Leopoldina liige meditsiini alal Kuningliku Preisi Teaduste Akadeemia kirjavahetaja liige Pariisi Kuningliku Meditsiiniakadeemia liige Prantsuse teaduste akadeemia kirjavahetajaliige anatoomia ja zooloogia alal Perekond Auguste von Medemiga. Kuus last Baeri suguvõsa vapp Baeri nimi ajas edasi 1976 asutati Tartusse Baeri viimasesse elupaika tema memoriaalmuuseum(nn Baeri maja) Baeri preemia Baeri stipendium Teaduslik seeria Folia Baeriana Ausambad Baeri medal elu- ja maateaduse alal Amuuri vart(Aythya baeri). Eesti rahareform 20. juuni 1992 2-kroonisel Karl Ernst von Baer Pole kujutatud eestlast 2-kroonist on välja lastus 3 korral Rahatähe tagaküljel Tartu Ülikool Viimased eluaastad 1867-1876 elas Tartus Eesti Loodusuurijate Selts Maetus Raadi kalmistule Mälestuskuju TÄNAME KUULAMAST!
PÜSISID ÜLEVAL TRAADI ABIL · SÜGAV DEKOLTEE. · KAHEOSALISED SEELIKUD. MEESTE RIIETUS ·LÜHIKESED PÜKSID, PIKK KUUB. ·ÕLGADENI ULATUV KRAE, LAIA PITSÄÄREGA. ·PIKAD JUUKSED-PARUKAD. ·SUKAD. ·JALANÕUD KÕRGETE KONTSADEGA. MUUSIKA · MUUSIKASSE TULI KONTSERTSTIIL. · MUUSIKA VÄLJENDAS JÕULISE INIMESE TUNDEID. · BAROKKMUUSIKALE OLID VÄGA A. CORELLI ISELOOMULIKUD PINGESTATUS, SUURED LA FOLIA KONTRASTID, SAGELI ÄÄRMUSLIK TUNDELISUS, TEATRAALNE ESITUSLAAD. · KASUTATI SUURI TEMPOKONTRASTE, SAMUTI JÄRSKE PIANO JA FORTE VAHELDUMISI. · ESIKOHALE TÕUSIS MELOODIA. AITÄH VAATAMAST JA KUULAMAST!
see kõlas tempokalt, väga elavalt ja rahulolematult . Järgmisena võisime kuulda Antonio Vivaldi kontserti ,mis koosnes samuti kolmest osast : Allegro, Largo, Presto. Allegro ja Presto olid kiired, ruttavad, largo aga aeglane . Pärast seda lahkus lavalt saksofonist Virgo Veldi ning Holger Marjamaa mängis üksinda klaveril Frederic Chopini f-molli ballaadi nr 4, mis oli hästi pikk , kuid seda oli hea kuulata. Eelviimasena esitasid nad jälle kahekesti J. Massenet'i "La Folia" ning kontsert lõppes samuti J. Massenet'i looga "Meditatsioon" , mis oli äärmiselt võimas, kuid rahulik ja mida üldjuhul mängitakse viiulil ja klaveril. Kogu kontsert oli mõnusa harmoonilise kõlaga ning kokkuvõttes üsna lühike, kuid samas piisavalt pikk, et sealt hea meeleolu ja elamusega lahkuda.
konkursil ,,Con Brio". Ta on töötanud saksofoniõpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Sibeliuse Gümnaasiumis Helsingis. Alates aastast 1999 on ta saksofonikvarteti Saxest liige ja muusikaline juhendaja, Saxest oli varem tuntud kui Sax Quatuor. Esitlusele tulid H. Kareva sonaat nr. 2 ,,Värvilised vahtralehed" Allegro assai- Larghetto molto tranquillo-Giocoso vivacissimo, A. Vivaldi kontsert Allegro-Largo- Presto, F. Chopini ballaad f-moll nr. 4, J. Massenete La Folia ja Meditatsioon. Kontserdil esitatud muusika ei kuulunud kindlalt minu igapäevase muusika valiku hulka, kuid hea oli vahelduseks kuulata midagi selle sarnast. Kahjuks pole ma ise suurem saksofoni muusika austaja ja ei oska seda eriti kommenteerida, kuid see, kuidas Holger Marjamaa klaverit mängis meeldis mulle väga. Võibolla muutis tema mängu eriliseks tema noorus aga võibolla tõesti mängis ta niivõrd hästi, et isegi täielik võhik sellest aru sai.
sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris medius - VAHE VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris superior- ÜLEMISED VÄIKEAJU JALAKESED cortex cerebelli VÄIKEAJU KOOR arbor vitae - ELUPUU
heliloojate: Skrjabini, Medtneri, Beethoveni, Schumanni, Chopini, Liszti ja Griegi muusikat. Vaatamata tema menule oli ta rahutu. Kus ta ka ei viibinud püüdis ta alati luua miljööd oma kodumaast - Venemaast. Aastad mööduvad, kuid helilooja jätab oma töö pooleli. Alles kümne aasta pärast otsustab ta pooleni jäänud Neljanda kontserdi lõpetada. Kodumaast eemal loodud uueks teoseks saab "Kolm vene laulu". Viie aasta pärast võtab Rahmaninov käsile laulu "Folia" ja kirjutab sel teemal tsükli klaverivariatsioone. Kolm aastat hiljem ilmub "Rapsoodia Paganini teemal" klaverile ja orkestrile. Viimaseks teoseks Rahmaninovil on "Sümfoonilised tantsud", mis koosneb kolmest osast. 1942. aastal diagnoositi Rahmaninovil vähk. Oma viimase kontserdi andis ta Knoxvilles 17. veerbruaril 1943 ning seejärel pidi ta pöörduma koju Los Angelesse. Teadmine, et ta ei saa kunagi enam kodumaale minna valmistas talle kurbust ning ta langes melanhoolia küüsi
Mitmekooriline kontsert- 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma J.S.Bach-"Brandenburgi kontsert" Contcerto grosso Suurim meister A.Corelli Soolokontsert Vastandatakse orkestrile ühte või mitut solisti. Soolopillina-viiulid ja oboed. 3-osaline: Kiire( vaheldub orkestrimänguga)-aeglane-kiire' Eeskujuks Vivaldi ( Veneetsiast pärit, Punane preester) "C-duur" Variatsioon Korduvale lühikesele bassiteemale 1. passacaglia 2. La folia 3. Ciocona Vivaldi ( 1678-1741) Omased kiired jooksud nt. "Aastaaegades" Kirjutanud 49 ooperit ja palju kantaate. Kokku on u 770 tost ja tema oopereid lavastati Veneetsias kõige rohkem. Oli suure mõjuga järgnevatele heliloojatele. Süit (Prantsuse keeles järgnevus) Erikarakterites tantsud Sonaadi kõrval üks eksisteeriv zanr. Osad: 1. Allemande Saksa päritoluga tants 2. Courante 3osaline, kiire, Prantsuse hüppetants 3
Artikli autor(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri lühendatult. Köite number, ajakirja number, leheküljenumbrid. [viide meediale] sidusandmebaas (kontrollimise kuupäev) . Karofeld, E. 1998. Effects of bombing and regeneration of plant cover in Kõnnu-Suursoo raised bog, North Estonia. Wetl. Ecol. Manage, 6, 4, 253-260. [Online] Web of Science (19.02.2007) Karofeld, E., Pajula, R. 2005. Distribution and development of necrotic Sphagnum patches in two Estonian raised bogs. Folia Geobotanica. [e-journal] (http://www.tlu.ee/~foliageob- foorum/) (19.01.2007) Muu allikas internetis: Autor(id). Aasta kui võimalik. Pealkiri. [viide meediale] URL aadress (kontrollimise kuupäev): Mets, K. Keemia õpetamisest keskkoolis 20. sajandi lõpus. [WWW] http://www.tlu.ee/keemia/matrejalid/opetamine.html (14.02.2007) Digitaalsel andmekandjal (CD, DVD vms) olev andmebaas: Autor(id). Aasta. Pealkiri. Jätk- või üksikväljaande pealkiri
Eesti taimede kukeaabits. Varrak, Tallinn · Luhamaa, H., Iikonen, I., Kukk, T. 2001. Läänemaa pärandkooslused. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu-Turku · Pärtel, M., Mändla, R. and Zobel, M. 1999. Landscape history of a calcareous grassland in Hanila, western Estonia, during the last three hundred years. Landscape Ecology · Sammul, M., Kull, K. and Tamm, A. 2003. Clonal growth in a species-rich grassland: results of a 20-year fertilization experiment. Folia Geobot. · Talvi, T. 2001. Pool-looduslikud kooslused: puisniidud, rannaniidud, loopealsed, lamminiidud, puiskarjamaad, aruniidud. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus Internetileheküljed 1. Artikkel. Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule? http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=755 2. Jürgens,K.,Sammul, M. Projekt, 2003 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2551/Bioloogilise+mit
