Sees on DNA ja RNA. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Nende arv sõltub raku füsioloogilistest vajadustest. Tsütoskelett. Rakkude kuju püsimises või muutumises, liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoskelett, mis koosneb niitjadest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, tuuma, välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja organelle. Tsütoskelett on raku tugi-ja liikusmissüsteem. Niidid jagunevad fibrillideks, mikrofilamentideks ja mikrotuubuliteks(torukesed). Raku jagunemisel läheb vaja tsenrosoomi, mis koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist, millest omakorda on 27 mikrotuubulit, mis on kolmestes gruppides. Raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid, mis jaotavad kromosoome või kromatiide tütarrakkude vahel. Viburid koosnevad ka mikrotuubulitest. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju, annab pinotsütoosi-ja fagotsütoosivõime.
Kloroplastid asuvad raku membraani äärtes. Vakuool = raku mahlamahutid. Vee ja rakumahla säilitamine. Turgori = raku siserõhu tagamine. Vanades elusates rakkudes vakuoolid liituvad ja tekib tsentraalvakuool. (taimerakk) Tsütoskelett isepärane kõigile rakkudele. * avastati 10-15 aastat tagasi * moodustavad valgulised fibrillid, mis hoiavad organeid koos * sõltuvalt valgulise kiu läbimõõdust jagatakse - mikrofilamentideks - fibrillideks - (mikro)tuubuliteks * suudab kuju muutu õhemaks, pikemaks * suudab endaga seotud organelle liigutada * põhjustab amööbi .. Põhjustab lihasrakkudes liikumise. Viburid tsütoskeleti üks osa. Viburid koosnevad mikrotuubulitest (torujad, moodustavad spiraalse moodustise). Vibur koosneb üheksast paarist ringjalt paiknevatest tuubulitest ja 10. Paar on keskel. Vibur kinnitub raku sisse basaalkeha abil, mille ehitus sarnaneb tsentrosoomi tsentriooliga
keelde ja valgud katalüüsivad enamuse reaktsioone. Millest võis koosneda ürgraku membraan? Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda ka peptiididest (uuem hüpotees). Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Stromatoliidid Stromatoliidid on vöödilised settekuplid, mis on sarnased ka tänapäeval elavate bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele.
seerumi amüloid assotsieeritud proteiinist SSA (serum amyloid associated). 6 A-amüloid on seotud lokaalsete amüloidoosidega nagu näiteks Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõve korral on iseloomulikuks patoloogiliseks leiuks amüloid naastud ajus. Seda leidu kasutatakse ka tihti antud haiguse diagnoosi kinnitamiseks. Amüloid naastud koosnevad puntrast korrapäraselt paigutunud fibrillaarsetest agregaatidest, mida kutsutakse ka amüloid fibrillideks. Fibrillid on hargnematud, tihedalt omavahel seotud, paiknedes üksteise peal ning moodustavad lahustumatuid kiude amüloid naastudes. Amüloid naastude ladestused paiknevad väljaspool neuronit ning häirivad neuronite omavahelist interaktsiooni, mis viib neuronite hukkumiseni. Amüloid hüpoteesi kohaselt on Alzheimeri tõve patofüsioloogias olulisel kohal just beeta-amüloidid, mis aggregeerudes moodustavad amüloidi fibrille
16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri. Joonistage skeem. Makromolekul on paralleelsete kimpudena koondatud mitsellideks. võib koosneda kuni 10 000 glükoosimolekulist, lisaks esineb elementaarfibrille. Mitsell koosneb korrapäraselt pakkunud molekulide ahelatest, mikrofibrill koosneb tselluloosi molekulidest. Rakuseinas on lamellid ja mikrofibrillid. Mitsell on põimunud mikrofibrillideks, need omakorda fibrillideks ja need lamellideks. Sealt edasi tulevad juba puidukiud. 17. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem. Tselluloos 20...30%, hemitselluloos 15...20%, ligniin 25%. Puukoore mikroehitus kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud seintega elusatest rakkudest, esmane tugikude, enamasti asetseb epidermise all, paikneb noores puutüves ja juurtes; sklerenhüüm niinekiud ja puidukiud, ühtlaselt
