kära eimillestki,Nagu teile meeldib,Windsori lõbusad naised,Kaheteistkümnes öö,Talvemuinasjutt,Torm, Julius Caesar+ igast valitsejanimelised teosed Cervantes-,,Teravmeelne hidalgo don Quiote La Manchast",galatea,Õpetlikud novellid,Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi,Teekond Parnassile,Persilese ja Sigismunda kannatused Till Eulenspiegel-rahva seas ringlenud lood osavast trikimehest Tillist,kelmiromaan Montaigne-Esseedest Boccaccio-Dekameron,Filostrato,Armunägemus,Ameto nümfid, Fiesole nümfid,Fiammetta Petrarca-Africa,Laulude raamat,Saladus Jacopo Sannazaro-Arkaadia(pastoraalromaan) Dante-Jumalik komöödia Miks renessanss hääbub? 1)Lutheri tegevus 2)ususõjad, rahutused 3)inimesed arvavad, et neile on kõik lubatud, see viis moraalikriisini 4)renessanss on ennast ammendanud (seda ütlesid Montaigne ja Erasmus) Millise uued värgid tekivad?
Samuti ka erootilised teosed. Nt 3., 6., 8. ja 9. päev. Oli armunud kuninga vallastütresse Maria d'Aquinosse, kes oli ta muusaks. Boccaccio kirjutas nii luule- kui proosateoseid, laenates suzeed enamasti varasematest rüütliromaanidest või -novellidest. Oma mahuka ja zanriliselt mitmekülgse itaaliakeelse loominguga sai Boccacciost üks peamisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid. Boccaccio algatas itaaliakeelse proosaromaani; võttis poeemis ,,Filostrato" kasutusele oktaavi- stroofi, mis järgnevalt sai valistevaks kogu Euroopa renessansi eepilisespoeemis. ,,Fiesole nümfid" (1343- 1346) ,,Fiammetta" (1343-1344) Euroopa esimene psühholoogiline romaan. Imetleti naiste hingeelu, sisimate tunnete ja mõtete meisterlikku edsiandmist. Monoloogiline vorm. Esitatakse õnnetu armastuse loo kangelanna Fiammetta pihtimusena. Fiammetta oli Maria varjunimi. 1350. aastal tutvus Boccaccio Petrarcaga.
See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida.Paistab, et talle meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. Napolis hakkas ta tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana.Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu Dekameron kirjutas ta aastatel 13491353, mis oli minu arvates väga põnev.Oma teostes räägib ta inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Boccaccio
Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Boccaccio kasvas üles Firenzes. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks selles pangas ja ta veetis seal kuus aastat. Lõpuks suutis ta oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Biograafia Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad "Filostrato", "Teseida", "Filocolo" ja "La caccia di Diana". Boccaccio hakkas "Dekameroni" kirjutama 1349. aastal. Tema viimased eluaastad möödusid haigustega võideldes; terviseprobleemid olid suuresti seotud rasvumisega. Ta suri Cerdaldos 21. detsembril 1375. Looming Boccaccio loominguline tegevus algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron"
tutvumise Dante töödega 1327. aastal kolis ta Napolisse Õppis linna koolis õigusteadust Tema varsemateks mõjutajateks Paolo da Perugia Barbato da Sulmona Giovanni Barrili ning Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato Teseida Filocolo La caccia di Diana. 1341. aastal kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest 1342. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1343. Fiammetta Alatest 1347ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaazi. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem Decameronis
Paistab, et Boccacciole meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas, mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnes pankrotti. Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest, aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1342. aastal ja Fiammetta 1343. aastal
Boccaccio enda seisukohti. Stiil: 1) rahvalik sõnavaraga, kujundite paljusus. kõnekeel 2) poeetika-ülev stiil Autor teoses Raamjutustuse meeskarakterid kehastavad Autor on üks palveränduritest Ta ise ja ta vend on tegelaste Boccaccio erinevaid poolusi. 1) Dioneo-lõbus ja hulgas, Marguerite=Parlemente mahlakas, Venusele pühendatud B. 2) Filostrato- armastuse poolt võidetud, reedetud, õnnetu, armastav B. 3) Pamfilo-üleni armastus, edukas armastaja B Tähtsus, mõju Novell saab sügavalt humanistliku mõõtme, see Pilt tolleaegsest ühiskonnast, 1 Annab pildi 16. saj õukonnaelust. muutub konkreetseks kunstiliseks zanriks. Annab inglise kirjanudse alustekstidest Psühholoogiline inimesekäsitlus,
ka tolle tüdruku lihane vend. Ka Minghinole ja Crivellole anti armu. Seejärel abiellus Minghino Agnesaga - tolle tütarlapsega - ning nad elasid koos palju aastaid rahulikult ja õnnelikult. ALGUS Tegevus toimus Itaalias Florence linnas, kus oli katk ning väga paljud inimesed surid. Kord said kirikus kokku 7 noort naist: Pampinea, Fiametta, Filomena, Lauretta, Emilia, Neifile ja Elissa. Nendega liitusid 3 noormeest: Panfilo, Filostrato ja Dineo. Nad otsustasid minna eemale Florencest, kus oli katk, ühte villasse linnast eemal. Et aega peletada, jutustas iga inimene ühe jutu nendel 10 päeval, mis nad seal veetsid. Esimesel päeval valiti kuningannaks Pampinea ja iga päev otsustas eelmise päeva kuninganna/kuningas, kes jutustab järgmise loo.