PCRbased techniques to assess intraspecific and interspecific matings of Armillaria species Mycol. Res. 105: 153-163. Kohn, L.M. 2005. Mechanisms of fungal speciation. Annual Review of Phytopathology 43: 279-308. Kuldau, G.A., Tsai, H-F. & Schardl, C.L. 1999. Genome sizes of Epichloë species and anamorphic hybrids. Mycologia, 91: 776–782. Kullman, B. 2000. Application of flow cytometry for measurement of nuclear DNA content in fungi. Folia Cryptogamica Estonica 36: 31-46. Kullman, B. 2002a. Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. Kullman, B. 2002b. Diversity of genome size in zygotic meiosis of Pleurotus studied by flow cytometry. In: IMC7 Book of Abstracts. Oslo. 1133. Kullman, B. 2004. Seksiv seen. Eesti Loodus, 11: 6-13. Kullman, B., Tamm, H., and Kullman, K. 2005a
wiczkowska, E., & Kowalkowska, A. K. (2015). Floral nectary anatomy and ultrastructure in mycoheterotrophic plant, Epipogium aphyllum Sw. (Orchidaceae). TheScientificWorldJournal, 2015, 201702. http://doi.org/10.1155/2015/201702 Svitavská-Svobodová, H., Andreas, M., Kristfek, V., Benes, J., & Novák, J. (2015). The thousand-year history of the Slovak Karst inferred from pollen in bat guano inside the Domica Cave (Slovakia). Folia Geobotanica, 50(1), 4961. http://doi.org/10.1007/s12224-015-9205-0 Zimmermann, S. (2012). Screening and HPLC-Based Activity Profiling for New Antiprotozoal Leads from European Plants. Scientia Pharmaceutica, 80(1), 205213. http://doi.org/10.3797/scipharm.1111-13 Tartes, U. jt. (2008). Eesti Punane Raamat. (Red Data Book of Estonia), 150. Taylor, L., & Roberts, D. L. (1992). Biological Flora of the British Isles: Epipogium aphyllum Sw. List Vasc. Pl. Br
Molecules and Cells 10: 127-134. Kivisild, T. & Villems, R. 2000. Questioning evidence for recombination in human mitochondrial DNA. Science 288:1931. Kohli, Y. & Kohn, L.M. 1998. Detection of random association among loci in clonal populations of Sclerotinia sclerotiorum. Fungal Genetics and Biology 23: 139-149. Kullman, B. 2000. Application of flow cytometry for measurement of nuclear DNA content in fungi. Folia Cryptogamica Estonica 36: 31- 46. Kullman, B. 2002. Nuclear DNA content, life cycle and ploidy in two Neottiella species (Pezizales, Ascomycetes). Persoonia 18: 000-000. Larraya, L.M., Pérez, G., Peòas, M.M., Baars, J.J.P., Mikosch, T.S.P., Pisabarro, A.G. & Ramírez, L. 1999. Molecular karyotype of white rot fungus Pleurotus ostreatus. Applied and Environmental Microbiology 65: 3413-3417. Mikelsaar, R.H. 2000. Mitokondrite päritolu ja adapatsioon. Schola Biotheoretica 26: 56-58. Nara, T
Närvilõpmete innervatsioone – võib võjuta emakale kokkutõmbuvalt. b)antraglükosiide sisaldavad droogid: lagunedes tekivad ained, misärritavad jämesoolt takistavad vee ja Na+ imendumist jämesooles soolesisu püdelam toime saabub 6-12 t jooksul puhastamata taimsed preparaadid võivad mõjuda ootamatult kiiresti ja tugevasti paakspuu koor CORTEX RHAMNI rabarbrijuur RADIX RHEI sennalehed FOLIA SENNAE sennaleheekstarktist SENADE X-PREP Senna preparaadid pehmendavad roojamasse ja suurendavad nende kaalu. Toime saabumine võtab aega 6...12 tundi, seetõttu võetakse senna preparaate tavaliselt õhtuti, annus on 0,5...1 g. Neid võib kasutada ka raseduse ja rinnaga toitmise perioodil. Standardiseerimata senna võib põhjustada tugevat kõhulahtisust ning selle kaudu vee ja
