omakapitali. Ultex Haldusel on need näitajad vastavalt 16,9 ja 14,6. Järelikult laieneb mõlemal ettevõttel omanike risk ka kreditoridele ning viimastel suureneb risk oma raha mitte tagasi saada. Mõlema firma finantsseisund tundub ebastabiilsena võõrkapitali liikse kasutamise tõttu. Kiiremas korras tuleks võõrkapitali vähendada ja omakapitali suurendada. 4.3 Finantskulude kaetus Finantskulude kaetus = Finantskulude kaetus näitab, mitu korda kasum enne finantskulusid katab finantskulusid. ,,Rusikareegel" ütleb, et EBIT peaks katma finantskulusid vähemalt 3 kuni 4 korda, et oleks võimalik saada uut laenu. Maharaja ASP-l finantskulusid ei ole, seega ei tohiks olla ka probleemiks laenu taotlemine (vähemalt selle näitaja põhiselt). Ultex Haldusel seevastu on olemas finantskulud. 2009. aastal oli Ultex Halduse finantskulude kaetus 3,96 see tähendab, et ärikasum on ligi 4 korda suurem kui finantskulud. Selle näitaja põhjal oleks Ultex Haldus
alternatiivset intressimäära. Kuigi rendilepingu juriidilise vormi kohaselt ei pruugi renditava vara omandiõigus rentnikule üle minna, saab rentnik kapitalirendi lepingu puhul endale sisuliselt renditava vara kasutamisest tulenevad majanduslikud hüved valdava osa jooksul vara majanduslikust elueast, võttes endale ühtlasi kohustuse selle õiguse eest tasuda vara õiglasele väärtusele vastavat hinda ja sellega seotud finantskulusid. Kui selline renditehing rentniku bilansis ei kajastuks, oleks ettevõtte varade ja kohustuste tase kajastatud tegelikust väiksemana. Rendi 5 jõustumise hetkel on vara ja tulevaste rendimaksete tasumise kohustuse summad rentniku bilansis ühesuurused. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad
Seepärast otsustasidki kahe ajalehtede väljaandmisega tegeleva kontserni Ekspress Grupp ja Eesti Meedia nõukogud luua kaks ühist ettevõtet ajalehtede Õhtuleht ja Sõnumileht ning ajakirjade kirjastamiseks ja alustada koostööd mõlema kontserni trükitoodete paremaks levitamiseks. Ühinemise eesmärk oli pakkuda lugejatele kvaliteetsemat väljaannet nii sisus kui vormis, omanikele aga võimalust kokku hoida juhtimis-, trüki-, levi- ja finantskulusid, et välja tulla üha suurenevast kahjumist. SL Õhtulehe jaoks algabki ajalugu 3. juulil 2000, mil lõpetasid ilmumise kaks konkureerivat väljaannet Õhtuleht ja Sõnumileht ja hakkas ilmuma ühine väljaanne SL Õhtuleht. Õhtuleht ja tema mission: SL Õhtulehe paberlehe esimene number, mille tiraaz oli 60 510 eksemplari, ilmus 3. juulil 2000. aastal. 3 SL Õhtuleht AS kuulub võrdsetes osades meediakontsernidele Ekspress Grupp ja Eesti Meedia
müügitulusse, näiteks EBITDA, EBIT või majandustegevuse kasumit müügituludesse. Neid suhtarve kasutatakse võrdluses teiste ettevõtetega (4 lk191). Kapitali tasuvus ja rentaablus on ettevõtte analüüsi A ja O. Kui ettevõtmine ei ole tasuv, pole mõtet investeerida. See käib nii võlausaldajate kui omanike kohta (4 lk192). 3.3.1 Tegevuse marginaal Suhtarv näitab, mitu % igast müügituluna kajastatud eurost on alles enne finantskulusid ja tulumaksu. Suhtarvu tuleb võrrelda teiste samal tegevusalal tegutsevate ettevõteteg, kuna suhtarv näitab tegevuse efektiivsust ja ei sõltu sellest, kuidas on ettevõtet finantseeritud, s.o. kas võõrkapitali või omakapitaliga (4 lk195). Reeglina peaks näitaja olema positiivne ja mida suurem seda parem. 10.92% 2015 18.92% 45.73%
Kuna projekti 3 tulemused peavad olema mõõdetavad, peab finantsjuht need täpselt kavandama ning jälgima projekti realiseerimise kulgu 4. Finantsjuht peab korraldama ühiskasutavate teenuste süsteemi. Finantsjuhi kompetentsi kuulub palju erinevaid administratiivseid funksioone ja tema ülesandeks on need funksioonid võimalikult ühildada ja selle kaudu püüda vähendada finantskulusid. Tal tuleb korraldada niinimetatud ühisteenused just nendes valdkondades, kus on administreeriv tegevus osaliselt kattuv. Ühisvaldkondade regulatsioon võib anda ettevõttele märkimisväärse kulude kokkuhoiu, positiivse tulemi saamiseks tuleb korraldada mõjus koostöö erinevate struktuuride juhtidega. 5. Uurida ja kasutada alltöövõttu võimalusi. Firmajuhtkond peaks keskenduma oma põhitegevusel,
Kasumilävesid on mitmeid. Tavaliselt käsitletakse ühikulist ja rahalist kasumiläve. Ühikuline kasumilävi annab toodete arvu, mis tuleb toota, et ettevõtte tulud võrduksid kuludega. Rahaline kasumilävi on müügi netokäive, mis võrdub kuludega. Teine viis on jaotada kasumiläved kolmeks: 1) arvestuslik kasumilävi (accounting break-even point), Arvestusliku kasumiläve tuletamisel eeldatakse, et ärikasum võrdub nulliga: EBIT = 0. Selline eeldus tähendab, et finantskulusid ei arvestata. Kogutulud on sisuliselt müügikäive. Kuludest arvestatakse muutuvkulusid, püsikulusid ja amortisatsiooni, mille summeerimine annab kogukulud. 2) rahavooline kasumilävi (cash break-even point), 3) finantskasumilävi (financial break-even point). 34. Hinnakujunduse paindlikkus Kristi 35. Hinnakujundamise meetodid hotellis 1. Tuhande reegel lähtutakse sellest, et igast $1000 investeeringust toa kohta läheb hinnaks $
