Elu on alati võitlus hea ja kurja vahel Juba lapsest saati oleme lugenud muinasjutte, kus räägitakse hea ja kurja vahelisest võitlusest ja kust võitjana väljub alati hea. Inimene peab langetama otsuse, kas olla taevaliku paradiisi või piinarikka põrgu poolt? Valik hea ja kurja vahel jääb alati inimese enda otsuseks Võib öelda, et on võimatu leida inimest, kes oleks üdini aus ja siiras. Need inimesed, kelles on ausust ja siirust, on need, kes teevad asju kirega, nad armastavad oma töökohta, neil on hobid, nad austavad ennast ja teisi ning koos enda heaoluga on neile oluline ka teiste heaolu. Olles elav inimene planeedil Maa tekib vahepeal tunne, et inimkond on hea ja kurja vahelises võitluses on valinud võitjaks kuja. Samas, heategusid märgates taastub usk inimkonda.Raha ning muud mõjufaktorid, mida võib nimetada kurjaks, muudavad inimesed omakasupüüdlikeks ning valelikeks. Inimesed ei tee enam seda, mida nende hing ihkab, vaid seda ...
Faust oli valmis end tapma, kuid siis meenus talle tema nooruspõlv. Fausti huvitavb üldpilt, mitte detailid. Ta on kindel oma põhimõtetes ja ta ei kaldu teelt kõrvale. Teiseks oluliseks tegelaseks pean Fausti juhti tema rännakul, Kuradit ehk Mefistofelest. Ta on vedanud kihla Issandaga, et tema juhatusel läheb Faust halvale teele. Ta ilmub musta puudlina, Kuradi märgina, kuid Faust püüab ta kinni. Ta teeb hiljem Faustiga lepingu: Mefistofeles teeb kõik, mis tema võimuses, et Faus elu naudiks ning kui Faust hüüab rõõmu sunnil ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel.", doktor sureb. Iseloomult on Mefistofeles tasakaalukas ja intelligentne, kuid ta ei pea inimestest eriti lugu. Fausti ja Mefistofelese reisid: Esimene käik viib neid keldrisse Leipzigis, kus on lõbus tudengite joomaseltskond. Mefistofeles tekitab joogid, mida tudengid soovivad, kuid hoiatab, et jook ei tohi maha minna. Faust soovib lahkuda, tundes end purjus tudengeid jälgides ebamugavalt
mitte kumbki armastuse nimel järgi andmas. Kokku hoides oleks olnud võimalik kaugenemise vastu võidelda. Nimelt see “miks-mina-miks-mitte-tema- mäng" saigi neile saatuslikuks. J.W.Goethe „Faus Faust on teadlane, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud „Faust“ on lugu taltsutamatust uudishimust ja Värssnäiden t“ doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi. Ta on teadmistejanust, millest ei tulene mitte ühtegi d. masendunud. Taevas sõlmivad Jumal ja Mefistofeles(Kurat) ideaalselt perspektiivi – tekib rahuldamatus, kihlveo, et kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada
annaabi.ee 