- ülapinda eraldab suuraju kuklasagaratest suuraju ristilõhe – fissura transversa cerebri - alapinna keskel on väikeajuoruke – vallecula cerebelli (A1) seda täidab piklikaju OSAD - paarilised poolkerad – hemispheria cerebelli (AB2) - poolkerasid ühendav keskne paaritu osa – uss – vermis (AB3) - katkematud paralleelsed ristilõhed – fissurae cerebelli (AB4) jaotavad poolkera ja ussi käärudeks, sagarikeks ja sagarateks Folia cerebelli (AB5) - väikeajulehekesed - õhukesed käärud, kujult üsna sarnased Lobuli - sagarikud - sügavamate lõhedega eraldatud kääruderühmad - igale ussi sagarikule (neid on 9) vastab teatud kindel poolkera sagarik Lobi - sagarad - arvult 3 - fülogeneetiliselt enamvähem ühtekuuluvad sagarikud, mida eraldab fissura prima (BCD6) ja fissura dorsolateralis (CD7) Lobus flocculonodularis - tätrakese-sõlmekese sagar (AC8)
histotehnik, kelle suunamisel valmisid nii mõnedki rahvusvahelist tähelepanu pälvinud teadustööd (E. Aunap, E. Weinberg). Arstide hulgas leidus teisigi rahvusliku teaduse suurkujusid. Peamiseks selliseks oli kindlasti prof. Ludvig Puusepp (1875-1942). Professor Puusepa rolli sõdadevahelise ülikooli arstiteaduskonna näo kujundamisel on raske alahinnata, aga Puusepa enda panus on eesti arstiteadusesse oluline kliinilise poole pealt. Tema initsiatiivil hakkas ilmuma ajakirja "Folia Neuropathologica Estoniana" (alates 1929 "F. Neurochirurgica Estoniana"). Meditsiini arengule Eestis mõjus kindlasti positiivselt Pätsi riigipööre 1934. a. Riigi arengus algas periood, mil "rahvusterviklikkusel" põhinev poliitiline retoorika viis muuhulgas demograafia-alaste ambitsioonideni, ja tervishoiu vallas tähtsate sammudeni: 1936. a alanud rahvatervishoiu kuusaastak nägi mh ette uute arstikohtade loomist eriti maapiirkondadesse. 1938
1971 Katalog Fauny Pasozytniczej Polski. Warszawa-Wroclaw. Grabda, J. 1991. Marine Fish Parasitology. An Outline. Polish Scientif. Publ., Warszawa. Holmes, J.C., Bethel, W.M. 1972. Modification of intermediate host behaviour by parasites. Zool. J. Linn. Soc. 51 (Suppl. I), 123-149 Køie, M. 2000. The Life-Cycle of the Flatfish Nematode Cucullanus heterochrous. J. Helminth. 74, 323-328 Køie, M. 2001. The Life Cycle of Dichelyne (Cucullanellus) minutus (Nematoda: Cucullanidae). Folia Parasitologica. 48, 304-310 Lönnström, L. Internet: Laboratoriet för Akvatisk Patobiology. Fiskhälsa http://www.abo.fi/instut/fisk/Swe/Parasiter/diplometa.htm (03.11.03) Malmberg, G. 1970. The excretory systems and the marginal hooks as a basis for the systematics of Gyrodactylus (Trematoda, Monogenea). Archive for zoology. Serie 2, B. 23., nr.1. 41 McClelland, G., Ronald, K. 1974. In Vitro Development of the Nematode
tähtsus oli Eestisse tulles juba loojuma hakanud kirurgilise neuroloogia kõrghetk oli üha enam ruumi andmas farmakoloogilisele lähenemisele ning Puusepa enda panus on eesti arstiteadusesse oluline pigem kliinilise poole pealt (lisaks sellistele omal ajal tuntud kirurgidele, nagu R. Wanach ja J. Blumberg). Prof. Puusepp oli aga vajalik organisaator ning eesmineja, seda mitte ainult Eesti oludes, vaid ka rahvusvaheliselt. Mainitagu tema initsiatiivil ilmuma hakanud ajakirja "Folia Neuropathologica Estoniana" (alates 1929 "F. Neurochirurgica Estoniana"), aga ka mitmeid tema õpilasi rahvusvaheliste teadusfondide toel end Euroopa ja Ameerika ülikoolides- haiglates täiendamas (S. Zlaff, V. Üprus, J. Riives). Tartusse, Puusepa kliinikusse, tuldi mujalt maailmast ka ravile ja õppima. Meditsiini arengule Eestis mõjus kindlasti positiivselt Pätsi riigipööre 1934. a. Riigi arengus algas periood, mil "rahvusterviklikkusel" põhinev poliitiline retoorika viis muuhulgas
annaabi.ee 
