,,Kevad kahel rannikul" (2000) on vormilt reisikiri, kuid tegelikult erinevaid teemasid puudutav essee, kus muuhulgas leidub tagasivaateid Kaplinski varasemale luuleloomingule. Pühendusteos ,,Isale" (2003) on autobiograafiline raamat, mis jutustab peamiselt autori noorusajast. Romaani ,,Seesama jõgi" (2007) tegevus toimub kuuekümnendate aastate Eestis, kuid hoolimata autobiograafilistest joontest ja äratuntavatest prototüüpidest on siiski tegemist fiktsiooniga. Esseed Jaan Kaplinski mahukas esseetoodang on suurelt osalt koondatud kogumikesse ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992), ,,See ja teine" (1996), ,,Võimaluste võimalikkus" (1997), ,,Usk on uskmatus" (1998) ja ,,Kõik on ime" (2004) jm. "Paralleele ja parallelisme" (2009) sisaldab filosoofilisi arutlusi ja mõtteteri. Kogumik on koostatud aastatel 20002001 Tartu Ülikoolis peetud loengute põhjal. Välismaa tuntus Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke
kuidagi millegagi välja vihastanud. „Maailma lõpp Hiiumaal“ demonstreerib hästi religiooni tolleaegset tugevat positsiooni ühiskonnas ning ka seda, kuivõrd kerge on usuga külvata kaost. Autor näitlikustab hästi, et olukorras, kus midagi justkui enam peale hakata ei ole, tuleb sellegipoolest teha kõikvõimalik. Schaperil õnnestub hästi välja tuua ühiskonna keerukus ja inimene selle segaduse keskel. Kuigi mainitud lühijuttude puhul on tegemist fiktsiooniga, suudab autor panna piiratud arvu lehekülgede peal tegelased tõeliselt elama ning muuta nad oma tegudes ja mõtetes nõnda usutavaks, et näib nagu jutustataks päriselt toimunud sündmustest. Ning arvestades Edzard Schaperi pea kümne aasta pikkust seotust Eesti ja siin toimuvaga, võib lugusid pidada vägagi audentseks dokumentaalmaterjaliks. Autor on selgelt olnud äärmiselt tähelepanelik kõige
7 reisikiri, kuid tegelikult erinevaid teemasid puudutav essee, kus muuhulgas leidub tagasivaateid Kaplinski varasemale luuleloomingule. Pühendusteos ,,Isale" (2003) on autobiograafiline raamat, mis jutustab peamiselt autori noorusajast. Romaani ,,Seesama jõgi" (2007) tegevus toimub kuuekümnendate aastate Eestis, kuid hoolimata autobiograafilistest joontest ja äratuntavatest prototüüpidest on siiski tegemist fiktsiooniga. Esseed Jaan Kaplinski mahukas esseetoodang on suurelt osalt koondatud kogumikesse ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992), ,,See ja teine" (1996), ,,Võimaluste võimalikkus" (1997), ,,Usk on uskmatus" (1998) ja ,,Kõik on ime" (2004) jm. "Paralleele ja parallelisme" (2009) sisaldab filosoofilisi arutlusi ja mõtteteri. Kogumik on koostatud aastatel 20002001 Tartu Ülikoolis peetud loengute põhjal. (3) Kokkuvõte 8
,,Hektor" (2000) on ulmejutud. ,,Kevad kahel rannikul" (2000) on vormilt reisikiri, kuid tegelikult erinevaid teemasid puudutav essee, kus muuhulgas leidub tagasivaateid Kaplinski varasemale luuleloomingule. Pühendusteos ,,Isale" (2003) on autobiograafiline raamat, mis jutustab peamiselt autori noorusajast. Romaani ,,Seesama jõgi" (2007) tegevus toimub kuuekümnendate aastate Eestis, kuid hoolimata autobiograafilistest joontest ja äratuntavatest prototüüpidest on siiski tegemist fiktsiooniga. 6 Teosed Luulekogumikud · Jäljed allikal (1965) · Kalad punuvad pesi (1966) · Tolmust ja värvidest (1967) · Valge joon Võrumaa kohale (1972) · Ma vaatasin päikese aknasse (1976) · Uute kivide kasvamine (1977) · Raske on kergeks saada (1982) · Tule tagasi helmemänd (1984)
