Tiitelleht SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................... Sissejuhatus.............................................................................................................................. 1. Kuidas toimub flambeerimine?.......................................................................................... 2. Flambeerimisel toimuvad muutused toidus........................................................................ 3. Ettevaatusabinõud............................................................................................................. Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. SISSEJUHATUS
Kirjeldus: Rooga Alkoholi kastma, alkoholiga piserdama ja seejärel läitma. Eesmärgiks on anda roale alkoholi maitse ilma alkoholi endata, mis kuumutamisel aurub. Kõige efektsem on flambeerida rooga külaliste nähes. Flambeerimisega peab olema väga ettevaatlik, soovitav on seda teha spetsiaalsel serveerimislaual söögilauast veidi eemal. Mitte mingil juhul ära liiguta taldrikut flambeerimise ajal! Soovitav on läheduses hoida ka suuremat sorti metallkaant - juhuks, kui flambeerimine kontrolli alt väljub. Flambeerimiseks peab Alkohol olema vähemalt 40% (mahuprotsent). Mida kangem alkohol, seda kauem leegid kestavad. Sobivad erinevad Brändid (sh maitsestatud), Konjak, tume Rumm, Viski, Grand Marnier, Cointreau, Triple Sec. Flambeerimine: Esmalt kuumuta alkohol piisavalt soojaks (st, kuni eralduvad aurud). Liigsel kuumutamisel alkohol aurustub ja flambeerimine ebaõnnestub. Kuumutamiseks vala nõutud alkoholikogus väikesesse potti. Tõsta pott nõrgale tulele (NB
Õuna, apelsini ja ananassi ettevalmistamine teenindamiseks, banaani flambeerimine Apelsini ja õuna serveerimine 1) Lõigata üks ots terava noaga maha 2) Seejärel tuleb maha lõigatud lõikeserva poolt ots kahvli otsa torgata 3) Ja seejärel tuleb torgata maha lõigatud ots teisele poole nii, et koore pooles on vastakuti. 4) Tuleb teha ringiratast sisselõige nii et apelsini/õuna tippu koore sisse ei lõika ja nii kuni viljalihani välja. 5) Koore maha lõikamist tuleb alustada maha lõigatud otsast kahvli poole.
Kimp seotakse kokku, et seda oleks valmistoidus hõlbus eemaldada ning sellega maitsestatakse suppe, kastmepõhju, hautisi ja ühepajatoite. 2. Blanseerima - Toiduaineid kiiresti aurutama või keetma. 3. en cocotte (pr k) toiduvalmistamismeetod, mil roog valmib tihedalt kaanega kaetud kõrgete servadega hautamisnõus. 4. frittima rohkes õlis või muus rasvaines toiduaineid küpsetama. 5. flambeerimine meetod, mil toidu valmistamisel lisatakse toidule kanget alkoholi, mis süüdatakse ettevaatlikult põlema, nii et alkohol põleb ära, jättes roale karamelliseerunud maitsenüansi. Mõned toidud flambeeritakse serveerimisel. Järgida tuleb ohutusnõudeid. 6. Barbeque - Toidu, enamasti liha aeglane küpsetamine madalal temperatuuril selleks ettenähtud ahjus. Tänu ahjus paiknevale veevannile valmib toit niiskes ja
*hapukapsad *salatid *hautised *supid *hautised *kalatoidud Roogade maitsestamine Toiduainete eeltöötlemine sorteerimine, pesemine, koorimine, tükelduskujude lõikamine, vormimine, sidumine, pikkimine, paneerimine, vahustamine; toiduainete kuumtöötlemine. Toiduainete kuumtöötlemisviisid - keetmine, hautamine, praadimine, küpsetamine, röstmine, grillimine, suitsutamine, flambeerimine. Roogade maitsestamine. Toiduainete säilitusviisid marineerimine, soolamine, külmutamine, vakumeerimine, kuivatamine. Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toiduvalmistamisprotsessis. Restorani roogade valmistamine - puljongite ( selged puljongid, konsomeed, aspik) keetmine ja nende edasine kasutamine, puljongite lisandid. Rahvuslikud supid, püreesupid, veloute- ja kreemsupid, nende valmistamine ja sobilikud lisandid. Pidulike köögiviljalisandite ja -
Blanseerimine - kuumutamine vees või aurus. Broiling grillimine. Brunoise - köögiviljade 1-2 mm suurusteks kuubikuteks lõikamine. Barbecue - ameerikapärane nimetus õues grillimisele. Dekoorimine - dekoorkihi kandmist niiskele lihapinnale eesmärgiga muuta maitset ja välimust isuäratavamaks. Durumjahu - ehk kõvateralise nisu jahu kasutatakse siis, kui ei soovita venivat konsistentsi. Enamus makaronitooteid valmistatakse durumjahust, samuti pitsataigent. Flambeerimine - toidule valatud kange alkoholi süütamine, nt. konjakit, likööri või muud kanget alkoholi. Fond - leem või kontsentreeritud puljong. Fondüü - kuum juustukaste. Fruktoos puuviljasuhkur. Garneerimine - lisandiga varustamine, ehtima, kaunistama. Glaseerimine - küpsetise katmine suhkruglasuuriga. Gratineerimine - toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitavalt ainult pealtpoolt. Gastronoomia kokakunst.
