Siin kasutatakse põhivahendina maksusid ja kulutusid, põhiliselt kasutatakse avaliku sektori kulusid. Siin võib stabilisaatorina kasutada näiteks maksude alandamist. Kuid diskreetne fiskaalpoliitika jaguneb omakorda kaheks laiendav ja kitsendav fiskaalpoliitika. Laiendav fiskaalpoliitika tähendab, et majandust soovitakse laiendada ja selleks kas suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid. Ning kitsendaval fiskaalpoliitikal on täpselt vastupidine eesmärk. Automaatse fiskaalpoliitika vahendiks on automaatsed stabilisaatorid, mis võivad näiteks olla progressiivne tulumaks ja töötu abirahad. Automaatsed stabilisaatorid aimavat ette, millal võib tulla pidurdav jõud, kuid see ei kõrvalda täielikult majanduslikku langust või tõusu. Automaatne fiskaalpoliitika toimib siis efektiivselt, kui riigi roll majanduses on suur ning kui maksud on progresseeruvad. Eestis on stabilisaatorid
EESTI FISKAALPOLIITIKA MÕNINGATEST ASPEKTIDEST Kaie Kerem Tallinna Tehnikaülikool Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemiga pole Eestis võimalik teostada aktiivset rahapoliitikat. Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Antud artiklis analüüsitakse valitsussektori tulusid ja kulutusi ning nendega seonduvaid probleeme. Samuti vaadeldakse valitsussektori kulutuste ja tulude struktuuri ning fiskaalpoliitika efektiivsuse mõningaid aspekte. Fiskaalpoliitika efektiivsuse tõstmine on eriti oluline tingimustes, kus Eesti on endale seadnud eesmärgiks ühineda Euroopa Liiduga. Valitsussektori tulud
maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemiga pole Eestis võimalik teostada aktiivset rahapoliitikat. Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Tabel 1. Fiskaalpoliitika põhimõjud Ekspansiivne fiskaalpoliitika Kitsendav rahapoliitika Avaliku sektori kulutuste suurendamine Avaliku sektori kulutuste vähendamine makse muutmata. makse muutmata. Maksude vähendamine muutmata Maksude suurendamine muutmata avaliku sektori kulutusi
olevatest probleemidest. Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakursile. Intressimäärad ja valuutakurss omakorda mõjutavad otseselt majandusagentide tegevusvõimalusi. Tehakse vahet kahe erineva rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on raha pakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab raha pakkumise kasvu piirata. Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka fiskaalpoliitikal, kuid see kuulub valitsuse kompetentsi 10. miks ,,homne" euro on väärt vähem, kui,,tänane" euro? Raha ajaväärtuse kontseptsioon- iga rahasumma on praegu rohkem väärt, kui tulevikus. Kui raha laekub praegu, võib selle kohe teenima panna. Kui raha laekub hiljem jääb osa tulust teenimata. 19. pangandusriskid Pangandusega seotud riskitegurid: - krediidirisk ehk emitendi makserisk - maarisk - võlakirja intressirisk ja likviidsusrisk - valuutarisk
k di it d poliitika liitik eelised li d ? Koordineerimatuse põhjused: a) poliitikutel lühiajalised, keskpangal pikaajalised eesmärgid; b) võidakse kasutada erinevaid majandusteooriaid; c) erinevad majandusprognoosid; d) suur määramatus, eriti üleminekuperioodidel e) Eestis ka asjatundmatus ning klammerdumine ühe lähenemise (liberalismi) külge. Seega, koordineerimine võimaldaks fiskaalpoliitikal paremini oma eesmärke saavutada. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 10. Riigieelarve on: a) dokument, mille alusel tehakse riigile välislaene; dokument, milles b) dokument, milles bilansi bilansipõhimõttel põhimõttelkajastuvad kajastuvadavaliku avalikusektori
c. raha massi ringluses võrrelduna baasraha pakkumisega d. raha ringluskiiruse suurenemist Raha nominaalne ostujõud suureneb koos hindade kasvuga. - Vale Raha ostujõu stabiilsuse saab tagada ainult rahahulga tagatus kullavarudega. - Vale Rahaks saab nimetada a. elanike käes olevat eurode koguhulka b. kõik loetletud variandid on õiged c. väärtuste kogumit, mida saab kasutada tehingute tegemiseks d. maksefunktsiooni täitvat väärtuste kogumit Fiskaalpoliitikal on suurem roll majandustsükli juhtimisel riikides, kus on a. valuuta ujuvkurss b. fikseeritud vahetuskurss Pensioniea tõus vähendab tööealise elanikkonna suurust. - Vale
põhjustab valitsussektori kulutuste vähendamine nii IS* kõvera kui LM* kõvera nihke vasakule, kuna keskpank on sunnitud rahapakkumist vähendama 37. Fiskaalpoliitika on avatud majanduses võrreldes suletud majandusega vähem efektiivne, kuna osa kogutulu juurdekasvust kulutatakse importhüvistele 38. Kui nominaalne vahetuskurss tõuseb, siis väheneb netoeksport 39. Kui valuuta devalveeritakse, siis LM* kõver nihkub paremale ja netoeksport ning kogutulu suurenevad 40. Fiskaalpoliitikal on lühiperioodil suurim mõju kogutulu tasakaalutasemele fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduses 11. Kogupakkumine ja inflatsiooni ning töötuse kompromiss 1.Jäikade palkade mudel selgitab lühiperioodi AS kõvera positiivset tõusu, sest lühiperioodil on nominaal palgad fikseeritud. Kui hinnatase ootamatult tõuseb, siis reaalpalgad langevad alla poole nende oodatavat taset ning firmad palkavad rohkem töötajaid ning nende kogutoodang kasvab. 2
rahasüsteemi stabiilsuse kindlustamine majanduskavu soodustamine Makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks kasutatakse fiskaalpoliitikat ja rahapoliitikat. Viitajad Sisemine viiteaeg ajaperiood selle hetke vahel, kui majanduspoliitilised tegevused muutuvad vajalikuks ja selle hetkel vahel, kui nad aset leiavad. Väline viiteaeg ajaperiood selle hetke vahel, mil majanduspoliitilised tegevused aset leidsid ja selle momendi vahel, kui nad avaldasid mõju. Fiskaalpoliitikal on sisemine viiteaeg pikk. Mida lähemal on majandus täishõive tasemele, seda suurema tõenäosusega suurendab ekspansiivne fiskaalpoliitika inflatsiooni, sest ressursiturul suurenenud nõudlus tõstab lõpptoodangu hinda. Reeglitekohane majanduspoliitika Kui muudetakse tihti reegleid, siis keskkonna ebastabiilsus pärsib majandustegevust. Seetõttu soovitavad mõned majandusteadlased (nt monetaristid, Milton Friedman) jälgida kindlaid, kõikidele teadaolevaid reegleid.
