Vaadelda, kas laste arusaamises ruumist ja ka rühmatööst ilmneb muudatusi. Kui on võimalik, siis kasutada vähemalt ühe lisataäiskasvanu abi Liikumismäng Mängu pealkiri: "Üle porise tee" Mängu eesmärk: Arendada lastel tasakaalu ja kiirust Mänguks vajalikud vahendid: Õpetaja valikul kas taburet, kast, pakk või ajaleht Mängu kirjeldus: Algussignaali järel panevad mängijad tabureti(kasti, paku, ajalehed vms) käest maha(finisijoone poole), astuvad sellele, võtavad maast taha jäänud tabureti, tõstavad selle edasi jne. Selliselt ületavad mängijad porise tee taburettidelt maha tulemata. Punkti saab esimesena finisijoone taha jõudnud mängija. Kui mängijaid on palju, võib moodustada ka võistkonnad. Võidab kõige rohkem punkte kogunud võistkond. Mida nooremad on mängijad, seda madalamad aluseid on vaja kasutada. Mängu reeglid: 1
reageerimis ajaks. Stardipaugu kõlades hingab sportlane välja ning annab energiliselt hoogu nii käte kui ka jalgadega, tõugates oma keha 45-kraadise nurga all seni, kuni tagumine jalg on täiesti välja sirutatud. Sportlane jõuab jooksuasendisse viienda ja kaheksanda jooksusammu vahel. Sprinter jookseb varvastel, kannad rada ei puuduta. Finisijoonel seisatakse ajamõõtja, kui sportlase rindkere mingi osa ületab finisijoone. Sellepärast kallutatakse ka keha finisis ette. Tippmarki ei saa rekordiks registreerida, kui taganttuule kiirus ületab 2 m/sek. Cooperi test Cooperi testi on välja töötanud USA arst dr. Kenneth Cooper, inimeste kehalise töövõime hindamiseks. Testis tuleb joosta järjest 12 minutit tasasel pinnal (staadionil), soovitatavalt mitte võtta kurve teisest rajast kaugemalt, kuna igas kurvis tekib sel juhul lisa meetreid mida tegelikult ei arvestata.
Samas on ka võimalik mugandada ratast lenkstangi pikendusega. Võistluse vahemaa läbimise ajal on ka võimalus teha rattale parandusi. Parandamiseks on 6 kohta, kus teha näiteks selline paus, kui vaja vahetada rattakummi vms. Numbrimärk sõidu ajal kinnitatakse selja peale. JOOKSMINE Jooksmise põhiliseks reegliks on see, et võistleja peab liikuma jalgadega. See on ilmselge, et võistleja peab liikuma jalgadel, kuid vahel ületavad paljud sportlased finisijoone lamades. Kindlasti ei tohi osavõtjad teisi võistlejaid segada. Nad võivad liigutada oma rattaid ainult nendele määratud kindlal alal enne ja pärast sõitmist. Kiiver peab olema peas juba enne sõitu ja see võetakse ära, siis kui jalgrattas on viidud sellele määratud kohta. Maailma standartide järgi ei ole lubatud olla paljas riiete vahetamise käigus. Triatloniala vahetamiseks on lubatud ainult 30 sekundit. Numbrimärk kinnitatakse jooksu ajal rinna peale. KOKKUVÕTE ALLIKAD 1
