Selleks, et võnkumist helina tajutakse on olulised heli sagedus ja amplituut (ulatus). Igasuguse võnkumise puhul on tegu helilainega. Mida suurem on sagedus, seda kõrgemana heli tajume. 36. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Suurima amplituudiga (intensiivseim) heli on põhivõnkumine ja teised on osavõnkumised. 37. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Põhitoon  tekib siis kui häälekurrud tervikuna võnguvad Ülemtoon  tekivad häälekurdude osade võnkumisel, on põhitoonist täistooni võrra suuurem. Suuõõned teatud ülemtoonid võimenduvad, teatud sumbuvad. Võimenduvad need, mille võnkesagedus langeb kokku õhusamba võnkesagedusega. Resonandid ehk formandid  Resonantseerumine toimub õõntes. Resonandidega saab hääl endale kvaliteedi. Resonandid ehk formandid F1,F2,F3,F4
Sagedus, ühikuks herts, amplituud  õhurõhk paskalites, helirõhu tase detsibellides. Heli kõrguse määrab ära võngete arv sekundis e sagedus. Amplituud on võnkumise maksimaalväärtus. 34. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Sinusoidaalne ja liitvõnkumine. Liitheli- palju erineva sageduse ja amplituudiga siinushelisid ehk toone. 35. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Häälekurrud funktsioneerivad hääleallikana. Nende poolt toodetud kõrihääl on perioodiline, laineprotsessi seisukohalt korduv, sinusoidaalne. Põhisageduse e põhitooni kõrval on olemas ka teised toonid  ülemtoonid, mis on põhisageduse kordused. Oma amplituudi ja tugevuse poolest nõrgenevad nad vastavalt sageduse suurenemisele. Kõnetrakti õõned ( nina, suu, neel) töötavad nagu kõrihääle akustilised filtrid
2. Periood  ühe täisvõnke sooritamise kestus, tähis T, valem: T=1s/f. 3. Amplituud  suurim kaugus tasakaaluasendist. 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? · Liitheli koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad. · Lihtheli ehk lihtvõnkumine ehk puhastoon koosneb ühest harmoonilisest võnkumisest. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? · Põhisagedus=põhitoon: kõige madalama sagedusega võnkumine. · Ülemtoonid ehk harmoonikud: põhisageduse täisarvulised kordsed: 100 Hz põhisageduse esimeseks kaheks kordseks võiksid olla: 200 Hz, 300 Hz. · Formandid ehk resonandid(F1, F2, F3) - kõnetrakti resonantsiõõntes häälikuspektri võimendunud sagedusribad. 37. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja
· Svaavokaal tekib, sest enne teise konsonandi hääldamist hääldatakse esimene konsonant lõpuni (leh m, vihm). · Siirdekosonant tekib nasaali ja sellele järgneva konsonandi vahele (nummer: numri  numbri). 33. Mis on põhitoon? Põhitoon on rõhu füüsikaline omadus, suurema sagedusega põhivõnkumine, st rõhulised silbid ja sõnad on tooni poolest kõrgemad. 34. Mis on resonandid ehk formandid? Formant ehk resonantssagedus  kõnetrakti resonantsiõõntes häälikuspektri võimendunud sagedusribad. Resonants  süsteemi kaasavõnkumine, kui helisagedus ühtib resoneeriva süsteemi omavõnkesagedusega  võnkeamplituud on siis suurim. Resonaatorite ehk artikulaatorite abil saab sagedusi (ülemtoone) võimendada liitlaines ja muuta heli tämbrit. Formant ehk resonantssagedus  kõnetrakti resonant 35. Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi
mürad;helilised kaashäälikud-helid ja mürad vahelduvad). PAT-häälepuuded võivad olla perifeersed ja tsentraalsed(halvatused), alakõnega lastel on hääl primitiivne:vähe alatoone,tämber vaene. häälikute moodustamisejahääletämbri/resonantsisüsteem (resonaatorsüsteem/ artikulatoorne)- kõnehäälikute moodustamine. Kõnehäälik on liitheli, selle moodustavad kindlas vahekorras,erineva kõrgusega toonid ja/või mürad,mis moodustavad hääliku äratundmiseks vajalikud tunnused-formandid. PAT-artikulatsiooniaparaadi anatoomised puuded või funktsionaalsed hälbed mõjutavad häälikute moodustamist valikuliselt. See sõltub huulte liikuvusest,suletud/lahtisest ninaõõnest,hambumus, keeletipu liikuvus. Perifeerse kõne funktsionaalsüsteem algab ninaõõnest ja lõpeb diafragmaga. Kõneloome. Muuteoperatsioonid: semantiliste elementide asendamine keele reaalsete üksustega. Laps omandab alateadlikult kõnearengu käigus. Õpetaja peab teadma, et vajadusel tekste
Sagedus  täisvõngete arv mingis ajaühikus. Amplituud  suurim kaugus tasakaaluasendist. 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Liitheli = liitvõnkumine: koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad. Müra on liitvõnkumine, mille siinusvõnkumised asuvad üksteisele nii lähestikku, et ei ole võimalik eristada perioode. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Resonants  süsteemi kaasavõnkumine, kui helisagedus ühtib resoneeriva süsteemi omavõnkesagedusega. Võnkeamplituud on siis suurim. Resonaatorite abil on võimalik võimendada valikuliselt teatavaid sagedusi (ülemtoone) liitlaines ja muuta heli tämbrit. 37. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter)? Spektri liigid: 1) lineaarspekter  vokaalid 2)