Rahapoliitika sisuks on rahasüsteemi juhtimine. Rahapoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahaasutuste tegevuskeskkonda mõjutab oluliselt riigi rahapoliitika, mida viib ellu keskpank. Rahapoliitika eesmärgid: - majanduse ühtlane kasv, - hindade stabiilsus, - kõrge tööhõive, 9 - maksebilansi tasakaal Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka eelarvepoliitikal e. fiskaalpoliitikal. Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist. Raha pakkumine on kogu ringluses olev raha, mida kasutatakse majandustegevuses. Rahapoliitika: 1) leebe rahapoliitika tulemuseks on raha pakkumise kasv 2) karm rahapoliitika püüab raha pakkumise kasvu piirata Kui rahapoliitika ei suuda rahasüsteemi ,,head tervist" tagada rahasüsteemi kriis (hüperinflatsioon) rahareform (uue usaldusväärsema rahasüsteemi kasutuselevõtt).
situatsioon. Rahapoliitiliste eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank rahapakkumist, mis omakorda mõjutab intressimäärasid ja valuutakursse. Viimased aga mõjutavad otseselt majanduskeskkonda ja majandustegevust. Vahet tehakse kahe erineva rahapoliitika vahel : leebe rahapoliitka – rahapakkumise kasv ja karm rahapoliitika – raha pakkumise piiramine. Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka eelarve poliitikal e. fiskaalpoliitikal, kuid eesmärkideni jõudmiseks kasutab fiskaalpoliitika riigieelarvet ning maksusüsteemi. Fiskaapoliitika on valitsuse kompetents. Rahateooriate eesmärk on selgitada raha ja tootmisetegevuse omavaheliseid seoseid. Seose iseloomu alusel eristatakse eksgeenset ja endogeenset rahateooriat. Eksogeenne rahateooria väidab, et keskpangal on täielik kontroll rahapakkumise üle, st, et ta kontrollib ringluses olevat rahahulka ning selle kaudu saab ta mõjutada majandustegevust
vahetuskursi korral: võimaldab rahapoliitikat kasutada ka teistel eesmärkidel kui fikseeritud vahetuskursi kindlustamine 188. . Kui eeldada, et vahetuskurss on fikseeritud ja kapital on mobiilne, siis vastavalt IS*-LM* mudelile põhjustab valitsussektori kulutuste vähendamine: nii IS* kõvera kui LM* kõvera nihke vasakule, kuna keskpank on sunnitud rahapakkumist vähendama 189. Kui nominaalne vahetuskurss tõuseb, siis: väheneb netoeksport 190. Fiskaalpoliitikal on lühiperioodil suurim mõju kogutulu tasakaalutasemele: fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduses Hindeline test 2019 191. Fikseeritud vahetuskursi korral on fiskaalpoliitika mõjus vahend reguleerimaks majanduse kogutulu, samas on aga rahapoliitika ebaefektiivne. ÕIGE 192. Kui fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduse kahtestatakse impordikvoodid, viies ellu suureneb ning rahapakkumine kasvab ja kogutulu
impordi piirkalduvuse tõttu. o Seega väikeriigis on aktiivse fiskaalpoliitika teostamine vähem efektiivne võrreldes suurriigiga. · Sisemine viitaeg on ajaperiood selle hetke vahel, kui majanduspoliitilised tegevused muutuvad vajalikuks ja selle hetke vahel, kui nad aset leiavad. · Väline viitaeg on ajaperiood selle hetke vahel, mil majanduspoliitilised tegevused aset leidsid ja selle momendi vahel, kui nad avaldasid mõju. · Fiskaalpoliitikal on sisemine viitaeg pikk. · Kui valitsus otsustab suurendada oma kulutusi, võib ta neid finantseerida ühel viisil kolmest: o Maksustamine o Raha emissioon o Defitsiitiga finantseerimine · Väljatõrjeefekt: o Kui ekspansiivse fiskaalpoliitika tõttu avaliku sektori säästud vähenevad, siis kogusäästud vähenevad, intressimäär tõuseb ja erainvesteeringud vähenevad.
annaabi.ee 