vaidlema, kes saab esimesena aastatetsüklit valitsema hakata. Jumalatel paluti otsustada ja nad korraldasid võistluse: kes jõuab esimesena jõe vastaskaldale, on esimene, ja ülejäänud loomad saavad valitseda kaldale jõudmise järjekorras. Kõik 12 looma kogunesid kaldale ja hüppasid jõkke. Võistluse käigus hüppas rott aeglase aga kangekaelse härja selga. Kui härg oli lõpppunktist paari jala kaugusel, hüppas rott maha, jooksis finisijoone poole ja võttis võidu ning õiguse esindada Lunari kalendri esimest aastat. Rotile järgnesid härg, tiiger, jänes, draakon, madu, hobune, kits, ahv, kukk, koer ja siga. Pildid psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Hiina kalender Xi'an Madagaskar
(Grant, Wendy 1996) Iseenda kogemusest võin väita, et viimasene selgitatud teooria on tõesti hea. Mitte et ma peast natuke napaks oleks või vanemad iga minu sammu kontrolliks. Aga lihtsalt ei tunne vähimatki häbi küsida vene keeles abi emalt ning matemaatikas isalt, kes mõlemad mind, nagu vanasti suusarajal, püsti aitavad ning õige teekonna ette näitavad. Just nimelt juhivad õigele teele, mitte ei vea käest kinni üle finisijoone. Hoopis mõnusam on ülesandest ise võitu saada, mis tõstab veel motivatsiooni edaspidiseks ning kõrgendab enesehinnangut. Seega on konfliktid arusaamatused, mida tuleks vältida. Need võivad tekkida väga tühistest situatsioonidest, ent jätta inimestesse tihti sügavaid jälgi. Vahest aitab lahendusi leida, kui asetada iseend teise poole vaatevinklisse
esimesena. Lisaks andsin igale õpilasele kätte kindad. Võitja võistkond oli see, kelle liikmed läbisid ettenähtud distantsi kõige kiiremini. 11 (LISA 7) 2) Mootorpaadid. Mäng toimus kahe võistkonna vahel. Iga mängija oli varusatud ujumislauaga. Mängujuhi signaali järel püüdsid mängijad, ainult jalgade tööga, ületada võimalikult kiiresti finisijoon. Mängijad hoidsid abivahendist kinni ettesirutatud kätega. Võitis võistkond, kelle viimane liige ületas finisijoone esimesena. 12 (LISA 8) 9 http://www.kidspot.com.au/kids-activities-and-games/Pool--water+8/pottle-games+11817.htm- (11.02.2013) 10 Isop, E. (1987). Mängima! Tallinn: Eesti Raamat, lk 128-129. 11 Isop,E.(1987). Mängima! Tallinn: Eesti Raamat, lk 130. 12 Isop,E.(1987). Mängima! Tallinn: Eesti Raamat, lk 130. 3) Mootorpaadid 2. Sarnase eesmärgiga võistlus nagu eelnev (mootorpaadid), aga distants läbiti ujumislaua asemel ujumistoruga. 13 4) Mootorpaadid 3
Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. Esimene meeste ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912. Esimene naiste registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi. Esimene naiste ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922). Esimene naiste elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia). Stardijoone laius kuulub alati distantsi pikkuse sisse, finisijoone laius aga välja. Jooksualad viiakse läbi kuni neljas võistlusjärgus. Esimest võistlusjärku nimetatakse eeljooksudeks ja viimast finaaliks, nende vahele võivad jääda veerand- ja poolfinaalid. Tuule kiirust mõõdetakse 100 m jooksus 10 sekundi vältel ning 100 m ja 110 m tõkkejooksudes 13 sekundi vältel. Tuulemõõtur käivitatakse koos stardipauguga. 2 2. Kaugushüppe 2.1 Mis see on?
Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. Esimene meeste ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912. Esimene naiste registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi. Esimene naiste ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922). Esimene naiste elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia). Stardijoone laius kuulub alati distantsi pikkuse sisse, finisijoone laius aga välja. Jooksualad viiakse läbi kuni neljas võistlusjärgus. Esimest võistlusjärku nimetatakse eeljooksudeks ja viimast finaaliks, nende vahele võivad jääda veerand- ja poolfinaalid. Tuule kiirust mõõdetakse 100 m jooksus 10 sekundi vältel ning 100 m ja 110 m tõkkejooksudes 13 sekundi vältel. Tuulemõõtur käivitatakse koos stardipauguga. 2. Kaugushüppe 2.1 Mis see on? Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult
5. kiiruse hoidmine 60. meetril on sammu amplituud maksimaalne. Sammu pikkus võib olla kuni 2,4 m. 6. kiiruse langus alates 80. meetrist püüab jooksja hoida sujuvust ja kõrget sammude arvu, et leevendada paratamatult kiiruse vähenemist enne finisit. Maksimumkiirust hoida on füüsiliselt võimatu. 7. finisijoon ajamõõtja seisatatakse, kui sportlase rindkere mingi osa ületab finisijoone (see reegel hakkas kehtima 1932. aastal). 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA · treeningutel jooksevad sprinterid harva rohkem kui 300m korraga, kuna liiga pikaks venitatud ponnistused võivad takistada maksimaalse kiiruse ja jõu arendamist ning säilitamist. · Sprinter teeb enne jooksu või treeningut umbes 1,5 tundi soojendus- ja venitusharjutusi.
Nurmit laeval tabanud merehaigusega, mille järelmõju veel tunda andis. PARIIS 1924 Sportlased majutati esmakordselt "olümpiakülla". Maastikujooks kujunes Pariisis nii dramaatiliseks, et tegi lõpu krossijooksule olümpiamängudel. 10 650 meetri pikkusele distantsile asus 38 jooksjat. Termomeeter näitas 36 kraadi, päikese käes koguni 55. Trass oli erakordselt raske, kulgedes mööda kiviseid radu, mida katsid põlvepikkused ohakad ja võsa. Esimesena jõudis staadionile ja ületas finisijoone Paavo Nurmi. Ta jõudis pärale reipana ja pealtvaatajatel polnud mingit põhjust arvata, et kõik ei ole korras. Aga niipea, kui teised jooksjad hakkasid kohale jõudma, ilmnes kohutav olukord. Aquilari- nimeline hispaanlane kukkus ja lõi pea vastu kivi nii, et verd hakkas jooksma. Sewell jooksis vale teed. Kui teda õigele rajale juhatati, põrkas ta kokku teise jooksjaga. Mõlemad kukkusid ja suuri vaevu lonkasid finisisse. Soomlastele soodsas olukorras, kus Nurmi ja
kilogrammi ja distantsi pikkus 550-650 piiridesse. Võistlus pidi olema üheetapiline ning võimus toimuda linnadevahelise võidukihutamisena või ringrajavõistlusena. Kuna aga võimas autoriik Prantsusmaa ei huvitunud sellisest võistlusest, kus teda seatakse ühele pulgale koos USA ja Saksamaaga, siis toimusid võitslused erilise tähelepanuta ja tagasihoidlikult. Võidukihutamine toimus 14.juulil 1900 ning osalesi oli vaid viis, kellest kaks ületasid finisijoone. 1901. aastal toimunud Grand Prix de Paul võistlusel olid autod jagatud kolme masinaklassi ning 7 järjest hakati uusi reegleid kehtestama ja võistlusi korraldati järjest tihedamini ning autosid osales aina rohkem ja rohkem. Nii jõuame tänaspäeva, kus reegleid on kohutavalt palju ning reeglid on karmid, samuti on arenenud võidusõidu autod kohutavalt ja kiirused on muutunud ulmelisteks. 2. VORMEL-1 2.1
teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi ,,kohtadele" ja ,,valmis" oma emakeeles. Stardi ja finisijooned märgitakse jooksurajale 5 cm laiuste joontega. Raja pikkust mõõdetakse rajaäärise välisservast 30 cm kaugusel, rajaäärise puudumisel äärejoone välisservast 20 cm kaugusel paiknevat mõttelist joont mõõda. Distantsi pikkust mõõdetakse stardijoone finisile kaugemast servast kuni finisijoone stardile lähema servani. Ajavõtt jooksudes Ametlike ajavõtumeetoditena tunnustatakse järgmist kolme meetodit: käsiajavõtt; fotofinisisüsteemiga täisautomaatne ajavõtt; kiipidel põhinev ajavõtt - kasutatakse ainult distantsidel, mis ei toimu täies ulatuses staadionil Teatejooksud - Mitmeringilise võistluse käigus tohib üks võistkond kasutada kuni kaht varuvõistlejat. 1. Standardsed
Hõbedasele ja kuldsele autasule tuli lisa 1979. aasta suvel pronksmedali näol. Kokku oli saadud täiskomplekt medaleid tippvõistluselt. Juba järgmisel üleliidulisel tippkrossil üritati uuesti, aga seekord saadi alles neljas koht. Neljanda medali tõid nad Saku Motoklubisse aga järgmise aasta tippkrossilt teise koha eest. Mehetegusid tehti samuti Balti meistrivõistlustel ja kodustel krossidel. Kuusteist korda on korvipaar Juhan Uustalu-Mati Oras ületanud Eesti meistrivõistluste finisijoone võitjatena. Põhjust rõõmustamiseks on eelkõige nende treener Rudolf Krestinovil ja mehaanik Mati Toomel. Juhan Uustalu on pärit Kohtla-Järvelt ja Mati Oras Harju rajoonist. Aadu Sikk Ta võitis oma esimese medali 16-aastaselt Eesti noortemeistrivõitlustelt. Ridamisi järgnesid kolm noortemeistri tiitlit. Siis tuli juba üleliiduline tunnustus: 1979. aasta meistrivõistlustel finiseeris noor võidusõitja eakaaslate ees esimesena. Hüpe meeste klassi oli samuti edukas. Alates 1981
ning finiseerima sadulas." (Hobumaailm, 2015). ,,Võistluste ajal tuleb eriti hästi hoolitseda hobuse eest ja see on väga tähtis osa kogu võistlusest. Hobustele tehakse veterinaarülevaatus enne ja pärast sooritust, ja ainult need hobused, kes läbivad veterinaarkontrolli edukalt, saavad arvessemineva tulemuse. Seega kõige tähtsam on vormi ühtlane jaotamine ning taasutmine, mitte tingimata esimesena finisijoone ületamine. Üle 40 km matkad jagatakse nii, et veterinaarkontroll on iga 40 km järel ja samal ajal on ka kohustuslik vaheaeg 20-40 minutit." (Hobumaailm, 2015). Distantsid on ühepäevaste võistluste puhul u 40 160 km pikad. Viimase pikkuse läbimiseks kulub koguni 10-12 tundi. Ettevalmistus nii pika distantsi läbimiseks on väga oluline ning samuti tuleb hästi tunda oma hobuse tervist ja füüsilist vormi. (Hobumaailm,2015).
Juhtimine on teinud läbi ulatuslikke ja kiireid muudatusi, ja see pole veel lõppenud. Põhjuseks üldiste ja erialaste teadmiste kasv, edusammud teabe töötlemisel ja edastamise automatiseerimine, suurem tähelepanu üldistele väärtustele ja varude säästlikumale kasutamisele jpm. Tänapäevase juhi ülesandeks on suuresti töötajate oskuslik suunamine näide kuidas preester õpetas lülitile vajutama, kuidas erivajadusega lapsed jooksuvõistlusel aitavad kõik kaasvõistlejad üle finisijoone. Tänapäeva juht on eeskujuks alluvatele, suhtumise, keeruliste olukordade lahendamisoskuse ja tolerantsusega. Juht hoiab meeskonda koos. Koordineerimine, eestvedamine, hästi toimiva kommunikatsiooni tagamine, harmoonia kujundamine organisatsioonis. Esiteks õiged inimesed õigel ajal ja õiges kohas. Teiseks, mitte mikroaskeldamine, vaid strateegia koos selle realiseerimisega: mida me nende õigete inimestega siis teeme, ja mis veel olulisem, mida me ei tee. Kuidas ettevõte loob ja
annaabi.ee 