rakusein koosn maltspuitu(heledam välisosa).Okaspuudel täidavad trahheiidid mitmeid tselluloosist,hemitselluloosist ja ligniinist.Rakuseinas mood tselluloosi ülesandeid,seetõttu puit ühtlasema asetusega .Lehtpuu puidu ehitus molekulid mitselli(protofibrilli).Mitsellide õhu ja veega täitumine põhj puidu keerulisem:koosneb mitmest erinevast rakuliigist.Suurematest soontest e kahanemist ja paisumist.Mikrofibrillid-on koondunud fibrillideks,mis trahheedest toim vee transport juurestikust võrasse.Sooned võivad esineda kas omakorda mood lamelle,millest arenevad erineva kihi- ja suunalised hajutatult üle terve ristlõike v süstemaatiliselt koondatud aastarõndgaste rakuseinad.Sekundaarsein- seespool primaarseina ja rakuseina tähtsaim piiridele.Säsi ja juveniilpuit-säsi on puutüve keskosas asetsev kude,mis kulgeb osa,jaguneb väliskihiks(S1),keskkihiks(S2) ja sisekihiks(S3).Mikrofibrillid
aminohape) assambleeruvad vees neutraalses keskkonnas nanotorudeks ja nanokerakesteks. Nanotoru elektronmikrosk oobis Mikrobioloogia I 2017 • Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised moodustama membraani ja assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Peptiidsed • Asp-Asp-Gly-Gly-Gly-Gly-Gly-Gly nanotorud ja nanopõiekesed. Asp roosa, Gly roheline. Membraansete lipiidide hüdrofiilne “pea” (glütserool ja sellega seostunud fosforhappe jääk)
spets. Kiududest ja koevedelikust. Kiulised struktuurid -Sidekoe kiulisi komponente toodavad fibroblastid. -Kollageensed e. Sidekoe e. Valged kiud-erineva jämedusega väätjad struktuurid. -Retikulaarkiud e. Argürofiilsed kiud -Elastsed e. Kollased kiud -koosnevad elastiinist Kollageeni kiud - kõige levinumad kiud,diameeter 2-10µm ,AH moodustavad tropokollageeni(need omakorda seotakse proteoglükaanidega fibrillideks ja lõpuks moodustuvad kiud), ei veni aga painduvad. Retikulaaarsed kiud – argürofiilsed,kollageenist,väga peenikesed – diameeter 0,5-2µm , moodustavad tiheda võrgustiku. Elastsed kiud – venivad 1,5 korda oma pikkusest, diameeter 0,2-1µm , hargneb ja moodustab võrgustiku , koosnevad elastiinist,leidub suurtes arterites ja kopsus
Ilmselt omandas ürgrakk keskkonnast aineid difusiooniga ja selleks ei sobi väga hüdrofoobne membraan. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine Peptiidsed nanotorud hüdrofoobne) on võimelised ja nanopõiekesed. assambleeruma agregaatideks: Asp roosa, Gly nanotorudeks, fibrillideks, roheline. põiekesteks, membraanideks. Selline Selline peptiid on peptiid on nagu membraanne nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja fosfolipiid ja saab hüdrofoobne saba. agregeerudes (Asp-Asp-Gly-Gly-Gly-Gly-Gly- moodustada
5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. Lühikesed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Stromatoliidid. Stromatoliidid on vöödilised kivitaolised settemoodustised, mis on sarnased ka tänapäevastele mikroobsetele mattidele. Meetrikõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt.Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või