vedelikus pehmeks ABIVIISID • Blanšeerimine on toiduaine mõneminutiline keetmine vees või veeaurus. Blanšeerimise eesmärk on toiduainele iseloomuliku erksa värvuse ja värske maitse säilitamine. • Kupatamine on toiduaine lühiajaline keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. • Lühiajaline kuumutamine rasvas on tükeldatud maitseviljade (sibul, porru, porgand) kuumtöötlemine, nt enne supile lisamist. • Flambeerimine ehk leegitamine on toidu maitse süvendamine põleva alkoholiga: toit valatakse üle kange alkoholiga ja süüdatakse enne serveerimist põlema. TOIDU VALMISTAMINE MIKROLAINEAHJUS • Mikrolaineahjul on väga erinevaid funktsioone, enamasti kasutatakse seda toitude soojendamiseks ja toiduainete sulatamiseks, vähem toidu valmistamiseks. • Mikrolaineahjus küpsetamine meenutab lõpptulemuse poolest kõige rohkem keetmist, uuemates mikrolaineahjudes on võimalik toitu ka pruunistada.
· Keetmine rõhu all. · Kupatamine-keetmine rohkes vees soolase, hapu, kibeda maitse eemaldamiseks, tooraine puhastamine. · Passeerimine e. Rasvas kuumutamine. · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkes rasvas e. Friteerimine. · Röstimine e. Ilma rasvata praadimine. · Grillimine- soojusandjaks on kuum õhk. · Küpsetamine- ahjus. · Hautamine. · Gratineerimine e. Ülekupsetamine. · Flambeerimine e. Alkoholiga põletamine. · Glaseerimine e. Toitude pintseldamine kastmetega läike andmise ja maitse parandamise eesmärgil. 13. Külmtöötlemise meetodid. · Külmutatud toitude sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. · Sorteerimine- suuruse, küpsuse ja kvaliteedi järgi. · Pesemine. · Koorimine. · Tapaloomade seedeelundkondade eraldamine. · Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine.
Inglisepärase teeninduse all mõistame teenindamist serveerimislaualt (guéridon). Toidud asetatakse köögis serveerimisnõudesse. Peatoitu näidatakse külastajale ja asetatakse kuumalusele. Road pannakse serveerimislaual taldrikutele. Töötatakse mõlema käega. Märkus: ainult pool portsjonit serveerida, et mitte taldrikut üle kuhjata. Taldrik asetada paremalt poolt. Teenindamise juurde kuuluvad ka kõik tööd külastaja laua juures: transeerimine/liha tükeldamine, fileerimine, flambeerimine. Serveerimine Prantsuse moodi Prantsuspärase teeninduse all mõistame lauanõude ja toidu asetamist taldrikuga külastaja ette lauale. Toidud asetatakse köögis serveerimisnõudesse. Taldrikud asetatakse külastaja ette paremalt ja sellele asetatakse road serveerimisnõust. Märkus: Sööki tõstetakse parema käega ja külastaja paremalt poolt! Hiljem tuleb lisada toitu serveerimisnõust. · Serveerimine Vene moodi Venepärase teeninduse all mõistame toidu kätteandmist.
