· vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langetuslikud, mida põhjustavad koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus ( nt. veehoidla surve, maa- alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus) Maa värinad levivad seismilste lainetena. Kehalained Pinnalained Levivad maapinnas kiiresti Levivad piki maapinda epitsentrist eemale kerapinnalaadsete frontidena nagu virveringid vees 1) S- lained ( risti lained ) on 1) S- lained ( risti lained ) on aeglasemad aeglasemad 2) P-lained ( piki lained ) on kiiremad 2) P-lained ( piki lained ) on kiiremad Tekitavad suuremaid purustusi , pikaajalisem Richteri skaalat kasutatakse mida mõõdetakse magnituutides. Mõõdetakse seismograafiga.
30. Mõisted: maavärina kolle ehk fookus, maavärina kese ehk epitsenter. - * Maavärina kolle ehk fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. * Maavärina kese ehk epitsenter maavärina kolde kohal paiknev kont maapinnal või merepõhjas. 31. Kuidas jaotatakse maavärinate tulemusel tekkinud seismilisi laineid? - * Keha(ruumi)lained - levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus. Jagunevad: · P-lained(pikilained) - kiiremad, · S-lained(ristilained) - aeglasemad, üles ja alla. * Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale (nagu veelained vettevisatud kivist.) 32. Ruumi- ja pinnalainete peamised erinevused. - * Ruumilained on kiired ja liiguvad maapõues kerapinnalaadsete frontidena. * Pinnalained on aeglased ja liiguvad mööda maapinda epitsentrist eemale. 33. Mõisted: seismograaf, seismogramm, tsunami.
``tulerõngana``.3.4.Kilpvulkaan:magma sisaldus35%/52%,magma voolab rahulikult maapinnale,valgub pikkade laavavooludena laiali ja ``ehitab``lameda vulkaanikoonuse.Kõik ookeanilised vulkaanid on kilpvulkaanid.N:Mauna Loa.Kihtvulkaanid:magma sisaldus52- 65%,laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse.Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.N:Etna.5.Kehalaine:kerapinnalaadsete frontidena nagu helilaine õhus.Eristatakse kiiremaid P-laineid e pikilaineid mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvateja välja venivate impulssidena.S-laineid e ristilaineid.Pinnalaine:Piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist.Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt.Rayleighi lained panevad maapinna lainetama.Lovei lained aga võnguma. Selgita:Uue mandrilise maakoore teke- Kurd mäestike teke-maakoore kokkusurumis
Ennustamine Soojusmonitooringsatelliitidelt infropunase kiirguse sensoritega Seismiline monitooringvulkaanialuse magma liikumise registreerimine Maapinna kõrguse mõõtmine Maavärinad Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Murrangu tekkega kivimitest vabanenud pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena Keha/ruumilainedkerapinnaliste frontidena Pinnalainedpiki maapinda, epitsentrist eemale Seismograaf Richteri skaala Logaritmiline Skaala näitab energiahulka, mis vabaneb maavärina toimel Vahemik 0..9.6 MAGNITUUDI 2. Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. 3. Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4. Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5
Plahvatuslikul vulkaanipurskel võib kh tekkida nt St Helensi Kaasnevad nähtused: 1) mudavoolud 2) lõõmpilved gaasid (N, Cl, F) + vulkaaniline tuhk MAAVÄRINAD Maavärinad maapinna vibratsioon ja nihked Maavärina kolle e. fookus koht, kust algab kivimite rebestumine e. maavärina murrang Maavärina keskmik e. epitsenter kolde kohal asuv paik maapinnal Seismilised lained: 1) kehalained (ruumi-) levivad keralaadsete frontidena a) P-lained e. pikilained levivad vedruna, kiiremini b) S-lained e. ristilained levivad aeglasemalt, S-kujuliselt 2) pinnalained piki maapinda epitsentrist eemale a)Rayleigh' lained lainetavad vertikaalsuunaliselt b)Love'i lained - võngutavad maapinda horistontaalselt Seismograaf hinnatakse asukohta, kolde sügavust, maavräina intensiivsust, maapõue rõhkude suunda Richteri skaala magnituudid kuni 10 Tsunami maa poole tormavad hiidlained
mis on vedel. Seega saab magma kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda kilpvulkaani. Vulkaan on madal ja lai. Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, magmavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Vulkaan on kõrge ja järsk. · Keha- ja pinnalained (levi, jaotamine) Kehalained Levi: maapõues kerapinnalaadsete frontidena Jaotamine: a) kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas b) aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena Pinnalained Levi: piki maapinda epitsentrist eemale Jaotamine: a) lühikesed - Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem
Kasu vulkaanidest: kivimeid kas ehitusmaterjalina, tuhk teeb mullad viljakaks, kuum vesi energiaallikana. Maavärinateks nim maapinna vibratsiooni ja nihkeid, mis tekivad maapõue kivimite kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Mv kolle on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine, mv kese e epitsenter on vahetult kolde kohal olev paik maapinnal. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilainued õhus, pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu kivi vette visates. Mv eristatakse tekke järgi: tektoonilised(pinged maakoores), looduslike koobaste sissevarisemine, maaaluste koobaste sissevarisemine, tuumakatsetused maaalustes sahtides. Richteri skaalal mõõdetakse maavärina võngete tugevust, mõõtühik magnituud, ulatus: 08,9, seismograafiga. Mercalli skaalaga mõõdetakse purustusi, pallides, ulatus: 012 palli, vaatlustega, antakse hinnang
segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena,a)P-lained( kiired); b)S-lained(aeglased), 2) pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri skaala- logaritmilise skaalaga. 15. Millistes piirkondades esinevad maavärinad ja vulkaanid? 16. Too näiteid maavärinate ja vulkaanide tagajärgedest! 17. Millised on kiired nõlvaprotsessid? Kirjelda neid!
segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena,a)P-lained( kiired); b)S-lained(aeglased), 2) pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri skaala- logaritmilise skaalaga. 15. Millistes piirkondades esinevad maavärinad ja vulkaanid? 16. Too näiteid maavärinate ja vulkaanide tagajärgedest! 17. Millised on kiired nõlvaprotsessid? Kirjelda neid!
htm Maigi Astok MAAVÄRINAID ERISTATAKSE TEKKE PÕHJAL: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus). Maigi Astok Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid Kehalained levivad maapinnas kiiresti kerapinnalaadsete frontidena. Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees. Suuri purustusi tekitavad pinnalained, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maigi Astok Seismilised lained Murrangu tekkega vabanevad kivimitest elastsed pinged, mis levivad seismiliste lainetena maavärina koldest eemale. Eristatakse kehalaineid ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse:
kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle e. fookus. Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nim. maavärina keskmeks e. epitsentriks. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha-(ruumi-) ja pinnalaineid. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, pinnalained aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid e. pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitatavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid e. ristlaineid , mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena
elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. · Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine kannab nimetust maavärina kolle (fookus). · Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks. · Kivimitest vabandevad elastsed pinged levivad maavärina koldsest eemale seismiliste lainetena. · On kahte liiki laineid: 1. kehalained (levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena täpselt nagu helilained) 2. pinnalained (levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist) · Kehalainete seas eristatakse kahte liiki laineid: 1. P-lained ehk pikilained (levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena) 2. S-lained ehk ristilained (levivad aeglasemalt ning keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impullsidena)
protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle(fookus) koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine maavärina murrang Maavärina kese (epitsenter) vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Need jagunevad keha (ruumi) ja pinnalaineteks. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, pinnalained aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Kehalained Plained Slained levivad keskkonna liikumise suunas levivad keskkonna liikumissuunaga risti kokkusurutavate ja väljavenivate impulssidena deformeerivate impulssidena
