3/19/18 2 Investeerimisfondide eelised 1. Professionaalselt juhitud 2. Hajutatus ja kättesaadavus 3. Mahuefekt 4. Likviidsus 5. Tulumaks 6. Mugavus ja suur valik 7. Järelevalve 3/19/18 3 Kuidas alustada? · Otsi välja fondide nimekiri · Tutvu fondide hinna, tootluse ja riskitasemega · Külasta finantsinspektsiooni kodulehekülge · võta ühendust fondivalitsejate esindajatega 3/19/18 4 Investeerimisfondide liigitus 1. avalikud ja mitteavalikud 2. avatud ja kinnised fondid. 3. Eurofondid 3/19/18 5 Fondide juhid, väärtus, tasud ja varahoidmine 1. Investeerimisfonde valitsevad fondivalitsejad 2. Depoopank 3. Osaku puhasväärtus 4. Fondiosaku ostuhind 5. Fondi tasud ja kulud (valitsemistasu, depootasu,
osalemisena pensiofondides. Kuna tegmist on vabatahtliku kogumispensioniga, siis sissemakseid teeb koheselt füüsiline isik (töövõtjale või füüsilisest isikust ettevõtjale) ja füüsilisel isikul pole mingeid piiranguid ega sunde. Pensioniosaku omanik võib oma osa pensionifondi varast üle kanda ühest pensionifondist teise,vahetades ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu. Kontrolli kindlustusseltside pensionikindlustusskeemide üle teostab Kindlustusinspektsioon, fondivalitsejate poolt moodustatud pensionifondide üle Väärtpaberiinspektsioon. Isik peab osakute kättesaamiseks olema vähemalt 55-aastane, kuid osakute omandamisest peab olema möödunud vähemalt 2 aastat. Kui persoon ei ole 55-aastane ja soovib võtta raha välja ennetähtaegselt, siis võetakse väljamakstavalt summalt tulumaksu ja 2% trahvi. Juhul kui isik on 55-aastane või täielikult ja püsivalt töövõimetu, siis toimub maksustamine alljärgnevalt:
reguleeri riigi kui omaniku õigusi ja kohustusi suhetes teiste isikutega. Eesmärgiks on tagada riigi vara heaperemehelik käitumine. 16.03.2010 8 Finantsinspektsioon Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus, mis teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. 16.03.2010 9 3 16.03.2010 Riigieelarve Riigieelarvet võib käsitada riigi majandusplaanina eelolevaks aastaks. Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim
Riigivaraseadus ei reguleeri riigi kui omaniku õigusi ja kohustusi suhetes teiste isikutega. Eesmärgiks on tagada riigi vara heaperemehelik käitumine. Finantsinspektsioon Riiklikku finantsjärelevalvet teostab Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus. Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Riigieelarve Riigieelarvet võib käsitada riigi majandusplaanina eelolevaks aastaks. Riigieelarve vastu võtmine on Riigikogu ülesanne. Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Riigieelarve vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks, kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid
hüvitiste väljamaksmise tähtaega pikendada. Korraga võib tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra, kuid kokku mitte rohkem kui üheksa kuud. (Tagatisfond) 3.8. Hüvitamisele mittekuuluvad hoiused Hüvitamisele mittekuuluvad hoiused on: - riigi ja kohaliku omavalitsuse hoiused; - finantsvahendajate hoiused (krediidi- ja finantseerimisasutuste, kindlustusandjate, investeerimisfondide ja ühingute ning fondivalitsejate hoiused); - sama krediidiasutusega ühte konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu hoiused; - sama krediidiasutusega seotud isikute (juhatuse või nõukogu liige, audiitor ja nende lähisugulased) hoiused; - isikute, kellele kuulub sama krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist 5% või enam, ja nende lähisugulaste hoiused; - hoiused, mille omanikul on krediidiasutuse ees täitmata kohustusi, nende kohustuste ulatuses;
Sissemaksed kuuluvad koheselt füüsilisele isikule (töövõtjale või füüsilisest isikust ettevõtjale) ja kindlustuse teostaja valikul pole füüsilisel isikul mingeid piiranguid ega sunde. Pensioniosaku omanik võib oma osa pensionifondi varast üle kanda ühest pensionifondist teise,vahetades ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu. Järelevalvet kindlustusseltside pensionikindlustusskeemide üle teostab Kindlustusinspektsioon, fondivalitsejate poolt moodustatud pensionifondide üle Väärtpaberiinspektsioon. Järelevalve tõhustamiseks tuleb kaaluda ühtse finantsjärelevalve loomist. Järelevalve efektiivsuse tagamiseks on vajalikud täiendavad meetmed. III samba garantiisüsteemid põhinevad elukindlustusele ja/või kohustuslike reservide moodustamisele kindlustusseltsi ja fondivalitseja poolt. Võimalik on osalemine II samba jaoks loodavas tsentraliseeritud tagatisfondis. ...kui kätte jõuab pensioniiga...
seadused,riigiametnike nimetamise pädevus,riiklike autasude andmine,ainõigus vabastada süüdimõistetud,algatav õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise Rahandus Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus,mis teostab riiklikku järelvalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade,kindlustusseltside, kindlustusvahendajate,investeemisühingute,fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Riigieelarve võib käsitada riigi majandusplaanina eesolevaks aastaks.Riigieelarvet menetletakse nagu seadust,mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks,kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid
maksevahendite kaudu. Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Pank Finantsinspektsioon Riiklikku finantsjärelevalvet teostab Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus. Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Riigieelarve Riigieelarvet võib käsitada riigi majandusplaanina eelolevaks aastaks. Riigieelarve vastu võtmine on Riigikogu ülesanne. Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Riigieelarve vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks, kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii
II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad
EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Investeerimisnõustajad
lahendamine, ebamõistlikud tüüptingimused jne) on täna üksnes Tarbijakaitseameti pädevuses. Seega tarbijakrediidi tegevusloa sisseviimise puhul tuleb arvestada, et ettevõtjate tegevusnõuded on reguleeritud üksnes võlaõigusseaduses (eraõiguslikud), need ei ole Finantsinspektsiooni pädevusalas. See erineb suuresti kehtivatest tegevuslubade lahenditest, mis on kasutusel krediidiasutuste, kindlustusandjate, investeerimisühingute ja fondivalitsejate puhul ja kus tegevusloa fookus on eelkõige kapitaliseerituse tagamisel (koos vastava pädevusnormistikuga Finantsinspektsioonile) (nt krediidiasutus, kindlustusandja) või asuvad tarbijale suunatud tegevusnõuded Finantsinspektsiooni pädevust reguleerivates eriseadustes (nt fondivalitsejad, investeerimisühingud). See 29 Antud juhul ei tuleks tegevusloanõuet käsitleda vormilises mõttes, vaid see peab hõlmama sisulisi nõudeid ja järelevalvehinnanguid nendele