Itaaliakeelsed teosed: "Laulude raamat" (1470)366 luuletust: 317 sonetti (4+4+3+3; abba abba cdc dcd, abba abba ccd eed), 29 kantsooni, madrigale, sekstiine jne I madonna Laura eluajal; II pärast madonna Laura surma. Armastatu pole P-le mingisugune ingelnaine, vaid kehastab maise naise eluideaali. Giovanni Boccaccio (1313-1375) Looming: proosarom "Filocolo"(1336) armastuslugu, eeldused "Dekameronile" omasest kompositsioonist, algatab rahvuskeelse proosaromaani traditsiooni, värssrom "Filostrato" (1338-1340), heroiline poeem "Theseis" (1339-1341), poeem "Armunägemus"(1342-1343), proosarom "Fiammetta" (1343-44) itaalia ja uusaegse Euroopa esimene psühholoogiline romaan, ülevaade kaasaegsest Napolist, seltskonnaelust, kommetest, vaatepunkti kandja naine. "Dekameron" (1349-1353) aluseks: 1) kohalikud anekdoodid, 2)suulised pärimused ja elujuhtumused (Firenze), 3)keskaja ladinakeelsed jutukogud, 4)idamaised allegooriad ja valmid, 5) fabliood; 87 novelli tegevus Itaalia pinnal. 1348
Viimase päeva lugudes jutustatakse vaimulike õilsatest tegudest, kujutatakse looduse kõrgemat poolt. „Dekameroni“ ehk „kümmepäevaku“ tegelased on kümme noort inimest, kellest igaüks jutustab kümnel päeval kaaslastele ühe loo, novelle on kokku sada. Jutustajateks on seitse 18- 28. aastast õilsat ja kombekat daami - Pampinea, Fiametta, Filomena, Emilia, Lauretta, Neifile, Elisa ning kolm viisakat noormeest - Pamfilo, Filostrato, Dioneo. See on raamjutustus, mis peegeldab vahetut kaasaega, 1348a katku. Jutustatakse Firenze lähedal villas. Sissejuhatuses kirjeldatakse põhjalikult, mida on katk Firenzes korda saatnud. Nii nagu 14.sajandil ja ka praegu, paneb kriisiolukord ja hirm käituma inimesed täiesti ebatavaliselt. Katku tõttu levib masendus ja ükskõiksus. Inimesed ei aidanud enam isegi oma lähedasi ja sugulasi, esimesel võimalusel põgeneti. Alguses tulid veel surnu majja kokku naissoost
Vast maise elu mööduvuse nukrusele õilsaid tundeid nagu sõprus& truudus. RProosa. G.Boccaccio (1313-75) novelli kui kunstilise zanri algataja. Peateos on Dekameron, kuhu koondas kogu eelneva kogemuse. Novellide allikaks rahvajutud, kuid ta lisab psühholoogilisi varjundeid ning tema kaasaegse elu kujutamine on rikas ja mitmekesine. Teost ühendab piiritu usk loodusesse kui elu ülimasse väärtusesse, tema suurim väärtus on inimese kooskõla loodusega. ,,Filostrato", ,,Fimmetta". T.Tasso (1544-95) It Rkirjanduse viimane suurteos oli eepiline poeem "Vabastatud Jeruusalemm"( jutustab ajaloolisest sündmusest, 20oktaavides laulu) . 2.tuntud teos on lamburnäidend "Aminta". Tasso teoses on segatud traagiline ja melanhoolne tundelisus. M. Cervantes Saavedra (1547-16) Hispaania suurim kirjanik; tuntud oma proosateoste poolest. "Don Quijote"- humoristlik romaan, 18.s mõisteti seda kui lõbusat ja vaimukat komöödiat
· Räägib kolmest noormehest ja seitsmest · Kirjutatud 1342. aastal jutustava luule neiust, kes on Firenzes 1348. aastal vormis. möllanud katku eest linnalähedasse · Räägib tarkuse, rikkuse, armastuse ja suvelossi põgenenud ja seal maise hiilguse võitudest surma üle, ning meelelahutuseks kordamööda lugusid sellega kaasnevat väärilisust Fiammetta jutustavad. armastuse suhtes. ,,Filostrato" · Tänu õpetaja abile, pääseb · Kirjutatud 1335. aastal (võibolla ka 1340. kammerteenriks Rooma aastal) jutustava luule vormis. · 1570 vendadega lahingutes Vahemerel · Jaotatud kaheksa kantose vahel. · 1575 vangistatakse Türgi piraatide poolt · Räägib Troiluse armastusest Cressida · Abielus Catalina de Salazar y Palacio'ga vastu
Paistab, et Boccacciole meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varsemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330- ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last : Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas,mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnnes pankrotti.Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest,aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1342. aastal ja Fiammetta 1343. aastal.
