· Püha Paulus või Franciscus Assisist peavad end väärituks kõiges, v.a Jumala arm · Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod · Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedestki Feodaalne au · Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel) · Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Aadlisoost olid need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused) Rüütliau nõuded
- individuaalne lahendus (Emile): inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast. Eneseküllasus. Piiratud soovid. Tõeline sõprus. AU Kreeka-Rooma traditsioonis ülikute au seotud kogukonna teenimisega. Aristoteles, Cicero au saab põhineda ainult voorusel; aust endast tuleb hoolida mõõdukalt (Aristoteles) või peaaegu üldse mitte (Cicero). Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel. Feodaalau vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. Uusaegne aadliau võrdse väärikuse taotlemine (duell) 1) Aristoteles aust ja eneseväärikusest - au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele - au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast tuleb hoolida mõõdukalt. - eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes
Pühakud peavad end väärituks kõiges, välja arvatud Jumala armus. Vääritus pattude tõttu, kuid Jumala ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod. Kui neile osutatakse au, võtavad selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas nad sellest ei hooli, nagu maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Aadlisoost olid need, kelle esivanemate seas polnud orje. Vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust. Feodaalau sai algeslt oma sisu vallutustest. Algselt oli au aluseks füüsiline suurus ja tugevus, välised hüved, valdused. Kõrgkeskajal toimus au internaliseerumine, hakkas toetuma karakteriomadustele. Eeldati vastastikust lugupidamist, tekkis rivaliteet au pärast, võisteldi. Ühiskond oli lõhestatud, toimus suurte aadlisuguvõsade võimuvõitlus. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse
nõrkusest kõiges, välja arvatud talle osaks langenud Jumala arm. *Pühak peab end teistest vääritumaks oma pattude pärast, kuid kui Jumala au ning ligimeste hüve seda nõuavad, võib ta korda saata mida tahes, unustades iseenda täielikult. *Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedestki. 4. Feodaalne au *Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest. *Au on vabade meeste atribuut, legiteerib nende kõrgemat staatust. *Au aluseks füüsiline suurus ja tugevus, samuti välised hüved. *Kõrgkeskajal au internaliseerumine-üha enam tähelepanu karakteriomadustele. 5. Rüütliau koodeks kõrgkeskajal 1.kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2.kohustused Jumala ees 3.kohustused naiste ees Jumala rahu-reguleeris rüütlite suhted kiriku ning vaestega, samuti nende omavahelised suhted. 6
Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale ühiskonnas>kuidas pöörata isiku patud ühisk.heax? vastandas vooruse(antiik´- Feodaalse e rüütliau kujunemine- algas sünnijärgne au jagamine allahoidmine) ja feod.au(elumõnud) Feodaalau algne sisu vallutustest (barbarid Rooma aladel) Montesquieu au rollist kaasaegses poliitilises süsteemis Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: need, kelle esivanemate hulgas Bernard Mandeville (1670-1733) polnud orje. Au on vabade meeste atribuut, algselt au aluseks füüsiline suurus ja Vastandas antiikaegse vooruse ja germaani au
Franciscuse, kes peavad end väärituks kõiges peale neile osaks langenud Jumala armu. Nad peavad ennast väärituks oma pattude pärast, aga kui Jumala au ja ligimese hüve seda nõuavad, on nad valmis suurteks, ennastsalgavateks tegudeks, unustades iseennest selle juures. Ja kui selle eest osutatakse talle au, siis ta võtab selle vastu, aga viitab sealjuures Jumalale ja muus osas ta sellest ei hooli (maistest hüvedest ja rikkustest). 14. Feodaalne au Feodaalau sai alguse barbarite vallutustest Rooma riigi aladel. Barbarite hõimuliidritest kujunes välja aadlisugu. Nende üheks olulisemaks tunnuseks oli see, et aadlik pidi olema vaba. Teiseks kui mees oli suur ja tugev ning edukas sõdalane, siis ta pääses nö paremate meeste hulka. Vallutuste kinnistudes kaasnesid suurte tegudega lahingutes materiaalsed hüved, eeskätt feodaalvalduste näol. (Sellega kinnistus aadlike klass ja see muutus suletumaks.)
ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab. Seda ülendatakse). Vastandub Aristotelesele. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Aquine Thomas Au ja kristliku enesealanduse lepitamine Püha Paulus või Franciscus Assisit pidasid end väärituks kõiges, v.a Jumala arm Kui talle osutatakse au Jumala poolt siis ta võtab selle vastu, aga muust aust ta ei hooli. Alandlik au. Feodaalne au e rüütliau feodaalau sai alguse vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel). Barbarite ülemkihtidest kujuneski välja aadliklass nobilitas. Aadlisoost olid need, kes on olnud vabad mehed, esivanemate seas ei tohtinud olla orje. Kõik vabad mehed ei saanud au võrdselt, algselt võisid rohkem au saada tugevamad vähejuhid. Keskaja jooksul toimus au internaliseerumine järjest rohkem hakati hindama auväärse rüütli või au isikuomadusi. Rüütliau nõuded : peab olema truu endast kõrgemale Vasalliteet
· Au ja kristliku enesealanduse lepitamine · Püha Paulus või Franciscus Assisist peavad end väärituks kõiges, v.a Jumala arm · Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod · Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedestki 4. Feodaalne au Feodaalne au e rüütliau · Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel) · Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Aadlisoost olid need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust. )au ei jagatud võrdselt) 6 · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus ->
Esimene kirstlik voorus on alandlikkuse voorus. Aquino Thomas Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. Püha Paulus või Franciscus Assisist peavad end väärituks kõiges, v.a. Jumala armus. Vääritus pattude pärast, kui Jumala au ja ligimese hüve nimel suured, ennastunustavad teod. Kui selle eest osutatakse au, siis võetakse see vastu, kui viidatakse Jumalale ja muust maistest hüvedest ega rikkustest ei hoolita. Feodaalne au ehk rüütliau Paralleelne kirstliku auga. Feodaalau saab algselt sisu vallutustest (barbarite hõimud Rooma riigi aladel) hõimuliidrid ehk vabad mehed. Aadlisoo kujunemise alused: · Need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meese atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus välised hüved, eriti feodaalvaldus kõrgkeskajal au internaliseerimine (karakteriomadused). Hakatakse rõhutama, et
"Kohustustest": ambitsioon vs privaatsus? (mõlemad valed valikud). Hingesuurus (magnitudo animi) erinev kuulsusejanust (gloria). Vooruslik elu tagab siiski mõned gloria elemendid. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Alandlikkuse voorus. Pühakud peavad end väärituks kõiges va Jumala armus. Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod. Kui talle osutatakse au, siis võtab ta selle vastu, osutades Jumalale. 4. Feodaalne au Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest. Aadlisoo kujunemine: algselt selle aluseks füüsiline suurus ja tugevus. Au vabade meeste atribuut, legimiteeris nende kõremat staatust. Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamina. Vastastikuse lugupidamise eeldamine - aadlike võistlus au pärast. Ühiskond lõhestatud, suguvõsadevaheline võimuvõitlus. Veritasu. Tseremoniaalsus. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal"
a neile osaks langenud jumala armus. Au võib taotleda vaid jumalale, pühakute erilised teod on tehtud jumala nimel. "KEs end ise alandab, seda ülendatakse." Pühak peab end väärituks pattude pärast, aga kui jumala au ja inimhüved nõuavad, võib korda saata mida tahes, unustades end täielikult. Pühak egutseb suurelt, ennastunustavalt. Kui talle au osutada, võtab ta selle vastu, aga viitab jumalale. Pühak ei hooli aust ega ka muudest maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Feodaalau saab alguse barbarite hõimude vallutustest Rooma aladel. Kujunes välja eraldi aadlisugu, mille tingimus oli vabadus (pidi olema vaba mees, et aadel olla: esivanemad polnud orjad). Algselt olid au alusteks valise hüved (füüsiline suurus ja tugevus), eriti feodaalvaldused. Kõrgkeskajal tähtsustusid iseloomuomadused, rüütliau nõuded. 5. Rüütliau koodeks kõrgkeskajal Eeldati teineteistelt vastastikust lugupidamist aadlike võistlus au pärast, rivaliteet. Alates 12
annaabi.ee 
