1926.a. avastasid akadeemik A. J. Fersman ja L. N. Labuntsov Koola ps. Kõige rikkamad apatiidi leiukohad, ekspluateerimine algas S. M. Kirovi initsiatiivil. Fosfor on vajalik taimede eluks. Koola poolsaarelt leitud apatiidid on fosforväetiste tootmisel ammendamatuteks tooraine tagavaradeks. Mõningaid fosfori ühendeid- fütiini, glütseriinfosfaati jt. kasutatakse meditsiinis ravimitena, mis tugevdavad närvi; lihaste- ja luusüsteemi. Üheks huvitavaks fosfori ühendiks on gaasiline fosfiin, mille iseärasus seisneb selles, et ta sütib kergesti õhus. Fosfiin moodustub surnud taim- ja loomorganismide mädanemisel. Fosfori ühendeid, mis on loomade ja on inimese laipade koostises, lagunevad pinnasevete toimel ning moodustub fosfiin. Fosfor on kõige tugevamaid mürke. Üks kümnendik grammi fosforit on juba inimesele surmav. Teisest küljest aga on fosfor elusorganismi koostisosa, milleta ei saa eksisteerida loomad ja inimene. Fosfori
9.a klass 2006. õ.a. Fosfori omadused . Oma nime sai ta ühe allotroopse teisendi avastamisel, mil see nn valge fosfor pimedas helendas. Tuntuim on punane fosfor, mida kasutatakse tuletikutööstuses. Fosforist toodetakse paljusid mineraalväetisi (superfosfaat, fosforiit jne), insektitsiide tiofoss ja klorofoss. Üheks huvitavaks fosfori ühendiks on gaasiline fosfiin, mille iseärasus seisneb selles, et ta süttib kergesti õhus. Fosfiin moodustub surnud taim- ja loomorganismide mädanemisel. Fosfori ühendeid, mis on loomade ja on inimese laipade koostises, lagunevad pinnasevete toimel ning moodustub fosfiin. Üks kümnendik grammi fosforit on juba inimesele surmav. Teisest küljest aga on fosfor elusorganismi koostisosa, milleta ei saa eksisteerida loomad ja inimene. Fosfori puudujääk pidurdab kasvu, kutsub esile nõrkuse,
oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3), metaan (CH4) ja etaan (C2H6). Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas seda itaalia rahvusest Prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse seda pidevalt. Laigu pikem külg võrdub 50 000 kilomeetriga, lühema külje pikkus on 30 000 kilomeetrit. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Jupiteri rõngad paiknevad planeedi ekvatoriaaltasandil umbes 55 000 km kaugusel pilvepiirist. Kuigi rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes üks kilomeeter, selgus, et need koosnevad väga tumedatest osakestest. /2, lk 245-247/ Jupiteril on avastatud 16 kuud. Nelja suuremat nimetatakse Galilei kuudeks (Ganymedes, Europa, Callisto, Io). Need kuu avastas itaalia õpetlane Galileo Galilei 1610. aastal. /1, lk 28/ Saturn
kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km.[1] Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 11 (1979), Voyager 1 (1980), Voyager 2 (1981) ja Cassini-Huygens (2004). Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Hüpoteese oli palju, kuid esimese sõnastas hollandlane Huygens 1655
NGE Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mille käigus fosfor ringleb keskkonnas (litosfääris, atmosfääris, biosfääris). Looduses esinevatest fosforiühenditest on kõige tavalisemad ja suurima tööstusliku tähtsusega fosforimineraalid fosforiit ja apatiit. Osa fosforhappe soolasid, näiteks fosfaadid, lahustuvad vees hästi. Taimedes ja loomorganismides olevatest fosforiühenditest võib moodustuda nende lagunemisel (näiteks veekogude põhjas) fosfiin, kuid seda esineb vaid erandlikes tingimustes. Veeorganismidele on fosfor piiravaks toitaineks. Fosfor on koostisosaks eluks vajalikele biosfääris laialdaselt levinud molekulidele. Fosfor ei sisene atmosfääri, vaid jääb enamasti maapinnale ning sisaldub kivides ja mulla mineraalsetes osades. Õhukeskkond ehk atmosfäär ei mängi fosforiringes suurt olulist rolli, sest fosfor ja selle ühendid on tavaliselt tahked ning need ei lendu. Seega on need õhust raskemad.
