kristliku teoloogiasse aga ka psühholoogiasse ja poliitilisse filosoofiasse. Teost ,,Pihtimused" peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks. Raamatus käib Augustinus samm-sammult läbi selle tee, mille ta pidi läbima jõudmaks oma Jumalani. 2. Õpetused . Augustinusel puudub filosoofiline süsteem. Filosoofiat tuleb enamasti välja noppida tema teoloogilistest teostest. Augustinuse filosoofiaalane töö on seotud ristiusuga. Tema kui religioosne mõtleja eeldas, et filosoofilised uurimused pevad olema kooskõlas Piibliga. Augustinusel oli filosoofia allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta Õpetus usust. Augustinus ei käsitle usku inimlikust tahtest ajendatuna. Keegi ei saa omast jõust või omadest võimetest ega omast tahtest uskuda nii, et see usk oleks tõeline.
Augustinuse (354- 430) elu ja isik Katoliku kiriku pühak Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost Keskaja teoloog ja filosoof Tema filosoofiaalane töö on seotud ristiusuga Otsis teoloogiale tuge filosoofiast Tema teost Pihtimused peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks Pihtimustes leiab, et seksuaaliha tekitab süümepiinu ning viib inimese allakäiguteele Enne usku pöördumist oli tal sõbratar, kellega oli neil üks ühine laps. (Augustinus oli elukaaslasele truu) Peale usku pöördumist loobus suhetest vastassugupoolega (Mõelge, miks ja kas peaks üks mees seda tegema)
tuleb lihtsalt meenutada, et uusi teadmisi saada. Platonil on ka väga palju huvitekitavaid arusaamu erinevatest asjadest. Elulugu Platon (427-347 e.m.a./eKr) kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel, Ateena lähedal umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Ta filosoofiaalane tegevus ei alanud eriti vara, andmed näitavad, et ta tegeles enne filosoofiat atleetikaga, samuti tegi ta kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, kuid tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju
Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel,Ateena lähedal.Ta filosoofiaalane tegevus ei alanud eriti vara,andmed näitavad,et ta tegeles enne filosoofiat atleetikaga,samuti tegi ta kirjanduslikke,muusikalisi ja maalikatsetusi.Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all.Sokratese surma-aastal lõppes Platoni esimene Ateenas elamise aeg.Ta oli sel ajal 28 aastane.Ta lahkus kodumaalt ja tuli Ateenasse tagasi alles 12 aasta pärast.Nende aastate jooksul käis ta Egiptuses,Kyrenes,Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias
Aristotelese kategooriad. Ta määratles seda, millest me räägime. Eesmärgipärasus on tema mõttekäikude kandev idee. Teda ei huvitanud tinglikud eesmärgid vaid ta tahtis välja selgitada elu lõplikku eesmärki. Augustinus on nimetatud apostlite järel kiriku kõige väljapaistvamaks õpetajaks. Ta on katoliku kiriku pühak, kelle tähtsus ka luteri kiriku jaoks on tohutu. Ta käsitleb puhast filosoofiat harva, aga kui ta seda teeb, siis näitab ta üles väga suurt võimekust. Tema filosoofiaalane töö on seotud ristiusuga. Augustinus on seisukohal, et filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas piibliga. Filo ja religiooni piir on alati olnud hägune. Ta on kirjutanud maailma I autobiograafia Pihtimus. Tal on tugevad süümepiinad, mis tulenevad seksuaalsusest. Ta elas koos sõbratariga ja sellest suhtest sündis ka laps. Kui ta peale raskeid katsumusi lõpuks usku pöördus, siis loobus ta ka suhetest teise sugupoolega
