Kognitiivne areng ei lõpe lapse- või noorukieaga. Vaimse võimekuse säilitamiseks on üks eriti oluline tegur nii noorte kui ka eakate puhul oma vaimsete võimete kasutamine. Selle psühholoogia suunaga tutvumine ole väga hariv ning huvitav. Olles lugenud psühholoogia õpikutest selle suuna kohta, pean tõdema, et nõustun kõikide väidetega kognitiivse psühholoogia vallas. Paljud need väited tundsin ma elust enesest ära (nagu näiteks Leon Festingeri teooria), kuid poleks osanud arvatagi, et need kuuluvad kognitiivse psühholoogia valdkonda. Kasutatud allikad: Uljas, J., Rumberg, T. (2002). "Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik". Koolibri, Tallinn. Konstabel, K. (2002). "Psühholoogia gümnaasiumile". Toim. J. Allik, M. Rauk. Tartu Ülikooli Kirjastus. Kidron, A. (2001). "Psühholoogia põhisuunad". Kirjastus: Mondo.
Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. • 1967 Daryl Bem: Self-perception theory / enesetaju teooria (SPT), Festingeri teooria alternatiiv e 1 USD katses grupp, kelle tasu valetamise eest oli disproportsioonis ülesande sisuga (liiga suur vale liiga väikese raha eest), ei valetanud siis, kui neilt enestelt küsiti hinnangut töö kohta – nad hakkasid seda ise reaalselt uskuma teistele tudengitele valetamise käigus. Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata Oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi.
80. Stressi poolt tekitatavad probleemid. Valud, lihaspinged, unetus, isutus, kaalukõikumised, külmetushaigused, närviprobleemid 81. Herzbergi hügieeni teooria. Hügieen ei motiveeri, aga selle puudumine tekitab terviseprobleeme. Sinna kuuluvad füsioloogilised, kindlustunde ja kuuluvuse vajadused. Üks tähtsaimaid töö motivaatoreid on minust kui isiksusest lugupidamine Töö motivaatorid on väljakutse, tunnustus, vastutus 82. Festingeri kognitiivse dissonantsi teooria. Oli maailmalõpu ootajate hulgas. Kui lõppu aga ei tulnud, kasvas inimeste usk veelgi- nende palveid võeti kuulda. Kaks vastuolulist hoiakut samal ajal Madala palga eest valetad rohkem, et igav töö põnevamaks teha 83. Küps isiksus Maslow järgi. Vajaduste hierarhiast tulenev. Eneseteostus, eneseaktsepteerimine, mitte egoist, kõrged väärtused 84. Bandura teooria oluline termin.
7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. Bürokraatia kui ühiskonna ülekorrastumine. SOLIDAARSUS. L. FESTINGERI SOTSIAALSE VÕRDLUSE TEOORIA Grupi püsivuse, atraktiivsuse ja tema liikmete omavahelise sarnasuse vahel valitseb seos. Inimese jaoks on atraktiivsemad grupid, mille liikmed on temaga sarnasemad (välimuse, käitumise, mõtlemise jm. poolest). Endaga sarnaste inimeste seltskonnas saab inimene end teistega võrreldes suurema rahulduse. Gruppides, mis on atraktiivsed ja püsivad muudel põhjustel (koostöö, ühised huvid, sugulus jm.) , muutuvad inimesed aja jooksul üksteisele sarnasemaks.
taustanaeru mõju viisile, kuidas publik koomilisele materjalile reageerib? Sotsiaalse tõenduse printsiip tähendab seda, et kui inimesed peavad otsustama, mida mingis olukorras uskuda või kuidas käituda, toetuvad nad olulisel määral sellele, mida teised iinimesed selles olukorras usuvad või teevad. Mida suurem hulk teisi inimesi mingit arvamust õigeks peab, seda enam tajub inimene seda arvamust õigena. 2 Festingeri, Rieckeni ja Schachteri uurimuses maailmalõpu sektist hakkas see grupp tegema jõupingutusi uute liikmete värbamiseks alles siis, kui nende ennustused olid valeks osutunud, Miks? Kuna ennustus ei osutunud tõeks, haaras neid ebakindlus, kuid kuna nad olid oma usu pärast liiga paljust loobunud, ei oleks nad suutnud taluda läbikukkumise tunnistamisega seotud häbi, majanduslikku kahju ja pilkeid. Kui nad oleksid
kontrolliv ja informeeriv. Motivatsioon tarvete teooriate valguses Murray sotsiaalsete tarvete teooria Murray leidis, et inimestel on kuni 20 sotsiaalset tarvet: saavutustarve (raskuste ületamise püüd) ja kuuluvustarve (sõprussidemete loomise püüd). Tarve ja sotsiaalne surve kombineeruvad käitumise teemaks. Maslow tarvete hierarhia Kognitiivne dissonants ja atributsioonid motivatsiooni kujundajana Festingeri (1957) kognitiivse dissonantsi (ebakõla) teooria kohaselt tunnevad inimesed pinget ja ebamugavust, kui nende sügavalt juurdunud tõekspidamised või väärtused on ohustatud. Atributsiooniteooria keskendub seletustele, mida inimesed kasutavad kognitiivse dissonantsi leevendamiseks. Weineri arvates on enamik edu või ebaedu seletusi ja põhjendusi iseloomustatavad 3 aspektist.