Hiiu murdes: leh m, vih m Võib aja jooksul areneda tavaliseks vokaaliks: *põtr >> põder, *atr >> ader, pihl > pihel, *ansambl > ansambel Siirdekonsonant nummer : numri > numbri rootsi minnre > mindre 34. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Amplituud  tugev, väike  tugev, nõrk. Lihtvõnkumine kõne seisukohast hüpotees. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Furiet analüüs. Põhisagedus, sagedus, ülemtoonid  täisarvkordsed. 37. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter)? 38. Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest? 39. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)
kolmnurkselt, õhk liigub vabalt läbi ülespoole · Häälepuuded: tsentraalsed- perifeersed; orgaanilised- funktsionaalsed (nt kõrivähk- psüühiline: hääletu pärast lähedase surma) Hääle omadused · Kõrgus (Hz)  mõjutab: õhuvoolu tugevus, · Tugevus · Tämber PUUDUUU!!! Resonaatorsüsteem · Ülesanne: kõnehäälikut moodustamine · Kõnehäälik= helid ja mürad moodustavad hääliku äratundmiseks vajalikud tunnused ehk formandid(kui me ei õpi kuulma, siis me ei kuule) · Koartikulatsioon: naaberhäälikute mõjul hääliku tunnuste (formantide) osaline muutumine Hääldusorganid/ "artikulatsiooniaparaat" · Liikuvad (aktiivsed) elundid: pehme suulagi (reguleerib õhuvoolu), huuled, kurgunibu, keel, neel, alalõug. - keele osad: tipp, laba, selg, juur. Keel on olulisim artikulaator. - perme suulagi- reguleerib õhuvooluliikumist resonaatorsüsteemis (neelu- suu ja ninaõõnes)
moodustatud ingressiivsed konsonandid) Põhisagedus mõjutab kõige rohkem hääle tajutavat toonikõrgust - eriti intonatsiooni. Helilised häälikud - hälekurrud vibreerivad (nt vokaalid ja konsonandid) Helitud häälikud - häälekurrud ei vibreeri, õhk voolab vabalt läbi häälepilu sellest kõrgemal asuvatesse õõntesse. Glotis e häälepilu - häälepilu kokkusurumisega moodustatakse kõrisulghäälik e larüngaalklusiil Põhitooni kõrval on veel ülemtoonid (põhisageduse kordsed) Formandid - võimendunud ülemtoonid Dekodeerimist e tõlgendaist kujutatakse tavaliselt kaheosalisena. Kõne tuvastamine - sõnumi häälikulise ehituse peamiste tunnusjoonte identifitseerimine. Mõistmine - foneetilis-fonoloogiliselt tuvastatud signaali tegelik tõlgendamine e sellele tähenduse andmine. Sõnumi vastuvõtjas toimuvate mentaalsete protsesside ül on: -identifitseerida sõnade struktuur ja tähendused; -lahendada võimalikult hästi mitmetähenduslikud juhtumid;
kombineeruvad. Häälepuuded võivad samuti olla perifeersed ja tsentraalsed (halvatused), mehhanismilt funktsionaalsed või orgaanilised. Hääle areng sõltub kõne arengust. Alakõnega lastel on hääl primitiivne: vähe ülemtoone, tämber vaene. 3. Resonaatorsüsteem. Kõnehäälik on liitheli. Selle moodustavad kindlas vahekorras, erineva kõrgusega toonid ja/või mürad, mis moodustavad hääliku äratundmiseks vajalikud tunnused — formandid. Viimaste omavahelist suhet kajastab hääliku spekter. Hääliku äratundmiseks on vaja, et osa spektrist (osa formante) pidevalt korduks. Helilise hääliku puhul lisanduvad põhitoonile ülemtoonid, mida võimendatakse kõnetraktis valikuliselt. See sõltub kõnetraktis moodustavatest kambrikestest, mis vastavalt oma kujule ja mahule mõne ülemtooni võimendavad (õhk hakkab seal kestvalt ülemtooni sagedusele võnkuma) või vastupidi, summutavad. Neid
Hääl  liitheli (põhitoon, ülemtoon). Neeluõõne roll: veits ka võimendab või summutab heli. Maht on neeluõõnel väga muutuv (paindlik). Artikuleeritud küne abil saab häält kontrollida. RESONAATOR See on süsteem, mille abiltoodab silpe, kõnetakte, sõnu ja lausungeid. Eri tugevuse, kõrgusega helid jne nim formantideks (need on hääle tunnuste kombinatsioon siis). Kui neid formante püütakse projekteerida paberile, projekorile, kujuneb häälikuspekter. Need tunnused, formandid moodustavad kombinatsiooni, mida nim. spektriks. Resonaatorkambrikesed on otsselt seotud tunnuste moodustamisega: huulikuresonaator - ehk kuidas huulte asend mõjutab hääliku kõla; suuava keele tõusuni ; keeletõusust neeluni; neeluõõs (võib muutuda vastavalt vajadusele); ninaresonaator (muutumatu). Hääliku moodustamine sõltub resonaatorite normikohasusest. Koartikulatsioon avaldub peamiselt siirdena (ettehaaramine, järelmõju) ja prosoodiliste nähtustena)
annaabi.ee 