töötlemine kaitseainetega. Antud kutsestandardi mõistes tähendab ka ehituskoristust 21. fariinsuhkur - fariinsuhkur on pehme pruun suhkur, millesse on segatud siirupit - sellest ka tume siirupikiht suhkrukristallide pinnal. See on niiskevõitu suhkur 22. fileerima - kala selgroogu eemaldama 23. filotaigen - Kreekast pärinev paberõhuke taigen. Sobib soolaste pirukate, suupistete, magusate kookide, korvikeste ja ka struudlite valmistamiseks 24. flambeerimine - toidule valatud kange alkoholi süütamine. Näiteks konjakit, likööri või muud kanget alkoholi. Alkohol põleb ära, kuid aroom jääb alles. Seda tehakse harilikult sööjate nähes, toidu serveerimisel 25. fond - leem või kontsentreeritud puljong. Saadakse ahjus pruunistatud lihakontide, linnukontide või kalaluude pikaajalisel keetmisel köögiviljadega 26. fruktoos - puuviljasuhkur (rohkesti puuviljades ja mees). Oluliselt magusam kui lauasuhkur
vürtside, luuviljaliste puude okste jms. Nii saab anda lihale aromaatset maitsesuitsu. BBQ-ahjus on küpsetamise käigus niiske ja suitsune keskkond ning küllalt madal temperatuur (ahju sisetemperatuur ~ 100°C) Gratineerimine Roogade üleküpsetamine, mis annab toidule kauni pruunistunud väljanägemise. Parima tulemuse saavutamiseks asetatakse ahjuvorm kuuma ahju grillelemendi alla või kasutatakse leegitajat. Flambeerimine Magustoidu kange alkoholiga ülevalamine ja selle põlemasüütamine. Efektne serveerimisviis, mille eesmärgiks on anda desserdile alkoholi maitse ilma alkoholita, sest see haihtub leegitamise tulemusel. Blanšeerimine Blanšeerimine (tuleneb prantsusekeelsest sõnast blanchir -valgendama) on toiduainete lühiajaline aktiivne kuumutamine vees või aurus. Selle eesmärgiks on kas toiduainete osaline pehmendamine enne serveerimist või edasist
KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kirjelda külmtöötlemismeetodeid · Tükeldamine' · Pikkimine · Fileerimine · Püreestamine · Tootele vormi andmine · Paneerimine · Vahustamine · Leotamine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid · Flambeerimine · Aurutamine · Barbeque · Keetmine · Hautamine · Pruunistamine · Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik
E-vitamiin - antioksüdant, mis aktiveerib immuunsüsteemi, väldib trombide moodustumist ja enneaegset vananemist Eskalopp - praetud või hautatud õhukesed liha- või kalalõigud F Feta juust - valmib nii kitse- kui ka lambapiimast või nende segust. Fariinsuhkr - suhkrule on omane tume siirupikiht suhkrukristallide pinnal. See suhkur sobib hästi piima, jogurti, helveste ja pudru maitsestamiseks ja kaunistamiseks. Farfalle liblikakujuline pastasort Flambeerimine - magustoidu kange alkoholiga ülevalamine ja selle põlemasüütamine Füüsal - füüsali vili on paljuseemneline mari, kasutatakse kaunistuseks, kompottide valmistamiseks. Fedelini pastasort peenikestes spagettidest. Falukorv - (Rootsi) ehk maakeeli Faluni vorst on üks rootslaste püsivaid vorstilemmikuid, mis pakitakse alati punasesse ümbrisesse. Filee pehmeim osa lihast: loomade roietealune ja mõlemal pool nimmelülisid olev õrn liha,
Kreekas ja araabia maades ning millest küpsetatakse nii soolaseid kui ka magusaid pirukaid. Meil müügil külmutatuna. fines herbes (pr k) – tõlkes peened ürdid. Ürdisegu, mis tavaliselt koosneb petersellist, aedharakputkest, murulaugust ja estragonist ning millega maitsestatakse puljongeid, suppe, linnuliharoogi ja munatoite. Segul on ka mitmeid variatsioone olenevalt hooajast ja piirkonnast. flambeerimine – meetod, mil toidu valmistamisel lisatakse toidule kanget alkoholi, mis süüdatakse ettevaatlikult põlema, nii et alkohol põleb ära, jättes roale karamelliseerunud maitsenüansi. Mõned toidud flambeeritakse serveerimisel. Järgida tuleb ohutusnõudeid. foccaccia – üks tuntumaid Itaaliast pärit leivasorte, lame leib, mida valmistatakse nisujahust, pärmist ning kvaliteetsest oliiviõlist, maitse järgi võib lisada ürte: rosmariini vms, aga ka oliive.
Sagedamini blanšeeritakse mõningaid kalaliike ja heleda värvusega köögivilju nende värvuse säilitamiseks. Näiteks lillkapsas, aedoad, rohelised herned. Blanšeeritakse ka tomateid, et neilt kergemini nahk eemaldada. 3. Kokkukeetmine ehk redutseerimine. See on puljongi, supi, kastme, marinaadi jms keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku. Nii saab tekitada järelejäänud vedelikule tugevamat maitset. 4. Flambeerimine. Sel puhul kallatakse serveeritav roog üle kange alkoholiga (näiteks brändiga) ja seejärel süüdatakse. Alkohol põleb ära, aga maitse ja aroom jääb alles. 5. Kuumsuitsutamine. Seda kasutatakse järgmiste toiduainete puhul: kala – lõhe, forell, siig, räim; krevetid, puuviljad – pirnid, ploomid Tihti kasutatakse ka spetsiaalseid suitsutamiskotte. 111
annaabi.ee 