külmutamiseks. 6 Fosfor Fosfor üsna levinud Valge fosfor on valge Kasutusala: Valge fosfor leidis kasutust element, leidub ainult vähe kollaka värvusega süütepommides. Punane fosfor on tikukarbi P ühenditena vahataoline aine. Vees süütepinna koostisosaks. Fosfori ühendiks on fluorapatiit ta praktiliselt ei gaasiline fosfiin, mille iseärasus seisneb Ca5(PO4)3F ning lahustu, hästi lahustub selles, et ta sütib kergesti õhus. Mõningaid fosforiit Ca3(PO4)2. süsiniksulfiidis(CS2) ja fosfori ühendeid- fütiini, glütseriinfosfaati jt. orgaanilistes lahustites( kasutatakse meditsiinis ravimitena, mis bensiinis, alkoholis) . tugevdavad närvi; lihaste- ja luusüsteemi.
Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ tingib ka asjaolu, et ta meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturn Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi.Rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Saturn Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma
Ekvatoriaalne ümbermõõt 60 300 km. Saturni tihedus on väiksem kui veel Saturnist saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta, planeedi väike tihedus annab teadlastele uurimisruumi kas... 1. ...Planeedi pind asub kaugel allpool pilvepiiri. 2. ...Planeedil on olemas tahke tuum ning tema keskpunktist väjapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks sujuvalt üle. Saturni koostis. Vesinikust (~96%) Heeliumist (~3%) Ammoniaak Metaan Etaan Vesi Atsetüleen Fosfiin Saturni pilvekihid. Pilvede ülemine kiht koosneb metaanist ja ammoniaagist. Temperatuur ülemises kihis on -175°C. Alumised kihid on arvatavasti jääkristallidest. Sügavamale minnes kasvab rõhk ja temperatuur. Saturni rõngad. 1610.aasta juulis märkas Galileo Galilei Saturni küljes kahte moodustist. 1655. aastal pakkus Christiaan Huygens välja, et Saturn on ümbritsetud rõngaga. 1675. aastal avastas Giovanni Cassini Saturni rõngas lõhe. 1837
ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast (5.6846×1026 kg)ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ tingib ka asjaolu, et ta meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum (läbimõõtude erinevus 10%)[3]. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on kametaan(~0.4%),ammoniaak(~0.01%),etaan(0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe,Iabetus,Hyperion,Titan,Rhea,Helena,Dione,Kalypso,Telesto,Tethys,Enceladus,Mimas,Janus ,Epimetheus,Pandora,Prometheus,Atlas,Pan. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 11(1979),Voyager 1(1980),Voyager 2 (1981) ja Cassini-Huygens(2004 - tänapäev) 3 Saturni rõngad Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi
kaaliumist, hapnikku, ja argooni ammoniaak, ka atsetüleeni. metaani naatriumist, vähesel määral on kuni 2%, dioksiidist, etaan, lisandiga. hapnikust, ka vingugaasi, hapnik lämmastikku atsetüleen ja süsinik- vääveldioksiidi veeaur. ja argooni fosfiin. Atmosfäär dioksiidist, ja veeauru. on kuni 2%, neoonist ja hapnikku argoonist. 0,3% veeaur Kaugus 57 919 000 Päikesest Asub Umbes viis päikesest km 150 miljoni Päikesest korda ( Päikesele kilomeetri 1,5 korda kaugemal kui
aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku kõrgrõhkkonnaga.Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Numbrilised arvestused ennustavad Jupiteri atmosfääri hiigelkeeristele tuhandete aastate pikkust eluiga. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Rõngaste raadiused on vahemikus 92 000 km - 122 500 km (nn
Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saturn Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Läbimõõt on 120 600 km Atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik,heelium, metaan, ammoniaak, etaan, atsetüleen ja fosfiin. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uraan Koosneb peamiselt kivimist ja erinevatest jäädest
läbimõõdult ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast (5.6846×10 astmes 26 ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ Saturni atmosfäär Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni rõngad Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Varasemate, Voyageri missioonidelt pärinevate andmete põhjal oletasid teadlased, et Saturni rõngad on suhteliselt hiljutine nähtus. Teooria lükkasid ümber Cassinilt saadud andmed. Rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma
tekitab tumeda suurkuu pinnal erevalgeid laike. 6 Pildil on Jupiteri suuremad kuud: ülemises reas Amalthea, Io, Europa, alumises Ganymedes ja Callisto. Huvitavat · Jupiter on vaadeldav enamuse aastast. Planeedi leidmine on lihtne tema suure näiva heleduse tõttu. · Jupiteri pinnal on Suur Punane Laik. Tegemist on hiiglasliku antitsükloniga. Fosfiin (PH3) annab laigule punase värvuse. Pildil on Suur Punane Laik. · Hetkel, mil Galileo Probe sisenes Jupiteri atmosfääri, oli ta kiirus 106,000 miili tunnis. Inimese poolt loodud masinatest on see siiani suurim saavutatud kiirus. · Jupiteril pole mitte mingisugust kindlat maapinda. Võimatu on sellel planeedil maanduda. · Jupiteril on palju suurem magnetväli kui Maal.
suurkuu pinnal erevalgeid laike. Jupiteri pinnal on Suur Punane Laik mida on vaadeldud kolm sajandit.. Laik on suhteliselt püsiv keeriselinemoodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Tegemist on hiiglasliku antitsükloniga. Fosfiin (PH 3) annab laigule punase värvuse. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km pikkuste välgunoolte pilte. Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmoseaparaat Pioneer 10. 2 Kasutatud kirjandus: 1.http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://www.nasa.gov/worldbook/jupiter_worldbook.html&ei=QjgASqSQFs HF_QaYyqWnBw&sa=X&oi=translate&resnum=8&ct=result&prev=/search%3Fq
Kuigi Saturn on oma läbimõõdult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast (5.6846×1026 kg) ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus on ligikaudu 0,687 g/cm³, mis tingib ka asjaolu, et ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. 13. Uraan on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse kui ka keemilise koostise poolest. Spektroskoopiliste vaatlustega on leitud Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Planeet ei pöörle Päikese tiirlemisega samas suunas, vaid peaaegu risti, sest tema telje kaldenurk on ainult 8 kraadi. Pöörlemisperioodi väärtuseks on pakutud 10-16 tundi. 14. Millest tekkisid planeedid? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad
aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku kõrgrõhkkonnaga.Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Numbrilised arvestused ennustavad Jupiteri atmosfääri hiigelkeeristele tuhandete aastate pikkust eluiga. Jupiter kiirgab kaks korda rohkem soojust kui ta ise Päikeselt saab ning läbi paksu õhukihi saab soojus pinnale liikuda ainult konvektsiooni(soojusülekande liik, kus soojus kandub ühelt kehalt teisele liikuva gaasi või vedeliku vahendusel, nt tuul) teel. Tekivad tugevad tuuled ja keerised. Tuule tugevuseks on mõõdetud kuni 100 meetrit sekundis. Hidalgo:
Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajaliku fosfori orgaanilistest ühenditest.[2] Fosfor keskkonnas: Looduses esinevatest fosforiühenditest on kõige tavalisemad ja suurima tööstusliku tähtsusega fosforimineraalid fosforiit ja apatiit. Osa fosforhappe soolasid, näiteks fosfaadid, lahustuvad vees hästi. Taimedes ja loomorganismides olevatest fosforiühenditest võib moodustuda nende lagunemisel (näiteks veekogude põhjas) fosfiin, kuid seda esineb vaid erandlikes tingimustes. Õhusaastamine,atmosfäärimeetod. Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Õhusaastel Põllumajanduslikud 1
Aeroobses keskkonnas vabanemist ei toimu. Eriti oluline on see järvedes. Seal setib setetesse fosfaat raudfosfaadina. Kui järve põhjasetted muutuvadanaeroobseteks vabaneb fosfaat vette. See aga võib põhjustada eutrofeerumist, täiendava orgaanika kasvu ja seda rohkem anaeroobsemaks veekogu muutub. Selle tulemusel järv hävitab ennast.Veekogu keskkond peab jääma aeroobseks. Fosforiit võib settida ka veekeskkonnas ja tekib settekivim, mida kasutatakse väetistena põldudel. Fosfiin (gaas) võib tekkida väikestes kogustes anaeroobsetes tingimustes või põlemisel ja on ka biogaasi koostisosa. See on isesüttiv gaas.Ka reovesi sisaldav palju fosfaati (10 15 mg/l).