Paistab, et Boccacciole meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varsemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330- ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last : Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas,mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnnes pankrotti.Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest,aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1342. aastal ja Fiammetta 1343. aastal.
oli sellele pihta läinud üks töömees oma kepiga, ja see oli pöörelnud ja seisma jäänud suunaga Firenze poole. II novell VAAT Algusjutt sellest, et kui naised petavad, siis nad peaksid seda juttu levitama, et mehed taipaksid, et ka naised on selleks võimelised, mitte ainult nemad. See paneks neid mõtlema, et ka naised võivad petta, mitte et mehed võivad ainult teiste tunnetega mängida. räägib Filostrato. Oli vaene mees ja vaene neiu. Neiu- Peronalla- oli väga kena. Ta oli kuduja, mees müürsepp. Sissetulekud olid neil seega väga väikesed. Kord nägi ilusat neiut aga keigar- Giannello, kes armus temasse. Tunne oli vastastikune. Et nad kohtuda saaks, lepiti kokku, et keigar luusib hommikul nende maja juures nii kaua, kuni näeb, et Peronella mees on taas ( nagu igal hommikul ) läinud tööle või siis tööd otsima. Kui mees läinud, saaks Giannello tuppa vupsata, kuna tänavad olid
Läks Napolisse, mis oli tol ajal kuningriik, õppima. Õnnestus saavutada kuninga õukonda. Seal armus Maria D'Aquino'sse. Fiammetta. Oli kreeka keele tundja ja teda fuvitas mütoloogia. 1330 astate keskpaiku tekivad esimesed loomingud. Kirjutas proosas. Peaaegu iga teos mida ta lõi oli mingi laiema nähtuse algusega seotud. Boccacciost saab itaalia kirjakeele peamisteks kujundajateks. Varajastest teostest: 1338 proosaromaan "Filocolo", mis tähendab armastuse vaeva. "Filostrato" kasutab oktaavi vormi (tekks 13.saj teisel poolel itaalias. Boccaccio oli esimene haritud kirjanuk, kes selle vormi poole pöödrus ja andes eelakordi sellele, sellest sai 15.saj teisest poolest kõige viljeletum eepilise luule vorm. Kaheksast värsireast koosnev stroof.). Lugu on antiigist, esmakordselt jutustatakse seda 12.saj rüütliromaanist, mis jutustab ühe armastuse loost (Troojus ja ..). Boccaccio üks tunnusjooni on ka see, et ta kasutas tuntud lugusid oma tekstides
proosa autor, millele oli laiem ligejaskond. Süzeedeks rüütliromaanid. ,,Filocolo"1338 armastusevaev - proosaromaan, mille eeskujuks üks prnts rüütliromaan, bütsantsitüüpi. B hakkab neid sündmusi tooma Itaaliasse, kujundab nimed it päraseks. Itaaliapärasatmine on tema üks esimesi olulisi võtteid. Lähendab universaalse aine oma kodumaisele publikule. Konkreetsus annab uue jõu nendele teostele. Eur proosaromaani alguses on B. ,,Filostrato" 1338 v40 u. armastusest võidetud - on samas värsivormis teos. Värssjutustus. Isegi lühike värssromaan. Võttis kasutusele oktaavi vormi kaheksast värsist koosnev stroof. Puhtad riimid. Selle teose ja võttega saab esimeseks mainekaks kirjanikuks, kes seda stroofivormi kasutab pikemas eepilises teoses. Küllaltki oluline! Oktaav ise tekkinud Itaalias 13. saj, nagu sonett. Riimivõimaluste rohkus tingis küllaltki nõudliku vormi, aga see ongi itaaliapärane.
annaabi.ee 
