Selles olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaiseks. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks sõda. Pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti 1555. aastal Augusburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk". Vürst määrab alamate usu. Selle tagajärjed olid: 1)katolooklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa ning vaimulikud vürstkonnad Reini ääres, Loode-Saksamaal jm. 2)protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal:Brandenburg, Saksi, Hessen, Braunschweig, väikesed Põhja-Saksa vürstkonnad; lõuna poolt kuulusid siia rühma Pfalz ja Wüttemberg. Martin Luther suri 18. veebruaril 1546 ja maeti Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon, kes tegeles oma elu lõpuni peamiselt ajalooga, suri 19. veebruaril 1560 ja maeti samuti Wittenbergi, Lutheri kõrvale.
Anne turg Anneturu apteek Uus turg Uueturu tänav Pikk jalg Pikkajala kohvik Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus Liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku Novgorodimaa, Baltimaad, Tartumaa, Frangimaa, Madalmaad · Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku Aafrika maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Vahemere maad, Beneluxi maad IV. KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA Nimi- või omadussõna kirjutatakse jrg omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste viljarikas, ohvriterohke, sademeterohke,
Sellises olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. a.Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. Liit pidas keisriga mitu sõda. Pärast keisri lüüasaamist nõustus Keiser Karl V 1555. a. Augsburgi rahuga, mis tunnistas luterlike piirkondade valitseja õigust määrata rahva usk. Selle tagajärjeks oli Saksa riikide jagunemine kahte rühma: 1) katoliiklikud riigid (Habsburgide pärusmaad, Baieri-ja Frangimaa ning vaimulikud vürtskonnad Reini ääres, Loode Saksamaal jne.) 2) protenstantlikud riigid (Põhja ja Kesk-Saksamaa) Luterlus oli seega seadustatud ja katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik, kuigi usutülid jätkusid ka edaspidi. Martin Luther suri 18. veebruaril 1546 Eislebenis ning ta ise oma õpetuse ametlikku tunnustamist ei näinud. Hoolimata tema surmast ning puhkenud sõjast, ei surnud reformatsioon välja
Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei ole paavst, vaid riigipea. Schmalkaldeni Liit. Kardeti, et Karl V võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. See oli liit protestantluse kaitseks. Liit pidas keisriga kaks sõda. Keiser sai lüüa, 1555. sõlmiti Augsburgi usurahu, mis tähendas, et ,,kelle maa, selle usk." 1) katoliiklikud riigid(Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa, Loode-Saksamaa) 2) protestantlikud riigid (Põhja- ja Kesk-Saksamaal ja blabla) Reformatsioon Sveitsis Omavalitsusel põhinevad territoriaalüksused kantonid. Need moodustasid Sveitsi Liidu. Metsakantonid piimakarjakasvatus. Juust. Linnakantonid maaviljelus, viinamarjakasvatused, veinitootmine, käsitöö, kaubandus. Manufaktuurid, pangad. Kapitalistlike suhete arenemine. Palgasõdurlus. Ulrich Zwingli Lutheri õpetused
Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed. Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam. Märkus 1. Anne turg - Anneturu apteek, Uus turg - Uueturu tänav, Pikk jalg - Pikajala kohvik, Linda kivi - Lindakivi kultuurikeskus Ka liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku: Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, Tartumaa, Frangimaa. Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad. Käänd- või määrsõna + omadussõna
Karolingide Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (11381254) suurendasid saksa vürstid veelgi oma mõjujõudu ida ja lõuna
Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (11381254) suurendasid saksa vürstid veelgi