paljudes riikides, kes on vastavate käskude saamisel valmis tegutsema. Niisugust hinnangut on levitanud mitmete terrorivastases sõjas osalevate riikide valitsused. On aga ka arvatud, et Al-Qā‘idah ei ole niivõrd ühtne organisatsioon ega hästiorganiseeritud võrgustik kuivõrd üksteisest sõltumatute terroristlike organisatsioonide kasutatav kaubamärk. Kõige kriitilisemate arvamuste kohaselt on tegemist poliitikute ja meedia loodud fiktsiooniga. Väide, et CIA lõi Al Qaida pole õige. CIA rahastas ja varustas sõjakaid moslemeid võitlemiseks NSV Liidu mõjuvõimu vastu Afganistaanis 1979–1980. aastatel. Al- Qaida loodi 8 aasat hiljem. Alates 2007. aastast räägib Iraagis sõdiva USA valitsus peamise vastasena sõjas organisatsioonist "al-Qā‘idah Iraagis". Selle organisatsiooni suuruse, organiseerituse ja tegeliku tähtsuse kohta on vähe usaldusväärset teavet.
Hellenismiajal koguti H. eeposte käsikirju Aleksandria raamatukogusse ja vastavalt kreeka alfabeedi tähtede arvule jaotati 24 lauluks. Aleksandira + uusaja filoloogid on tegelenud nn H. küsimusega, vaieldes eeposte terviklikkuse ja autentsuse üle. H. teosed -> tähtis ajalooallikas -> viited kreeklaste ettekujutlusele oma minevikust kui ka nende kaasaja olustiku detailidele. Geograafiliselt on detailid üsna täpsed. Palju mütoloogilisi tegelasi, kuid tegu vaid fiktsiooniga. H. teoseks loetakse ka koomilist eepost Margites, millest on säilinud vaid mõned fragmendid. See on seotud üleva ja tavakõne värsimõõtude seguna, mis mõjub juba iseenesest koomiliselt, ning naeruvääristab Margitese-nimelist hullukest (margos), kes oli nii saamatu, et ei osanud isegi oma naisega magada. Homerosele on omistatud ka koomilist eepost Konnade ja hiirte sõda, kuid selle stiil viitab hilisemale loomisajale. Ilias: Ligi 15 700 värssi
,,Kevad kahel rannikul" (2000) on vormilt reisikiri, kuid tegelikult erinevaid teemasid puudutav essee, kus muuhulgas leidub tagasivaateid Kaplinski varasemale luuleloomingule. Pühendusteos ,,Isale" (2003) on autobiograafiline raamat, mis jutustab peamiselt autori noorusajast. Romaani ,,Seesama jõgi" (2007) tegevus toimub kuuekümnendate aastate Eestis, kuid hoolimata autobiograafilistest joontest ja äratuntavatest prototüüpidest on siiski tegemist fiktsiooniga. Esseed 11 Jaan Kaplinski mahukas esseetoodang on suurelt osalt koondatud kogumikesse ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992), ,,See ja teine" (1996), ,,Võimaluste võimalikkus" (1997), ,,Usk on uskmatus" (1998) ja ,,Kõik on ime" (2004) jm. "Paralleele ja parallelisme" (2009) sisaldab filosoofilisi arutlusi ja mõtteteri. Kogumik on koostatud aastatel 20002001 Tartu Ülikoolis