Piiblit peeti ainuõigeks kõikvõimalike tõdede kogumiks. *Aquino Thomase kolmsuse printsiip: olemus (kas jumal on olemas, või ei ole, on see näidatav? jne), kolmainsuse isikute eristamine, kreatuuride protsessioonid. Ka meel on mingit moodi mõistuslik. Püha õpetust ei saa tõestada, kuid mõistus võib mõnda asja seal valgustada ja selgeks teha. Usku tuleb valgustada mõistusega. Võib tõestada jumala olemasolu, kuid mitte olemust. *Augustinus katoliku kiriku pühak. Filosoofiaalane töö oli seotud ristiusuga. Otsisid teoloogiale tuge filosoofiast. Filosoofia vahenditega taheti lihvida kristlike probleeme. Ta uskus, et filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas piibliga. Kuivõrd hullumoodi mu tundemeeled mind ka ei petaks, siiski ei saa nad mind kahtlema panna minu enda olemasolus. Jumal teab meie tegude tagajärgi, aga mitte enne kui need on aset leidnud. Kelle jumal on väljavalinud, see on päästetud, teised aga ja neid on rohkem lähevad hukatusse. 11
Piiblit peeti ainuõigeks kõikvõimalike tõdede kogumiks. *Aquino Thomase kolmsuse printsiip: olemus (kas jumal on olemas, või ei ole, on see näidatav? jne), kolmainsuse isikute eristamine, kreatuuride protsessioonid. Ka meel on mingit moodi mõistuslik. Püha õpetust ei saa tõestada, kuid mõistus võib mõnda asja seal valgustada ja selgeks teha. Usku tuleb valgustada mõistusega. Võib tõestada jumala olemasolu, kuid mitte olemust. *Augustinus – katoliku kiriku pühak. Filosoofiaalane töö oli seotud ristiusuga. Otsisid teoloogiale tuge filosoofiast. Filosoofia vahenditega taheti lihvida kristlike probleeme. Ta uskus, et filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas piibliga. Kuivõrd hullumoodi mu tundemeeled mind ka ei petaks, siiski ei saa nad mind kahtlema panna minu enda olemasolus. Jumal teab meie tegude tagajärgi, aga mitte enne kui need on aset leidnud. Kelle jumal on väljavalinud, see on päästetud, teised aga ja neid on rohkem – lähevad hukatusse. 11
filosoofilisteks ja luuleteosteks. Tema filosoofia ül on õpetada elama ja õpetada surema, anda inimesele sisemine sõltumatus ja hingerahu. Kogu elu pea olema ettevalmistuseks surmale. Tuleb õppida taluma raskusi, ohte, elu peab olema ,,sõda". Kirjutas moraliseerivaid traktaate (,,Viha", ,,Hingerahust"), kirju, loodusteaduslikke uurimustöid, tragöödiaid (väga veriseid, määratud peamiselt lugemiseks). ,,Moraalikirjad Luciliusele" parim filosoofiaalane teos, kogumik kirju moraalist ,,Loodusteaduslikud küsimused" tähtsaim rooma kirjandusteos, millest keskaegne Lääne-Euroopa ammutas teadmisi loodusest. Tragöödiad lähtusid kreeka ainesest. Suurim ,,uue stiili" esindaja. Uus stiil lühikesed teritatud laused, tugevate afektide kujutamine, surma ja piinaga kohtumine, deklamaatorlik stiil, antiteesid. 48. Millest räägib Lucanuse teos ,,Pharsalia" e ,,Bellum civile"? ,,Kodusõjast" kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel
värskus ja nõtkus. Poeet on kasutanud mitmeid kreeka värsi- ja stroofivorme, kusjuures lemmikvärsiks on ilmselt olnud Phalaikose üksteistsilbik (kreeka poeedi nime järgi). Samuti on ta kasutanud Sappho stroofi. 69. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed ja nende ainestik. Milline oli Vergiliuse retseptsioon hilisemal ajal? Vergilius oli pastoraalzanri algataja Roomas, ta võttis üle Theokritose teemad ja motiivid. Vergiliusel oli retoorika ja filosoofiaalane haridus. Noorena Tulluse mõju. Värss heksameetris. Suundus Arkaadiasse, kajastas Rooma päevakorralisi teemasid. Vergilius oli Rooma eepose ,,Aeneis" autor. · ,,Bucolica" ehk ,,Ekloogid" koosnes kümnest karjaselaulust. Sai kuulsaks selle esimese teosega. Selles teoses kajastus ka tema enda saatus. · ,,Georgica" ehk ,,Maaharimise kunst" - räägib põlluharimisest, viinamarjakasvatamisest, loomakasvatusest jne. Talupoegade miljöö eeskujuks
Filosoofia pidi õpetama elama, andma hingerahu. Tuleb harjuda raskustega, surm on passiivse vastupanu viimane pelgupaik. Kogu elu pidi olema ettevalmistuseks surmale. Surm ongi üks S-i peamisi teemasid. Moraaliküsimustele on pühendatud hulk traktaate: ,,Vihast", ,,Elu lühiajalisuset", ,,Hingerahust", ,,Armulikkusest" (Nerole, leebuse ja halastuse tähtsust rõhutab), ,,Õnnelikust elust", ,,Heategudest" (rikkusest: tark ei armasta rikkust, ent eelistab seda). S-i parim filosoofiaalane teos on kogumik kirju moraalist sõbrale Luciusele, siin vaated kõige täielikumalt esitatud. Teoses ,,Loodusteaduslikud küsimused" käsitleb S looduse uurimist peamiselt eetiliselt ja usundiliselt seisukohalt kui vahendit loodusega ühinenud jumaluse tunnetamiseks, Lääne-Euroopa ammutas sellest teosest teadmisi loodusest. S oskas hästi pahesid, tugevaid afekte ja patoloogilisi seisundeid kujundada, laused lühikesed, teritatud.
Loogika ajaloos seostub Russelli nimi filosoofi ja matemaatiku Alfred North Whiteheadiga (1861-1947): Russell ja Whitehead avaldasid aastatel 1910-1913 kolmeosalise suurteose Principia Mathematica, mis võttis kokku Frege, Cantori ja Peano hiljutised tulemused ning arendas neid kaugeleulatuvalt edasi. Sellest sai sajandi esimese poole mõjukaim loogikaraamat, mis on oluline loogika- ja filosoofiaalane tekst praegugi. Principia't läbiv filosoofiline liin - nn. logitsism - on Leibnizist ja Fregest lähtuv ning hiljem Gödeli poolt ümber lükatud püüdlus tuletada kogu matemaatika otse loogikast - niisugusel ühemõttelisel kujul sõnastas logitsismi teesi esimesena Russell. Matemaatika tuletamist loogikast alustasid Russell ja Whitehead täisarvude teooriast ehk aritmeetikast. 19. sajandi
Bacon oli James I soosik. 1617 ülempitsatihoidja, 1618 lordkantsler. Saab lordiks, 1621 Püha Albany vikondiks. Kogub vaenlasi. Süüdistatakse altkemaksu võtmises - mõistetakse vangi, rahatrahv ka. Kuningas oma soosikut ei jäta - karistus tühistatakse paari aasta pärast. Ülemkotta. Küüditati oma maamõisa, mitte vangis. Kirjutab oma tähtsa(d) teose(d). 9.aprillil 1626 sureb. "Esseed moraalist, majandusest ja poliitikast" (1597). Esimeses väljaandes 10, viimases 58 esseed. Filosoofiaalane peateos "Instauratio magna". Esimene osa "Novum organum scientiarum" (1620) ("Uus teaduse organ") - loogikaalane, esmakordselt peale Aristotelest tuleb midagi uut, teaduslikust meetodist. Teine osa (1623) - teaduste süsteemist. Francis Baconi mõttemaailma üldilme. Humanistlik haridus, milleks olid seal head võimalused. Roomakatoliku kiriku taotlused murtud. Inglismaa üleolek meredel, merekaubandus tõi rikkuse. Shakespeare.
annaabi.ee 