Veel viise kuidas self-concept kultuuriti erineb Klt erinevused sõltumatu ja kuuluva mina minapiltides (self-concept). Self-consistency – minapildi järjepidevus läbi olukordade. Jaapanlaste minapilt oli varieeruvam – nad olid tunduvalt enesekriitilisemad kellegi juuresolekul, mis tähendab et kontekstist olenevalt võivad indiviidide hinnangud enda minapildile märgatavalt varieeruda, samuti ei ole selge missugune kontekst annab kõige adekvaatsemaid tulemusi. Leon Festingeri kognitiivse dissonantsi teooria. Viise kuidas kognitiivset dissonantsi vähendada: 1. Käitu järjepidevamalt 2. Muuda oma suhtumist, nii et käitumine ei näiks enam ebajärjepidev (s.o dissonance reduction). Otsuste tegemine kui kognitiivse dissonantsi allikas. Ratsionaliseerimine (otsusejärgne). Jaapanlased ei näidanud ratsionaliseerimistendentsi oma otsustele, nende sooviks oli pigem, et nende käitumine oleks kooskõlas teiste ootustega nendest.
Nende mudelite puhul on oluline teadlik tähelepanu. Kuidas huvi saab veendumuseks? Kuidas saab soovist kujuneda liikumapanev jõud? Allika usaldusväärsus on oluline! 1953 Karl Hovland’s model Exposure (avalikustamine) --> Attention --> Comprehension (mõistmine) --> Acceptance --> Retention (talletamine, mäletamine) --> Behavioral) Change 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner’i mudel: teadlik mõtlemine (conscious thinking) --> emotsioonid/tunded --> hoiaku muutus --> otsus 1957 Festingeri kognitiivse dissonantsi teooria Inimene taotleb tunnetuslikku kooskõla ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema tõekspidamiste ja reaalselt kogetu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega; hakkab ostu õigustama. 1967 Daryl Bem: enesetaju teooria Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega
hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees ootab tüütu ja vastik ülesanne. Grupil tudengeil, kes selle juba sooritasid, paluti rääkida teistele ülesande täitmist ootavatele tudengitele, et milline see eesolev ülesanne on. A kirjeldada ülesannet ja seda ilma rahata s.t. B 1 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks C 20 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks Siis küsiti neilt endilt, et kuidas see ülesanne oli.
Meie mina mõjutab otsene tagasiside. Kõige rohkem mõjutab vanematelt tulev otsene tagasiside väikeste laste arvamust ja nad võtavad selle tihtipeale omaks. 3. SOTSIAALNE VÕRDLEMINE Üks mina konseptsiooni mõjutavatest protsessidest on sotsiaalne võrdlemine. See tähendab, et inimene võrdleb end pidevalt teistega. Ta teeb seda kas tahtmatult või tahtlikult, võttes arvesse mitte ainult omaenda saavutusi vaid ka kogu sotsiaalset situatsooni. Festingeri järgi on sotsiaalne võrdlemine olulisemaks protsessiks, mille abil inimesed otsustavad, millised nad tegelikult on. Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult
mitte ainult omaenda saavutusi, vaid ka kogu sotsiaalset situatsiooni. Enda omaduste ja oskuste vôrdlemist teiste inimeste omaduste ja oskustega, nimetatakse sotsiaalseks vôrdlemiseks. Sellele asjaolule pööras esimesena tähelepanu Leon Festinger (1954), kes täheldas, et selleks, et inimesed saaksid tegutseda efektiivselt, peavad nad omama adekvaatset arusaama oma omaduste ja vôimete kohta. Püüdes aimata, kui head nad mingis valdkonnas on, eelistavad inimesed Festingeri arvates vôrrelda vôi hinnata endid mingite objektiivsete standardite alusel nagu nt testid ja hinded. Kuid tihtipeale ei ole meil sellist objektiivset standardit käepärast. Seetôttu peavad inimesed endid hindama vôrdluse alusel teiste inimestega. Teisiti öeldes võrdleme me endid sotsiaalse tegelikkusega (Goethals 1986). Oluline küsimus seisneb siin selles, kellega end vôrreldakse. Tavaliselt vôrreldakse end sarnaste teistega.
annaabi.ee 
