osaluste omandamine 11 Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. 12 Nimeta finantsjuhtimise ülesanded; kipk kapitali moodustamine, investeeringute planeerimine, põhivara juhtimine käibevarade juhtimine. 13 Finantsotsuste eesmärgid EOA Finantsotsused langetatakse põhiliselt kolme eesmärgi saavutamiseks: •ettevõtte väärtuse maksimeerimine; •omanike (aktsionäride) rikkuse maksimeerimine; •aktsia hinna maksimeerimine. Finantsotsused jaotuvad tinglikult kolme kategooriasse: • finantseerimisotsused, ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha hankimine); • investeerimisotsused, ehk ressursside paigutamisega seotud otsused; • dividendiotsused – määravad, kui suur osa teenitud kasumist
) · Olla parem konkurentidest. Väheneb pankroti oht jne. · Turuosa ja läbimüügi suurendamine. Hea mõte küll, aga siin on teatud piirid. Iga protsendipunkti suurendamine turuosast on kallim kui on mõistlik või kasulik. Näite enne oli 60% aga +1 on juba kallim kui varasem 60 raha. See on siis näiteks juba 2 raha. · Väiksed kulud palju kasumit. Kui ei laeku, ei ole võimalik ka midagi välja anda Ettevõtte eesmärk on ikkagi maksimaalne kasum. Finantsotsused peaks tehtud olema selle nimel, et turuväärtus tõuseks. Omanik tahab ikka jõukamaks saada, rohkem teenida. Vaba rahavoog on see raha, mida ei vajata igapäevaseks tegevuses, seda näitab siis aktsiaväärtus turul. Riigi rahanduspoliitika Fiskaalpoliitika - on põhimõtteliselt tulumaks igasugused maksud. Rahapoliitika - igasugu intressimäärad. Riik mingil määral juhib intressimääradega, kuhu mis rahad lähevad, näiteks kohalikele laekub mingi protsent tulumaksust.
mingil perioodil. Enamuses aruannetes kajastuvast majandusarvestuse informatsioonist on esitatud rahalises väärtuse ja on mõeldud kasutamiseks majanduslike otsuste tegemisel. Otsuseid teevad nii ettevõttesisesed kui ka -välised isikud. Juhtimisarvestus on ettevõtte arvestuse osa, mis on korraldatud eesmärgiga saada andmeid ettevõttesiseste juhtimisotsuste tegemiseks. Ettevõttesisesed otsused võib klassifitseerida nelja peamisse tüüpi: 1) finantsotsused, 2) ressursside jaotamisega seotud otsused, 3) tootmisotsused, 4) turundusotsused. Juhtimisarvestus toodab informatsiooni nende otsuste vastuvõtmiseks. Vormiliselt võib juhtimisarvestuse informatsioon olla üldine (pikaajalise planeerimise korral) või detailne (näiteks kulude kontrollimise korral). Juhtimisarvestuse informatsiooni kasutusvaldkonnad: 1) allüksuste juhtide poolt otsuste vastuvõtmine nende allüksust puudutavates küsimustes;
Z = 28,6 Kui arvestada sellega, et pankrotioht ähvardab ettevõtet siis, kui Z on väiksem kui 1,22 ja oht puudub, kui Z on suurem kui 2,9 ei ähvarda ettevõtet pankrot kaugeltki. Ettevaatlikuks teevad aga liiga suured Z väärtused, mis viitab vigasele finantsanalüüsile. (Konspekt, ,,Finantsanalüüsid", koostanud M.Peterson http://media.wiley.com/product_data/excerpt/03/EHEP0000/EHEP000003.pdf http://educ.jmu.edu/~drakepp/principles/module2/fin_rat.pdf ) KOKKUVÕTE Tänased finantsotsused langetatakse tulevikuootuste valguses. Finantsprognoosimine hõlmab ettevõtte tuleviku finantseerimisvajaduste hindamist. (,,Finantsplaneerimine", koostanud M. Peterson) Hoolimata mõningasest piiratusest on rahanduslikud suhtarvud väga kasulik instrument ettevõtte finantsolukorra hindamisel. Siiski peaks analüüsija võimalikest probleemidest suhtarvuanalüüsi puhul teadlik olema ja oma järeldusi vastavalt korrigeerima. Paljudel
rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul. Finantsanalüüsi teostamisel kasutatakse horisontaalanalüüsi; vertikaalanalüüsi; rahandussuhtarvude analüüsi/finantssuhtarvude analüüsi. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Võlakordaja=kohustused kokku/aktiva A. Damodaran (1996) jaotab vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme kategooriasse: Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell).; Finantseerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine).; Dividendiotsused ehk kui suur osa kasumist reinvesteeritakse või kui suur osa kasumist saab jaotada omanikele dividendina. Valik ettevõtte finantseesmärke: Ellu jääda; Vältida maksejõuetust ja pankrotti; Võita konkurentsis; Viia maksimumini müügikäive ja
võlakohustused. varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus. varad = netovara 24. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on: olemasoleva omakapitali raamatupidamisväärtuse viimine miinimumini. olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. vältida pankrotti. viia miinimumini kulud 25. Äriettevõtte rahanduse mõiste lühendiks on: Finantsjuhtimine. Ärijuhtimine. Äritsemine. Ärirahandus 26. Damodaran (1996) jaotab vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme kategooriasse. Milline nendest ei kuulu sinna? Investeerimisotsused. Rahavoogude otsused. Finantseerimisotsused. Dividendiotsused 27. Milline ei ole finantsaruanne? Omakapitali muutuste aruanne. Kasumiaruanne. Bilanss. Majandusaasta aruanne. Rahavoogude aruanne 28. Bilansi põhivõrrand on: Varad=võlakohustused+käibevara. Varad=Võlakohustused+netovara. Varad=võlakohustused+põhivara 29. Milline neist ei ole ettevõtte finantseesmärk
ebakindluse juures ● Rahandus-rahaliste ressursside genereerimine, paigutamine, vahetamine, juhtimine. Peamised uurimisteemad: eraisiku rahandus (säästmine, investeeringud, laenamine), ettevõtte rahandus (ettevõtte kapitali suurendamine väärpaberite emissiooni kaudu, ressurside efektiivne paigutus) ja riigirahandus (valitsuse tulude suurendamine läbi maksustamise, laenamine, kodanike teenindamise kulutused). Damodaran’i käsitlus finantsotsuste struktureerimisel= finantsotsused on jaotunud kolme kategooriasse: investeermisotsused (ettevõtte varade portfelli koostamine), finantseerimisoskused (raha hankimine kapitaliturgudelt) ja dividendiotsused. Kõik need otsused mõjutavad üksteist. Ettevõte on projektide sümbioos. 6 7 Tegevusotsused ettevõttes: ettevõtte lähtub omanike rikkuse maksimeerimisest, võttes arvesse riski-tulu kompromissi
Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk käsumajandus 3) turumajandus 4) segamajandus Majandusagendid on majanduses osalejad: majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Suletud maailm 3 esimest agenti. Majapidamine elavad koos, ühised finantsotsused. Ei pruugi pere olla. Heaolu maksimeerimine Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ja teenused. Kasumi teenimine kulutatud ressursist. Avalik sektor valitsusasutused, riiklikud institutsioonid, keskpank jne Muu maailm - teiste riikidega toimuv kaubavahetus. Eksport-import. Turusektor kauba/teenusega otse turule Turuväline tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne) Tulude-kulude ringkäik od Custom