o DNA evolutsioon RNAst o Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahetab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potensiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad o Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda peptiididest (uuem hüpotees) o Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (1 ots hüdrofiilne, 2. hüdrofoobe) on võimelised assambleeruma agregaatideks (nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks). Selle peptiid on nagu membraanne fosfolipiid (tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba) Stromatoliidid vöödilised settekuplid, mis sarnanevad tänapäeval elavate bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Kivimites, mis on noormad kui 3 miljardit
5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. 9. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid on võimelised moodustama membraani ja assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. 10. Stromatoliidid. Stromatoliit on sinikute (sinivetikad ehk tsüanobakterid) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3.5-3.8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid
ulatuses määratud sellega, et tselluloos sisaldab kolme suhteliselt vaba hüdroksüülrühma asendites 2,3, 6. selle olulisuse rõhutamiseks kirjutatakse tselluloosi kvantitatiivne valem tihti [C6H7O2(OH)3]n. Tselluloosi makromolekuli ahela otstes asuvad lülid sisaldavad 4 OH-rühma. Tselluloosi iseloomustab kõrge kristallisatsiooni ja orientatsiooni aste. Üksikud makromolekulid on ühinenud umbes 60 kaupa kimpudesse, neid nimetatakse fibrillideks. Fibrillide vahel on poorid ja kapillaarid, mille tõttu tselluloos märgubki ja on värvitav. Olenevalt taime liigist on nn kristallunud piirkondade ulatus tselluloosis erinev: puuvilla tselluloosil on on see 50 70%, lina tselluloosil 75 80%, mistõttu linakiud on ka jäigem. Tselluloos on vees lahustumatu, ka ei lahustu tselluloos enamikes muudes lahustites. Erandiks on mõnede soolade vesi- lahused nagu vaskammoniaakkomplekssool [Cu(NH3)n](OH)2 ja mõned
glükoproteiiniagregaatidest PrPsc (inimestel kodeeritakse PrPc – cellular prion protein -, mida hoiab membraanis seos terminaalse seriini ja glükofosfatidüülinsolitoli vahel). Scrapie ja PrPc aminohappeline järjestus on sama, aga tertsiaarstruktuur erineb. Normaalne PrPc (Vastandina scrapie-laadsele prioonivalgule) on proteaastundlik, paikneb raku pinnal. PrPsc on proteaasresistentne, agregeerub tärkliselaadseteks fibrillideks, paikneb rakus vesiiklites, sekreteeritakse. Epidemioloogia. CJD levib: (1) süstega, (2) kontamineeritud koe (kornea ntx) transplantatsioonil, (3) kontamineeritud meditsiiniaparatuuriga kokkupuutel (ajuelektroodid), (4) toiduga; ka nahaaugud :P. CJD mõjutab tavaliselt üle 50 aasta vanuseid. CJD, FFI ja GSS on ka päritavad. Kuru esineb väikses piirkonnas Uus-Guinea mägialadel (nad olid seal veidi kannibalid või nii…). Kontamineeritud lehma
Antigeensete omaduste määramine (lipopolüsahhariidid) Bacillus megaterium- pulkbakter. Vasakul näha tema aheldunud rakud. Kui rakke töödelda lüsotsüümiga (lüüsida kesta tugivõrgustik) ja rakkude keskkonnale lisada osmootse rõhu tõstmiseks sahharoosi, siis võtavad rakud kera kuju ja ei lõhke. Kui panna sellised rakud destilleeritud vette, siis nad lõhkevad. Erinevate rakkude kestas on kaks põhikomponenti: tugifibrillid (tugikiud) ja maatriks. Võib võrrelda raudbetooniga: fibrillideks on raudvarvad ja maatriksiks betoon. Bakteriraku kesta tugifibrillid on peptidoglükaanist. -1,4-glükosiidside- peptidoglükaanahela ,,ehituskivid". Moodustab tugifibrillid. N-atsetüülmuraamhappe (NAM) külge seostub piimhappe jäägi kaudu tetrapeptiid, mille vahendusel toimub paralleelsete glükaanahelate seostumine omavahel. NB! L- ja D- aminohapped vahelduvad tetrapeptiidis. Võimalik, et see on bakteri kaitsemehhanism proteaaside vastu (valgud on ainult L-aminohapped)
annaabi.ee 