tunni ja 14 minutiga. Saturni läbimõõt ekvaatoril on 120 670 km. Saturni suuruse suhe on 1:10, mis on planeetidest kõige lapikum. Saturni pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes 63°16’ kaldu ja see tekitab erinevad aastaajad. Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), ülejäänu on peamiselt heelium (10-13%). Ka lisandid on samad - ammoniaak (NH3), metaan (CH4), etaan (C2H6), vesi, atsetüleen (C2H2) ja fosfiin(PH3). Jälgi on leitud ka keerulisematest molekulidest. Planeet saturn 2 3 Saturni pilvkate Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi. Pilvkate jaguneb vöönditeks. Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad tumedamaid ja heledamaid laike. Harva on näha ka punakaspruune laike
1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu - 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku antitsükloniga. Punase värvi annab laigule fosfiin. RÕNGAD Üle kolme ja poole sajandi peeti planeet Saturni ainulaadseks teda kaunistavate rõngaste tõttu. Tõsi küll, Jupiteri rõngaste olemasolu on pidanud võimalikuks mitmed astronoomid, kuid kõigile pingutustele vaatamata neid avastada ei õnnestunud. 1976. a. saatis automaatjaam "Pioneer-11" Maale andmed laetud osakeste paiknemisest Jupiteri ümbruses. Osakeste jaotus viitas rõngaste olemasolule. Esimest korda pildistasid Jupiteri rõngaid "Voyagerid" 1979. a
tunni ja 14 minutiga. Saturni läbimõõt ekvaatoril on 120 670 km. Saturni suuruse suhe on 1:10, mis on planeetidest kõige lapikum. Saturni pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes 63°16' kaldu ja see tekitab erinevad aastaajad. [5] Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), ülejäänu on peamiselt heelium (10-13%). Ka lisandid on samad - ammoniaak (NH3), metaan (CH4), etaan (C2H6), vesi, atsetüleen (C2H2) ja fosfiin(PH3). Jälgi on leitud ka keerulisematest molekulidest. [4] Planeet saturn 5 Saturni pilvkate Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi. Pilvkate jaguneb vöönditeks. Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad tumedamaid ja heledamaid laike. Harva on näha ka punakaspruune laike
liselt püsiv keeriseline moodustis.Tema läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu( 50 000 km.) ja lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ta ära ei kao kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on hiiglasliku antitsükloniga. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Jupiter kiirgab kaks korda rohkem soojust kui ta ise Päikeselt saab ning läbi paksu õhukihi saab soojus pinnale liikuda ainult konvektsiooni teel. Tekivad tugevad tuuled ja keerised. Tuule tugevuseks on mõõdetud kuni 100 meetrit sekundis. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on näha ühele joonele rivistunud tähekesed -- Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused
P4O1 0 se g uk s . Ta lahustub hästi ben s e e n i s , süsinikdisulfiidis ja teiste s lahuste s ning reag e e ri mi s el ve e g a annab ta fosforish ap p e : P4O6 + 6H2O _ 4H3P O 3 Kuuma ve e g a reag e e ri mi s e l tekib p õhiliselt ortofosforhap e ja fosfaan, kuigi võiv mo o d u stud a väh e s e l määral ka fosforit: P4O6 + 6H2O _ 3H3P O 4 + PH3 Lisaks reag e e ri b P4O6 ka hap et e , halog e e ni d e ja väävliga. · Fosfaan (fosfiin) PH on värvus eta, küüslau gulõh n a g a väga mürgin e gaa s. P H jälge d e e sin e mi s e l PH s süttib viiman e õhus põle m a . Re a g e e ri mi s el ve e g a mo o d u stub fosfaanh üdra at PH +HO, mis erinev alt am m o ni a ak h üdra a di st ei ole alus eliste oma d u st e g a . PH mo o d u sta b ve sinikhalog e e niidid e g a fosfooniu m s o ol a si d, n äitek s PH I fosfooniu mjo diid (analoo gilis elt NHI).
määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid -- pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni kilomeetri kaugusele ulatuv E-rõngas. Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), see, mis üle jääb, on peamiselt heelium (10-13%). Ka lisandid on samad -- ammoniaak (NH3), metaan (CH4), etaan (C2H6), vesi, atsetüleen (C2H2) ja fosfiin(PH3). Jälgi on leitud ka keerulisematest molekulidest. Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi nagu Jupiterilgi. Pilvkate jaguneb vöönditeks, kuid need pole nii kontrastsed ja värvilised kui naabril. Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. Ekvaatorile lähedased 4 vööndid on heledamad ja sisaldavad tumedamaid ja heledamaid laike. Harva on näha ka punakaspruune laike
Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit ja 15 sekundit. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult on ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast. Saturni keskmine tihedus ligikaudu on 0,687 g/cm3 . Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraani avastas 31. märtsil 1781 Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom. Ta nimetas uue planeedi kuningas George 3. auks, kui see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode
Esimesena märkas seda itaalia rahvusest prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse teda pidevalt. Laik on ellipsikujuline, selle pikem läbimõõt võrdub 50 000 km-ga, lühem pikkus on 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao kunagi. "Voyageride" 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku antitsükloniga. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). 3 Suur Punane Laik. Et Jupiter kiirgab kaks korda rohkem soojust kui ta ise Päikeselt saab, võib soojus paksu õhukihi pinnale liikuda ainult konvektsiooni teel. Nii tekivad tugevad tuuled ja keerised, mille kiiruseks on planeedi pinnal mõõdetud kuni 100 meetrit sekundis. Kõik need sündmused leiavad aset tõelises pakases, mis pilvede ülapiiril kõigub vahemikus 100 kuni 160oC.
Jupiteri omast ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ tingib ka asjaolu, et ta meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum (läbimõõtude erinevus 10%). · Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan(~0,4%), ammoniaak (~0,01%), etaan (0,0007%) atsetüleen ja fosfiin. · Saturni magnetväli on väga tugev, kui ta on umbes 10 korda nõrgem kui Jupiteril. · Saturnil pole aastaaegu · Oma koostiselt sarnaneb ta Jupiterile, kuid on sellest veelgi hõredam. Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas, mida esmakordselt nägi Galilei, kuid esimesena sai rõngaste olemusest aru hollandlane Christiaan Huygens. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni
Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. 6 "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku antitsükloniga. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Numbrilised rehkendused ennustavad Jupiteri atmosfääri hiigelkeeristele tuhandete aastate pikkust eluiga. Jupiter kiirgab kaks korda rohkem soojust kui ta ise Päikeselt saab ning läbi paksu õhukihi saab soojus pinnale liikuda ainult konvektsiooni teel. Tekivad tugevad tuuled ja keerised. Tuule tugevuseks on mõõdetud kuni 100 meetrit sekundis. Joonis 2. Suur Punane Laik Pilvede ülapiiril kõigub õhutemperatuur vahemikus -100°C kuni -160°C.
Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja ning põhjalikult uuritud rõngaste strukruuri. Planeedi enda kohta on vähe andmeid, kuid matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum. Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja koosneb kolmest osast. Saturni mass Maa suhtes on 95,1 ja läbmõõt on planeedil 120 000 km. ( 2.) Saturni kõige levinum element on vesinik 87-90%, lisanditeks on ammoniaak, metaan, etaan, vesi, atsetüleen ja fosfiin. Tuule kiirus ulatub Saturnil 500 kilomeetrini tunnis. Pilvede ülemisel piiril on õhutemperatuur -175 kraadi. Ülemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised arvatavasti jääkristallidest, sest sügavamale minnes kasvab nii rõhk kui ka temperatuur. ( 3.) Uraan Uraani katab valge paks udu, mistõttu planeedi piirjooned on hägusad.(1.) Voyageri fotode järgi on tema atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka Uraanil on üheksast kitsast rõngast
olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid. Magnetvälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), see, mis üle jääb, on peamiselt heelium (10-13%). Ka lisandid on samad -- ammoniaak (NH3), metaan (CH4), etaan (C2H6), vesi, atsetüleen (C2H2) ja fosfiin(PH3). Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi nagu Jupiterilgi. Pilvkate jaguneb vöönditeks, kuid need pole nii kontrastsed ja värvilised kui naabril. Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. [3;6;8] - 19 - Saturn kiirgab kaks ja pool korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab, ning tuulte ülesandeks on ülearune soojus välja pumbata. 7.3 Saturni rõngad ja kaaslased Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi
annaabi.ee 