Koondeelarve on tavaliselt koostatud lühiajaliseks perioodiks. Pikaajalised eelarved on seotud 3 ettevõtte arenguga läbi aastate (näiteks hoonete ja seadmete muretsemine) ja neid koostatakse kuni 10 aastaks (viide 2). Lühi- ja pikaajaliste finantsplaanide erinevus väljendub selgelt rahavoogude ajastamises. Lühiajalise finantskavandamise põhilisteks planeerimisobjektideks on käibevara ja lühiajalised kohustused, mistõttu finantsotsused arvestavad rahalisi laekumisi ja väljaminekuid kuni ühe aasta vältel (viide 2). Aasta jooksul vaadatakse eelarvet pidevalt läbi ja tehakse täpsustusi. Sageli on seatud taoline eelarve pidevale alusele, mille puhul iga jooksva kuu möödumisel lisatakse eelarvele täiendav kuu juurde, nii et planeerimishorisont on kogu aeg 12 kuu kaugusel (viide 1). Eelarved on edukamad siis, kui nende tegemisel osalevad vahetud täitjad, kelle
17. Pankroti prognoosimine (ainult Altmani Z skoori jargi). Võimaldab teha: võimaldab ettevõtte pankrotistumise tõenaosust. Tegurid, mida arvesse võtab: likviidsus (selle kasvades tõenaosus pankrotti sattuda vaiksem), jaotamata kasum, kasumlikkus, naitab kapitali strukuuri (mida rohkem omakapitali , seda vaiksem tõenaosus sattuda pankroti). 18. Eelarvete kirjete prognoosimise meetodid. Kõige enam on levinud kasvumaar, parameetriline, valemid ja finantsotsused. 19. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2. Skeem 1 lihtsam ja arusaadavam. Koostamiseks jagatakse infot tulude ja kulude kontodelt. Ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mitte tootmiskuludest. Skeemis 1 on esitatud tööjõukulud, skeemis 2 seda eraldi ei ole. 20. Muugikaibe planeerimine. Prognoos, mis tehakse esimesena, sest sellega seonduvad paljud teised prognoosiread. Kasutatakse kasvumaara meetodit, kasvumaara valikul tuleb arvestada ettevõtte
● Võib olla seotud ettevõtte edukustasude kujundamise ja mõõtmisega.) 1. Finantsanalüüs - ettevõtte finantsseisundi hindamine (tugevuste ja nõrkuste määratlemine) 2. Finantsplaneerimine - rahaliste ressursside olemasolu tagamine 3. Finantsotsuste tegemine - pikaajalised ehk strateegilised või lühiajalised ehk taktikalised/operatiivsed 4. Finantskontroll - võrrelda planeeritud tulemusi tegelikuga 2. Millised on olulisemad pikaajalised ja lühiajalised finantsotsused ning mis neid eristab? Finantsjuhtimise olulised tegevused: ● Finantsanalüüs – ettevõtte finantsseisundi hindamine (tugevuste ja nõrkuste määratlemine). ● Finantsplaneerimine – rahaliste ressursside olemasolu tagamine. Lühiajalises perspektiivis käibekapitali planeerimine, keskmises ja pikas perspektiivis kapitalimahutuste planeerimine. Seotud finantsotsustega. ● Finantsotsuste tegemine:
raamatupidamise aruanded ( kasumiaruanne, bilanss ja selle lisad). Üldjuhul koostatakse finantsaruanded majandusaasta kohta. Finantsarvestus varustab informatsiooniga eelkõige omanikke, riigi maksu- ja statistkaameteid ning panku. Juhtimisarvestus- on ettevõtte arvestuse osa, mis on korraldatud eesmärgiga saada andmeid ettevõttesiseste juhtimisotsuste tegemiseks. Ettevõttesisesed otsused võib klassifitseerida nelja peamisse tüüpi: 1)finantsotsused; 2)ressursside jaotamisega seotud otsused; 3)tootmisotsused; 4)turundusotsused. Juhtimisarvestus toodab informatsiooni nende otsuste vastuvõtmiseks. Juhtimisarvestus tegeleb arvestusinfo ettevalmistamise ja interpreteerimisega juhtidele, et viimased saaksid vastu võtta adekvaatseid otsuseid, planeerida ja kontrollida. Seega juhtimisarvestuse põhiülesanneteks on: otsustamiseks, planeerimiseks ja kontrolliks vajaliku info tagamine juhtkonnale;
annaabi.ee 