2010 75,42% 25,81% 3.4 Marginaalid, tasuvus, rentaablus 3.4.1 Tegevuse tasuvus (%) EBIT x 100 Müügitulud AS STV näitajad olid 2009. aastal 16,8% ja 2010. aastal 20,7% ning AS Starmanil olid 2009. aastal 15,27% ja 2010. aastal 12,62%. Näeme mitu % iga müügitulu kroonist on alles enne finantskulusid ja tulumaksu. AS STV näitajad on paremad. AS Starman peaks näitaja paranemiseks vähendama oma kul,usid, et ärikasum suureneks. 22 3.4.2 Vara rentaablus (ROA) % Puhaskasum x 100 (keskm) Varad AS STV näitajad olid 2009. aastal 33,79% ja 2010. aastal 37,87%. AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,95% ja 2010
küsimused, rahvatulu üldine areng Välismajanduse monetaarne teooria – valuutakursside, hinnataseme, inflatsiooni mõju ja majanduse analüütika üldise rahateooria kontekstis RAHVUSVAHELISTUMISE TEOREETILISED UURIMISOBJEKTID Mis ajendab ettevõtteid rahvusvahelistuma? Miks ei piirdu rahvusvaheline ettevõtlus vaid ekspordiga vaid soovitakse suuremat kontrolli oma valdkonnas? Miks ollakse valmis kandma suuremaid riske ning finantskulusid? Miks eksisteerivad üldse multinatsionaalsed ettevõtted? Kuidas ettevõtted laienevad globaalselt? Milliseid riske toob see kaasa ettevõtetele? Kas on võimalik kuidagi rahvusvahelistumist “ette planeerida”? RAHVUSVAHELISTUMISE KAKS STRATEEGIAT Horisontaalne strateegia – välisriikides toodetakse samu tooteid kui koduriigis Vertikaalne strateegia – välisriikides toimub tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine ja mud tootmiseelsed etapid. Koduriigis järgnevad kokkupanek,
Kasumilavesid on mitmeid. Tavaliselt kasitletakse uhikulist ja rahalist kasumilave. Ühikuline kasumilavi annab toodete arvu, mis tuleb toota, et ettevõtte tulud võrduksid kuludega. Rahaline kasumilavi on muugi netokaive, mis võrdub kuludega. Teine viis on jaotada kasumilaved kolmeks: 1) arvestuslik kasumilavi (accounting break-even point), Arvestusliku kasumilave tuletamisel eeldatakse, et arikasum võrdub nulliga: EBIT = 0. Selline eeldus tahendab, et finantskulusid ei arvestata. Kogutulud on sisuliselt muugikaive. Kuludest arvestatakse muutuvkulusid, pusikulusid ja amortisatsiooni, mille summeerimine annab kogukulud. 2) rahavooline kasumilavi (cash break-even point), 3) finantskasumilavi (financial break-even point). GRAAFIK JA VALEMID SLAIDIDEL 51. Ohutusvaru Ohutusvaru (OV) on summa, mille võrra muugikaive uletab muugikaibe kasumilavepunktis. Mida lahemal on tegelik tegevusmaht kasumilavele, seda suurem on risk. Ohutusvaru naitab,
varem kasumilävena vaid arvestuslikku kasumiläve. Seoses raha ajaväärtusteooria levimisega ning kasumi ja rahavoo eristamisega kasutatakse rahanduses järjest rohkem rahavoolist ja finantskasumiläve. Kõigepealt käsitletakse üldlevinud kasumiläve tüüpi koos selle tuletusega. Arvestusliku kasumiläve tuletamisel eeldatakse, et ärikasum võrdub nulliga: (8.29) EBIT = 0. Selline eeldus tähendab, et finantskulusid ei arvestata. Kogutulud, mis sisuliselt on müügikäive, leitakse järgmise valemiga: n (8.30) S= PQ i =1 i i , 10 Diskonteeritud tasuvusaja puhul tuleb valemis kasutada juba diskonteeritud rahavooge. Selle valemi rakendamisest arusaamiseks tuleb lugejal kindlasti uurida käesoleva peatüki lõpus olevat finantskaasust. 11
kasum (kahjum) finantsinvesteeringute müügist ning samuti intressi ja dividenditulu pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt. Intressikulude all mõistetakse laenudelt, kapitalirendilepingutelt, võlakirjadelt ja muudelt võlakohustustelt makstud intressid. Muude finantstulude ja -kulude kirjel kajastatakse finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste valuutakursi muutuste kasumit (kahjumit). Samuti finantskulusid ja tulusid, mis ei ole seotud tütar- ja sidusettevõtetega ning muude finantsinvesteeringutega. (RTJ 2, lisa 2) Kasumiaruande viimane kirje enne puhaskasumit on tulumaksu kirje. Sellel kirjel kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel arvestatud tulumaksukulu ning välismaistest tütarettevõtetest tasumisele kuuluv tulumaksukulu ja -tulu, samuti edasilükkunud tulumaksukulu või -tulu. (RTJ 2, lisa 2) Puhaskasum arvutatakse ettevõtte
annaabi.ee 