2) Maasisesoojust kasutatakse. 3.4 Maavärinad Tekivad maapinna liikumistest. Maakoore aktiivsed liikumised. Epitsenter- koht, kus on kõige tugevam värin maapinnal. Mõõdetakse seismograafiga. Tsunami, mõõtmine, leviku alad, seal kus on laamade kokkupõrke alad. Laamade kaart. Maavärina kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang. Maavärina epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik 1.Kehalained- levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus 1.1 P-lained e. Pikilained-kiiremad, levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenivate impulssidena. Levivad vedelas 1.2 S-lained e. Ristlained-aeglasemad, leivivad keskkonda liikumissuunaga risti defromeerivate impulssidena. Ei levi vedelas kk-s 2.Pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. 3.5 Nõlvaprotsessid Toimub ebatasase pinnamoega aladel
läänerannikut. Teine on tuntud Vahemeremaade seismilise vööndina, alates Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. 12. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. (keha- ehk ruumilained, pikilained e P- lained, ristilained e S-lained, pinnalained) Keha- ehk ruumilained- levivad maakera sees sfääriliste frontidena nagu helilained õhus. Ruumilained jagunevad oma korda P-laineteks ja S-laineteks. Pikilained ehk P-lained- oma olemuselt kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid, mis levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Maakoores levivad kiirusega 6-7 km/s, samuti levivad nad vabalt ka vedelikes. Ritsilained ehk S-lained- kivimkeha kuju muutvad lained, mille puhul kivimite
kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal olevat maapinnal asuvat paika nimetatakse maavärina keskmeks (epitsentriks). Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiste lainetena. Eristatakse keha-(ruumi-) ja pinnalaineid. Esimesed levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, teised aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusurutavate ja väljavenitatavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonda liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena
vahel selgejooneliselt ja teravalt. Linnakeskuse poole suureneb kahekordsete majade arv ja ehitustihedus; katusevormilt esineb rohkem kelbalisi, aineselt – sega- ja kiviehitusi ning püstlaud-katus kaob. Linnasüdames on kivimajad vanemast ehitusperioodist (möödunud saj. I poolelt) Aleksandri ampiirja ebapuhtas kodanlikus stiilis ning neid on suurel määral remonditud. Vaheldudes modernsemate ehitistega annab see neile vabama ja uuema ilme. Majad reastuvad pidevate kivist frontidena võrdlemisi kitsa ja tiheda tänavateestiku kõrval, ja moodustavad linnasüdame peamiselt kolmekordsete kivielamute, tiheda hoonestuse ja asustusega, väikeõuestikuga ning aiastuseta väike-sulgkvartalid. Linnasüdame peamine osa on koondunud ürgoru lammi edelaosale, ülejõe-osa on aga väike ja kujunenud Henningi väljale vaatavatest sulgkvartalitest ja siin lõikuvatest äritänavatest. Esinedes iseloomuliku
Havail vulkaan) d) Maavärinate tekke põhjused, levik ja tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kiimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärinad levivad edasi seismiliste lainetena. (pinnalained ja kehalained e ruumilained). Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus. Neid eristatexe kahtemoodi: P-lained e pikkilained (kiiremad) ja S-lained e ristilained (aeglasemad). Pinnalained levivad pikki maapinda epitsenterist eemale nagu veelained, kui vette on visatud kivi. Maavärina tugevusi mõõdetaxe Richteri skaala abil, mille töötas välja USA seismoloog C. Richter aastal 1935. Ta võttis kasutusele võnkeamplituudide kajastavate arvude asemel nende logaritmid ja nimetas need väärtused magnituudidex
laamade piirid. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid Kehalained levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena. Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees. Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus: Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi
- Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked,mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Neid esineb peamiselt laamade äärealadel ja ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. a)maavärina kolle-kivimite rebestumise alguskoht ehk maavärina murrangulõhe b)epitsenter-koht maapinnal otse kolde kohal. c)seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid -kehalained,mis levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena -pikilained,mis levivad piki maapinna epitsentrist eemale. - Maavärinate tugevuse mõõtmine: 1.Richteri skaala-sellega mõõdetakse maavärina võngete tugevust,mõõtühikuks magnituud,skaalaks on 0- 8,9 magnituudi,mõõteriistaks seismograaf. 2.Mercalli skaala-sellega mõõdetakse purustusi vaatluse põhjal,mõõtühikuks pall ja skaalaks 0-12 palli. - Tsunami on hiidlaine mis tekib maavärina tõttu merepõhjas tänu rannalähedase merepõhja
annaabi.ee 