hiilgus ning pühakute kultus; kiriku pea ei ole paavst vaid riigivalitsejaProtestantluse kaitseks sölmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531 Schmalkaldeni Liidu. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks söda. Pärast keisri lüüasaamist teises söja sölmiti 1555 Augsbusrgi usurahu, millega iga vürst määras oma alamate usu. Tagajärjeks oli Saksa riigi jagunemine kahte rühma: 1) katoliiklikud riigid (Habsburgide pärusmaa, Beieri ja Frangimaa, vaimulikud vürstkonnad Reini äärees, Loode-Saksamaa jm) 2) protestantlikud riigid (Pöhja- ja Kesk-Saksamaa....) Kuigi usutülid jätkusid, oli luterlus seadustatud. Martin Luther suri aga varem, kui see juhtus 18.02.11546 ja maeti Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon tegeles elu löpuni peamiselt ajalooga ja ta suri 19.02.1560 ja marti samuti Wittenbergi, Lutheri körvale. § 32 REFORMATSIOON SVEITSIS: ZWINGLI JA CALVIN
Põhjalaht, Supilinn (Tartus), Rannavärav, Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Volga jõgi = Volga,Kihnu saar = Kihnu, Alpi Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, mäed = Alpid Punaoja, Teravmäed. liigisõna maa Nt. Novgorodimaa, Donimaa, Aadresskoht Nt. Allika tänav, Vabaduse Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu Tartumaa, Frangimaa põik, Järve tee, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik omadussõnatüvi Nt. Kesktänav, Keskväljak nimetuumaks on käänduv omadussõna Nt. Vaikne ookean, Punane meri, Suur väin, Väike Emajõgi, Vaikne järv sekundaarnimi, s.o teisest kohanimest või
kõrgeima tiitli (Landhofmeister), tegeledes lõpuks piiskopi kohtu administreerimisega. Olles minister piiskopkonnas, sai ta ülesandeks koostada uus nuhtlus e. karistusseadustik. Ta koostas selle ja 1507 aastal ja selle nimeks sai Bambergische Halsgerichtsordnung e. Bambergensis. Aastatel 1522 kuni 1524 oli ta Reichsregiment liige sellel ajal koostas JFS ka käesoleva töö keskmeks oleva CCC. Samal ajal oli ta ka Frangimaa rüütelkonna eesotsas, mis oli seotud Brandenburgi krahvi ja Würzburgi piiskopiga. JFS oli moralist ja reformist. Ta oli Martin Lutheri varajane pooldaja ja sõber peites enda juures pagendusse määratud usulahu järgijaid. 1535 aastal avaldati Augsburgis tema viimase üllitisena ja lahkunu järelhüüdeks JFS filosoofiliste jutustuste antoloogia ,,der teutsch Cicero". 1.5 CCC adressaat CCC adressaadiks olid peamiselt kohtunikud ka kohtumõistmisega tegelevad ametnikud sh kohtuametnikud
Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 10 keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni.
sõjakäiku Rooma end 962. aastal Rooma keisriks kroonida, kuid juba pärast Otto I surma hakkas keisri võim vähenema, seda eriti tema vastuolude tõttu Rooma paavstidega, kes keskajal Euroopas valitsev Rooma - Katoluki kirik peana tahtis lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle. Saksi dünastiasse kuulunud keiser OttoI juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn Investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. 13. sajandi keskel, kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk valitsejata aeg
· Kardeti, et Karl V kasutab katoliikluse taaskehtestamiseks vägivalda protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu sõlmisid 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. · Peeti kaks sõda keisriga keiser sai lüüa, 1555. aastal Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte ,,kelle maa, selle usk". · Tekkis kaks rühma: 1. katoliiklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa jt. 2. protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal. · Luterlus oli seadustatud; katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Usutülid jätkusid ka edaspidi. · Martin Luther suri 18. veebruaril 1546. Philipp Melanchthon suri 19. veebruaril 1560. Mõlemad maeti Wittenbergi lossikirikusse kõrvuti. 32. REFORMATSIOON SVEITSIS: ZINGLI JA CALVIN · Kujunes elanikkonna omavalitsusel põhinevate territoriaalüksuste e
väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed. Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam. Märkus. Vrd Anne turg Anneturu apteek Uus turg Uueturu tänav Pikk jalg Pikajala kohvik Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus Ka liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku: Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, Tartumaa, Frangimaa. Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad. Sidekriipsu tarvituse kohta kohanimedes vt O 60 ,,Sidekriips tuleb panna" 3. p.
annaabi.ee 