tõlgendus niisugune, mis vastab autori kavatsusele (intentio auctoris). Tõlgendaja ülesanne on autori kavatsuse võimalikult täpne väljaselgitamine. Intentio auctoris kannab juriidilises tõlgendusteoorias seadusandja tahte nime. Tõlgendusteooriaid, mis tõlgenduse õigsuse kriteeriumina käsitavad seadusandja tahet, nimetatakse vahel ka subjektiivseteks teooriateks Mida ütleb tekst e. intentio operis Teine suund küsib aga selle järele, mida ütleb tekst. Niisiis on tegemist fiktsiooniga, kus tekst pärast selle loomist läheb ise laia maailma ja autori esialgsel kavatsusel pole interpreteerimise seisukohalt mingit tähtsust. Siin on õigsuse kriteerium teose enese suundumus või kavatsus (intentio operis). Traditsiooniline tekstikeskne või tekstitaotluslik lähenemine püüab määratleda teksti mõtet eelkõige selle enese märgisüsteemis ja vastavas kontekstis. Niisuguse lähenemise puhul on tõlgendamise abivahendid eelkõige muud tekstid, s
Peamiselt võib töös tulenevalt järeldada, et patendiõigus lihtsalt ei suuda nii interdistsiplinaarse teadusharuga kaasas käia. Viimased arengud Ühendriikide ja Euroopa patendiraamistikus annavad võimaluse probleemi interdistsiplinaarsuse osas leevendada, kus on peamiselt ülevaatajate tööd teatavate registriuuenduste läbi lihtsustatud, mistõttu peaks ka vead olema minimaalsed. Lisaks eeltoodule on erialakirjanduses jõutud mitmeti arusaamale, et tegu on fiktsiooniga. Kuna mitmeid leiutisi ei ole veel võimalik tehnoloogiliselt kasutada ja testida on siinkohal tegu asjaoluga, mis peaks patendi andmist lihtsustama, kuid samas muudab rangemate standardite korral olukorra absurdseks tõestamiseks. Järgnevaks osutub nanotehnoloogia puhul takistuseks upstream teadustööd ja sellest tuleneva massiline ülepatenteerimine, mille kohaselt muutub tehnoloogiliste lahenduste kaitse leidmine
Teemadeks paradiis ja mis paradiisiga juhtub, kui valge inimene tuleb (stereotüüpne lähenemine again). Protsess oli ka tegelikkuses sedamoodi. Film räägib siis tabust ja mis siis tabude rikkumine kaasa toob.. tänapäeval on kaadrite vahetumine kiire ja ka kohtade jms, film on muidugi aeglane ja vanamoodne, aga peetakse siiani kinoklassikasse kuuluvaks teoses (ju siis midagi selles on), midagi saab teada ka Bora Bora elanikeks, kuigi tegemist on fiktsiooniga, loodetakse, et vaatajad pannakse ikka mõtlema selle üle. Näitas seda, et maailma on mitmekesine, on erinevaid kultuure, tol ajal see ei olnud nii iseenesestmõistetav (eksootilised inimesed on võimelised armastama ja kurvastama). Suhtumine rahasse: paljud pärismaalased/eksootilised inimesed ei oska nt raha väärtustada, see on abstraktne mõiste (filmis on raha mõistmine probleemiks). See film on näide sellest, kuidas kultuure eksploteeritakse. Jean Rouch (1917-2004)
5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. (2) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Määratletuse printsiip. Avalikkuse printsiipi. Vallasasja puhul on pigem tegemist fiktsiooniga, kinnisasja puhul on kinnistusraamat. Asjaõigus peab olema avalik, et ta saaks tekkida. Vt erinevaid printsiipe seadustest. Vigade identsus! kui piiratud teovõimega isik sõlmib müügilepingu ja annab selle alusel ka midagi üle ta ei saa sõlmida ei aõ lepingut ega võ lepingut, mõlemal on ühine algpõhjus, mis muudab nad kehtetuks. Kaasus 113. § 343. Hüpoteegi ulatus kinnisasjale (1) Hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele