2002". Tallinn 2002 2) Raamat: ENUT "Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt". Tallinn 2003 3) Raamat: K. Evelyn Fox ,,Mõtisklusi soost ja teadusest". Tallinn 2001 4) Internet: Vikipeedia, Feminism http://et.wikipedia.org/wiki/Feminist 5) Internet: mees.eu, Feminiinsus-maskuliinsus http://www.mees.eu/artikkel/feminiinsus- maskuliinsus.html 6) Internet: A. Saluraid EMK Teoloogilise Seminari õppejõud, Lühidalt feminismist http://foorum.usk.ee/index.php?topic=1828.0 12 13
Feminism Esimene laine 18. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hääletus ja valimisõigus Laiemad karjäärivõimalused Lilli Suburg 1888 Oma ajast ees Naiste abitu olukord Teine laine 1960 1970 Laieneb teistele eluvaldkondadele Tööturg Naistevarjupaigad Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi Radikaalfeminism Tähelepanu suhetele naise vaatenurgast Mehed rõhuvad naisi Maskuliinsus ja feminiinsus on tingitud sotsiaalsest ülesehitusest Marksistlik feminism Naiste olukorra parandamine läbi majanduse Religioon Religioon rikub naisi Kristlus Islam Eesti Täname tähelepanu eest!
Miks ma ikka ja jälle räägin feminismist Jah, ma teen seda endiselt, sest ma olen vihane. Ma olen vihane, sest naistega tehakse kohutvaid asju lihtsalt sellepärast, et nad on naised. Ma olen vihane, sest naisi koheldakse kui objekte. Ma olen vihane, et mehed vaatavad keha, mitte naist. Ma olen vihane, et mehed võtavad endale õiguse näidata näpuga ja naerda naisele, kes kandis seelikut ja avarat T-särki, kuid ütles siiski “Ei”. Mehed võtavad endale õiguse, sest nemad otsustavad et “Ei” ütlemise tähtsus on tunduvalt väiksem sellest, mis naisel seljas oli ja palju ta jõi. Ma olen vihane, et mehed peavad end otsustajateks naise väärikuse ja väärituse üle. Ma olen vihane, sest ma tean, kui palju on naisi, kes on hirmul mitte ainult omapäi kõndimise ees mööda üksikuid tänavaid omamata enesekaitsevahendit, vaid ka oma mehe ees. Meie seas on ikka veel feministe, sest ikka ja jälle tuleb inimestele meelde tuletada inimõigusi ning veelgi rohkem...
Feminism Feminism- naiste ja meeste ja võrdseid õigusi taotlev liikumine. Kujunemine Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tänapäevane, ehk radikaalne feminism, seda nimetatakse ka feministliku liikumise teiseseks laineks, ning see laienes naistele kodanikuõiguste nõudmisest veel poliitika ja majanduse valdkondadele. Nüüd lisaks veel ka seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele “ühiskondliku” elu sfääridele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele. Naised tuleb ka sellisest “koormast” vabastada ja seeläbi on võimalik tungida lausa perekondade, mitte ainult naiste isiklikku ellu. Põhimõte Feminismi eesmärgiks on sugudevahelise ebavõrdsuse kaotamine ning naiste jaoks meestega võrdsete võimaluste ja õiguste sa...
Selle väitega kritiseerib Judith Butler, kes oli üks postmodernse feminismi esindajatest, omal ajal erakordselt olulist eristust sotsiaalse soo (gender) ja bioloogilise soo (sex) vahel, näitamaks, et sooline identiteet luuakse sotsialiseerumise käigus ning et see ei sõltu sünnipäraselt kaasa antud ja kehaliselt tingitud "olemusest" (E. Annus 2009: 803-804). Siit jõuame tagasi Beauvoiri fakti juurde, et naiseks mitte ei sünnita, vaid saadakse. Minu arusaam feminismist ning nagu ma olen selle uurimuse käigus aru saanud, ka kõikide feminismi esindajate eesmärk on tõestada maailmale, et see, kelleks sa sünnid ning see, kelleks sa kasvad, võib olla väga erinev. See on protsess, millestki millegini, just nagu feminismi areng. See on ajas muutunud ning feminism tänapäeval on hoopis midagi muud kui feminism 19.sajandi lõpul. Tänapäeva liberaalsed feministid arvavad, et kuigi naised omavad küll hääleõigust,
Feministliku mõtlemise eesmärgiks on luua ühiskonda, mis kaotaks sotsiaalsete sugude erinevuse ning saavutaks naistele ja meestele võrdsed võimalused ning õigused. Feministlik mõtlemine annab mõista, et naisi, ei tohiks ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Feministlik teooria käsitleb ning eristab nais- ja meessugu kahest tasandist lähtuvalt : bioloogiline- ja sotsiaalne sugu. Feministlik ideoloogia on mitmevormiline, see tähendab, et erinevad arusaamad feminismist küll ühtivad suurel määral, kuid siiski esineb ka erinevusi, peamiseks erinevuseks on arusaamad, kuidas ja milliste vahenditega neid eesmärke saavutada. Feministliku teooria juured ulatuvad 19. sajandi klassikalisse liberalismi, kasvades välja valgustusajastu mõttest ning keskendudes kõigi inimeste loomulikele õigustele ja vabadustele. Feministlik liikumine on oma olemuselt sotsiaal-poliitiline küsimus naiste staatusest
kohta. Põhjuseks miks ta neid asju uuris oli see, et ta soovis teada saada missugune on Eesti ajakirjanduse hetkeolukord, ehk kui palju on tekstides poliitilist korrektsust ning kas meedial on jätkuvalt vabadus ja sõltumatu piiratus. Soorollid Aegade algusest saati on arutletud teemadel meeste ja naiste rollid ning sooidentiteedi kujunemine. Uurimusest selgub, et sooidentiteedi kujunemisel mängivad suurt rolli sotsiaalne keskkond ja bioloogiline sugu. Väga palju on juttu feminismist, mille kujunemiseni on viinud pidev meeste ülistamine, kuid väga tihti juhtub nii, et eelarvamuslikud vastased feminismile on hoopis naised, mitte mehed. Põhjused jaotatakse üldjoontes kaheks: rahvuslikeks ja seksistlikeks. Suurt rolli aga üldse feminismi kujunemisel mängib ühiskond ise. ,,Kuna soorollid kujundab välja ühiskond ja nende meelevaldne pealesurumine piirab valikuvabadust, võiks vältida iseloomuomaduste mehelikeks-naiselikeks jagamist" (,,Kas eesti ajakirjandus
d. Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? 15. Kirjandus ja naer (huumor, nali, koomika vms) 16. Kirjandus ja ideoloogia P. S. Eksamil tuleb vastata kahele küsimusele. Kolmas küsimus on praktiline ülesanne, kus te peate ühes luuletuses või proosatekstis määrama teatud kindlad vormielemendid või analüüsima teksti metafoorikat. P. P. S. Küsimusest nr 6. Konspektiivse ülevaate strukturalismist, poststrukturalismist, feminismist ja postkolonialismist leiate nt raamatust: Janek Kraavi ,,Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur". Jõudu
Tõlgendus üks: Inimene looduse ,,valitsejana" ,,Õilsa metslase müüt" (The myth of a noble savage) Tõlgendus kaks: Inimene on vastutustundlik hooldaja Mõlema tõlgenduse puhul on inimkeskne lähenemine Kristlus ja darvinism Marshall: Liberalistlik ,,inimõiguste" laiendamine ka elusloodusele Ökoloogiline elus ja eluta looduse omavahelise sõltuvuse rõhutamine Konservatsionism Looduse säilitamine kui vahend, mitte eesmärk Ökofeminism: Alus radikaalsest feminismist, patriarhaalsele, kontrollile suunatud ühiskonna kriitika. Looduse ekspluateerimine on sarnane naiste ajaloolise ekspluateerimisega. 5 Rahvusvahelise koostöö algus: Rahvusvahelise koostöö areng alates 20. Saj. algusest. Trail'i (Kanada) sulatusahjude juhtum: Tegutses alates 1896 Suured korstnad 1925-1927, väävli emissioon õhku, mõjud Washingtonis, USA's.
Regan 2005 Ökotsentrism- Elusloodusel on väärtus iseeneses. Väärtus iseeneses on ka eluta looduse. Vale hävitada biosfääri. Marshall: Libertaristlik (Libertarian) "inimõiguste" laiendamine ka elusloodusele Ökoloogiline (ecologic extension) elus ja eluta looduse omavahelise sõltuvuse rõhutamine Konservatsionism (Conservation ethics) looduse säilitamine kui vahend, mitte eesmärk Ökofeminism - Alus radikaalsest feminismist, patriarhaalse, kontrollile suunatud ühiskonna kriitika. Looduse ekspluateerimine on sarnane naiste ajaloolise ekspluateerimisega. Keskkond ja julgeolek : Külma sõja järgsed konfliktid: nt. Etnilised ja usulised konfliktid, endiste impeeriumiosade ebastabiilsus, allumatud riigid jne. Traditsiooniline julgeolekuoht: ühe riigi kallaletung teisele riigile. Uued julgeolekuohud: poliitiline ebastabiilsus ja
Parteitasand. Partei liidrid on need, kellel on suur mõju valimisnimekirjade koosseisule ja naiste paigutusele selles. Arusaam naise rollist poliitikas on partei tipus euroopalik, kuigi mitte veel skandinaavialik. Sellest hoolimata pole toimunud läbimurret naiste osakaalus. Üldsuse tasand. Sel tasandil on eelarvamused kõige suuremad ja visamad kaduma. Naiste rolli skandinaavialikku mõistmise levikut võib oodata veel ühe inimpõlve kindlasti, kui mitte rohkem. Feminismist küll ühtteist teatakse, kuid Eestis pole see populaarne; valimisliikumisi "naised naisi valima!" pole tekkinud; naiste poliitikasse tuleku vastu on arvamusliidrid, st. inimesed, kes peaks eelduste kohaselt olema kõige demokraatlikumad. Kõigest hoolimata on sotsiokultuuriline olukord tänapäeva Eestis varasemast tunduvalt kiiremas muutumises. Ühelt poolt tulevad kaasaegsed vaated valijateni parteide kaudu ülaltpoolt, teiselt poolt aga samalt tasandilt hariduse ja
Termin tekkis 20. sajandil. Inglise keeles sõna man inimene, seega alaväärtustatakse naist. Kaks feminismi lainet: 1) 19.saj.-1920- valimisõiguse saamine (Uus-Meremaa 1893, Eestis I põhiseadus). Levinud algselt USAs ja Suurbritannias. 2) Alates 1960-ndatest- feminismi ideoloogia on seotud postmodernismi ideega. Uuritakse probleeme nagu frustratsioon ja ahistatus, et naised peavad olema kodus. Osa feminismist muutus radikaalseks ja revolutsiooniliseks. Alates 1960-ndatest pole 13 eesmärgiks naiste poliitiline emantsipatsioon, vaid vabastada naised sotsiaalsest surutisest. Feminismi printsiibid: 1) Erinevuse printsiip- kuigi mehed ja naised on erinevad, ei saa see olla aluseks naiste marginaliseerimisele
Läänes aga väga levinud. Ülepingutatud variandid on Skandinaavias ja USAs. Termin tekkis 20. sajandil. Inglise keeles sõna man inimene, seega alaväärtustatakse naist. Kaks feminismi lainet: 1) 19. saj – 1920 – valimisõiguse saamine (Uus-Meremaa 1893, Eestis I põhiseadus). Levinud algselt USAs ja Suurbritannias. 2) alates 1960-ndatest – feminismi ideoloogia on seotud postmodernismi ideedega. Uuritakse probleeme nagu frustratsioon ja ahistatus, et naised peavad olema kodus. Osa feminismist muutus radikaalseks ja revolutsiooniliseks. Alates1960-ndatest pole eesmärgiks naiste poliitiline emantsipatsioon, vaid vabastada naised sotsiaalsest surutisest. Feminismi printsiibid/teoreetilised lähtekohad: erinevuse printsiip – kuigi mehed ja naised on erinevad, ei saa see olla aluseks naiste marginaliseerimisele. Identsuse mõiste – sarnasus endaga, erinevus teistest. Osad teoreetikud püüavad identsust eitada (valgustuse
annaabi.ee 
