saj. algul prantuses maalikunstis, hiljem arenes ka kirjandues, kuid ei kujunenud omaette kirjandusvooluks.Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada,vaid kujutasid seda nii,nagu see on üles ehitatud. Ekspressionismi mõiste tuli kasutusele 19. saj. keskpaiku kujutavas kunstis impressionismi vastandina.Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20. saj. algul Saksamaal, tähistades esialgu saksa uusimaid kirjandussuundi.Eristatakase varasemat ekspressionismi,mis oli vormikeskne,võrreldav futurismiga ja kubismiga,ja hilisekspressionismi,mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv,eelkõige I MS üleelamised. Imazism, modernistlik kirjandusvool ingliskeelses luules, tekkis 20. saj. algul Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu.Imazism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni:pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile,väljenduse konkreetsusele ja täpsusele,elavusele ja ilmekusele,püütakse vabaneda liigsest ilutsemisest ja paljusõnalisusest
mõjudes väga atraktiivselt. Talle meeldis endale ise riideid teha ning publikut sokeerida, nii välimuse kui käitumisega. 1930. aasta veebruaris astus Majakovski RAPP-i. Kirjanduslikud vastuolud, eeskätt RAPP-i ebakorrektsed poleemilised rünnakud, ja mõranenud isiklik elu põhjustasid Majakovski hingelise ummiku. Ta lõpetas elu enesetapuga. Majakovski on suuresti mõjutanud nõukogude rahvaste arengut. Vladimir Majakovski loomingu ülevaade. Majakovskit sidus futurismiga ja akmeismiga polemiseerimine, klassikalise kultuuripärandi hülgamine, huvi linliku elulaadi vastu, utoopiline püüe maailma kunstivormide uuendamise kaudu ümber kujundada. Samas avaldub ta luules rahulolematus ühiskonnaga ,,Linnapõrgu" 1913 a, kodanluse vastane mässuvaim- ,,Võtke" 1913. Majakovski on eeskätt linnaluuletaja. Tema kujutatud linnas, mis ei tähenda ainult Moskvat, elavad inetud inimesed pööbel, mass, soovide ja ideaalideta rahvajõuk. Luuletaja kujutas
Ekspressionism luules ja draamas Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kirjanduses. Seda on peetud kitsamalt saksa nähtuseks, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Ekspressionism levis vooluna mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austria-Ungari territooriumi kultuuriruumis. Võrreldes futurismiga pole ekspressionism nii selgepiiriline, end kindlasõnaliselt määratlev vool. Ekspressionismi arengus võib eristada kaht perioodi. Kirjanduskeskne ekspressionism kestis 1910. aastast kuni Esimene maailmasõjan alguseni. Sõja-aastatel ja pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis kestis 1920-ndate aastate keskpaigani. Kirjanduskeskse ekspressionismiga võrreldes iseloomustab hilisekspressionismi suurem politiseeritus.
Apollinaire (1880-1918), töötas välja kubismi luuleteooria, kuid oli seotud ka teiste avangardistlike vooluga. Võttis kasutusele mõiste sürrealism ning koondas enda ümber noori autoreid, kellest hiljem kujunesid tuntud sürrealistid Ekspressionism Mõiste tuli kasutusele 19. saj keskel kujutavas kunstis impressionismi vastandina. Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20.saj algul Saksamaal. Eristadakse varasemat ekspressionismi, mis oli vormikeskne, võrrekdav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu kesmeks on ühiskonnaga seonduv, eelkõige I maailmasõja üleelamised. Ekspresionism on spetsiifiline suund saksa kirjanuses, mille eesmärgiks on sama, mis futurismilgi : kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule- närvilist kaasaega. Stiililt oli ekspressionism eksalteeritud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taolev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane.
Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20. sajandi algul Saksamaal, tähistades esialgu saksa uusimaid kirjandussuundi. See levis vooluna mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austria-Ungari territooriumi kultuuriruumis. Ekspressionism on kindlasõnaliselt määratelv vool. Ekspressionistidel puudub manifest ja selgesti väljendatud (tegevus)programm, oma avaldusvormidest on ekspressionism futurismist eripalgelisem ja laialivalguvam. Eristatakse varasemat ekspressionismi, mis on vormikeskne, võrreldav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige Esimese maailmasõja üleelamised. Stiililt oli ekspressionism ülierutatud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taotlev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Ekspressionistide vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut kujundas ning mõjutas väga sügavalt Esimene maailmasõda. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise
Ta tuli kirjandusse üsna noorelt luulekoguga "Kolmring"(1989), mil ta oli vaid 17. aastane, sellele järgnesid "Vari ja viisnurk" (1991) ning "SürWay"(1992). Veel on lisandunud "Neli sada keelt"(1997) ning "Towntown&28"(1999). "Neli sada keelt" teeb oma kujunduses kummarduse Eesti futurismi ajaloole. Sinijärve loomingut- eriti kolme esimest kogu- iseloomustavadki pidevad suhted sajandialguse avangardsete vooludega: futurismiga, dadaismiga, sürrealismiga, (hilis)ekspressionismiga. Karl Martin Sinijärve esikraamatut nimetada "eelõitsenguks", sest enamik luuletusi on kirjutatud 13-16 aasta vanuselt. Nii tundub selles esimeses kogus veel küllalt palju poosi ja lõbu sõnadest ja lõbu nende sõnade liigutamisest. Sinijärve maailm selles esimeses kogus ongi sõnade maailm, ka tüdrukut võrdleb ta sõnadega, tekstiga. Aga romantilistest mõtetest ei pääse temagi, unistustest armastuse ja vaimukõrguste järele
Tähtis on liikumine kunsti ülesandeks on väljendada dünaamikat. Idee maalikunst peab loobuma traditsioonilistest motiividest (akt); selleks, et näidata ajastu dünaamikat, tuleb kujutada motiivi arengut ajas; tuli kasutada erksaid värvikombinatsioone (mõjuvad jõudsalt). Kõlavad plaanid olid valmis, kuid kunstini ei jõutud. Selleni jõuti alles 1918. aastal Pariisis (sest enamik on kolinud kunstipealinna, tutvunud uuenduslike kusntivooludega, leiavad sealt tuge ja saavad futurismiga tegeleda). Tähtsamateks esindajateks on Umberto Boccioni, Carlo Carra, Giacomo Balla, Gino Severini. Üks võimalus realistlik suund, teine võimalus toetuda kubismile (nähtav maailma geom.kujunditeks paiskavad nähtava maailma pildile laiali, nad ei ehita seda uuesti üles). Futuristide pildid pigem meenutavad mosaiiki kui mingit ülesehitatud pilti (piirjooned lagunenud, esemed näivad hajuvat). Jääb püsima liikumistunne! Dünaamika! Põõavad kujutada suurlinna müra (abstraktsete geom
on pärit Visnapuu kogust "Amores" (1917) Aeg kärsik on, aeg nelju a´ab; oo, heida endast kate, naine, tantsi! Siis langetame elu viimse kantsi: surm lõpu toob, aeg otsa saab. Ekspressionism. "Tarapita" Mõiste ekspressionism (pr expression väljendus, ilme) tuli kasutusele juba 19. sajandi keskpaiku kujutavas kunstis impressionismi vastandina. Kirjandusvooluna tekkis ta Saksamaal 20. sajandi algul. Eristatakse varasemat ekspressionismi, mis on vormikeskne, võrreldav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige I maailmasõja üleelamised. Ekspressionistide lipukirjaks oli kunstniku maailmanägemise, ideede ja emotsioonide ning inimese ühiskondliku ahistatuse dramaatiline väljendamine. Kõige jõulisemalt arenes kirjanduslik ekspressionism Saksamaal ja Skandinaavias ajavahemikus 1910 1925. Ekspressionistide elutunnetus oli kantud katastroofi eelaimustest. Seetõttu esitatakse sageli süngeid
tugevalt tema loomingusse, hakates seda spontaanselt kasutama. Visnapuu tegi eesti kirjanduse juures asju, mida teised ei teinud, ta oli eriline autor. Graafilise luule algataja Eestis. Talle meeldis julgelt eksperimenteerida. Tema luuletuste juures on oluline musikaalsus, eriti esimeste luuletuste puhul, kuid ka hiljem on kõlaseostel tema luules oluline osa. Tema looming on suguluses vene sümbolismivärvinguga futurismiga. Esikkogu on 1917. a ilmunud ,,Amores", mis on ebaühtlusele vaatamata tuumakamaid ja isikupärasemaid esikkogusid eesti luuleloos, see on Visnapuu poeediisiksuse väljendus. ,,Amores" väljendab ebakõlalise maailma ja vastuoludes heitleva luuletajamina nägemusi. Keskne teema on armastus. 1920. a ilmus kolmikkogu ,,Talihari" (ajalaulud), ,,Hõbedased kujutised" (armastuslüürika) ja ,,Köo-orvik" (kõla- ja vormieksperimendid). Visnapuu arenes
kunsti peamised eeskujud Saksamaalt, kus näiteks Berliini dada oli veel palju radikaalsem ja tormilisem. Ado Vabbe (1892-1961) oli tõepoolest uut tüüpi, läbinisti artistliku ja avangardistliku vaimuga loovisik. Tema maalide ja eriti joonstiste rafineeritud fantaasia, virtuooslik kergus ning vaba mängulisus olid uus nähtus eesti kultuuris. Vahetult enne sõda oli Vabbe käinud Saksamaal ja Itaalias, kohtunud "Sinise Ratsaniku" liikmetega sh Vassili Kandiskyga, tutvunud ekspressionismi ja futurismiga. Sõja ajal oli ta elanud Moskvas, vene avangardi tollases pealinnas ning puutunud kokku sealse kubofuturismiga. Joonis .... Ado Vabbe maal "Kohvikus" 1918 ja figuraalkompositsioon 1940-ndate algusest Tüüpiline 1920. aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peep Aren (1889-1970).
Järjest tõusis otsene side raamatu tekstiga, kuid sellest hoolimata jääb Vabbe raamatugraafilise loomingu kõige värskemaks ja hinnatumaks osaks see, mis ta lõi 1910-ndate aastate lõpul ja 1920-ndate algul. Meeldis eriti siurulastele. Tema maalidele ja joonistustele omane rafineeritud fantaasia, virtuooslik kergus ja vaba mängulisus olid eesti kunstis midagi uut. Vahetult enne sõda oli käinud Saksamaal ja Itaalias, kus tutvus ekspressionismi ja futurismiga. Sõja ajal elas Moskvas, vene avangardi tollases pealinnas ja puutus kokku sealse kubofuturismiga. Tal oli suur roll selles, et kunstikool "Pallas" kujunes niivõrd uuendusmeelseks. Ta oli kunstikool "Pallase" juhataja aastatel 1926-1929. 1. Ekspressionism eesti kunstis, saksa traditsioon 1920. aastate algupoolel pärinesid peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud
annaabi.ee 
