –  L apsel peavad olema mõlemad vanemad , et ta tunneks armastust, hoolitsust ja 
ühtekuuluvustunnet.
o N
  oorukieas- On tähtis, et perekond oleks toeks ja abiks rasketel  aegadel , tähtis on ka 
tunnustamine.
o T
  äiseas- Perekond jääb alati perekonnaks. Tuleb harjuda mõttega, et tuleb lapsest mingil 
määral eemalduda- laps tuleb ise nõu ja abi paluma. Vanematel ei tuleks end peale pressida.
o V
  anemas eas- Tekib enda perekond. Võetakse kaasa kõik väärtused, mis on vanemad 
õpetanud ja andnud.
PTG
Andra Mere
Page 2 of 3