19) Homo homini lupus est-inimene on inimesele hunt 20) Ex nihilo nihil-mitte millestki mitte midagi 21) Errare humanum est-eksimine on inimlik 22) Amicus certus in re incenta cernitus-õiget sõpra tuntakse hädas 23) Audi multa loquere pance-kuula palju, räägi vähe 24) Amat victoria arnam-võit armastab hoolt 25) Auctorem opus laudat-töö kiidab tegijat 26) De mortuis nil, nisi bene-surnutest räägitakse ainult head 27) Dies diem docet-päev õpetab päeva 28) Dimidum facti,qui caepit,nabet-alustamine on juba pool tehtud 29) Dura lex,sed lex-karm seadus,aga seadus 30) Ex ungue leonum-lõvi tuntakse küüntest 31) Finis corunat opus-lõpp kroonib tööd 32) Honeste vivere est feliciter vivere-ausalt elada tähendab õnnelikult elada 33) Honores mutant mores-amet muudab inimesi 34) Lucundi acti labores-tehtud tööd on meeldivad 35) Litterae non erubesunt-kiri ei punasta 36) Medica, cura te ipsum-arst ravigu iseennast 37) Mente et manu-mõistuse ja käega
prudentae Audi multa loquere pance kuula palju, räägi vähe Carpe dies kasuta päeva Cum grano salis jutt peab olema soolateraga (poindiga) De facto, de iure faktiliselt, juriidiliselt De mortuis nil, nisi bene surnutest räägitakse ainult head Dictum - factum öeldud - tehtud Dies diem docet päev õpetab päeva Dimidum facti, qui caepit, nabet alustamine on juba pool tehtud Dixi et aninam levavi olen öelnud ja südant kergendanud Duo cum faciunt idem non est idem kui kaks teevad üht ja sama, tulemus ei ole võrdne Dura lex, sed lex karm seadus, aga seadus Errare humanum est eksimine on inimlik Ex nihilo nihil mitte milleski mitte midagi. Experimentia docet kogemus õpetab
ülevaataja (inimene ise on raharaiskaja, ei oska oma raha hoida, nt alkohoolik, mängur, jne); cura furiosi mentaalselt haige inimese ja tema vara hooldaja (inimene, kes vaimuhaiguse tõttu ei suuda ise oma vara ja ennast hooldada) ; cura minorum alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja; matrinomium cum manu abielu mehe võimu all; matrimonium sine manu abielu mehe võimuta; in manu mariti mehe ja naise võim abielus; error facti - faktiviga; error iuris õiguslik viga; error in persona isiku eksimus; error in corpore eksitus tehingus, asjas; error in quantitate eksitus koguses ; error in substantia eksitus olemuses; status civitatis persooni juriidiline staatus Rooma kodanikuna; status libertatis vabaduse seisund; status familiae isiku perekondlik staatus; in iure kohtus; in iudicio kohtumenetlus; praefectus praetorio sõjaväe ülem;
Cum grano salis Jutt peab olema soolateraga (poindiga) De facto Tegelikult (faktiliselt) De jure Juriidiliselt De mortuis nil, nisi bene Surnutest räägitakse ainult head Dictum - factum Öeldud - tehtud Dies diem docet Päev õpetab päeva Dimidium facti, qui caepit, nabet Alustamine on juba pool tehtut Divide et impera Jaga ja valitse Dixi et animam levavi Olen öelnud ja südant kergendanud Dum spiro, spero Kuni elan, hingan Dura lex sed lex Karm seadus, aga seadus Errar humanum est Eksimine on inimlik Ex nihilo nihil Mittemillesski mittemidagi
inimese tahte, seega on see leping tühine ]v mõtteline-psüühiline-vis compulsiva-.isik sõlmib lepingu ähvarduse tagajärjel. 2. Dolus- pettus. Teine tähendus-Tahtlus. Lisaks ka süütegu-delikt.Üks lepingu pooltsest viib ettekavatsetult teise poole eksitusse. 3. Error- eksimus. Vale ettekujutus asjade tõelisest olukorast või tõelise ettekujutuse puudumine-ignorantia-teadmatus. Peamine eksimuse liik on faktiline eksimus.-error facti- See võib esineda: Isikus-error on persona- leping on sõlmitud eksikombel teise samanimelise isikuga Error in corpore- eksimus lepingu objektiks oleva asja identsuses Error is negotio- eksimus tehingu liigis(rendileping ostu-müügi lepingu asemel) Error in substantia- eksimus asja olemuses.(müüakse naisori meesorja asemel)
homogeenseteks osadeks, kusjuures osad ei kaota väärtust, vaid säilitavad oma terviku olemuse. NT:riidekangas, maatükk 4. Jagamatud asjad- asjad, mis tükeldamisel kaotavad om aolemuse ja väärtuse. NT:marmorkuju 5. Lihtasjad-asi,mida ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks nagu KIVI, PUU. 6. Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone 7. Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8. Peaasi-see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe 9. Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio
Psühholoogia käsitleb psüühiliste protsesside kujunemist. Ka Kanti käsitlus jätab seetõttu esmapilgul mulje, justkui oleks siin jutt üksteisele järgnevatest protsessidest, mille tulemusel algsest tajude kaosest korrastub kategooriate rakendamise kaudu objektiivne kogemus. Kuid fakt, et me kategooriaid kasutame, ei tähenda veel, et meil ka “õigust” oleks neid kasutada. Nagu Kant ütleb, tuleb eristada fakti küsimus (quaestio facti) õiguspärasuse küsimusest (quaestio juris). Esimene on empiirilise uurimuse asi, teine on filosoofia teema. Kuidas on õigustatud kategooriate aprioorne seostamine objektiga? Sellele küsimusele vastamist nimetab Kant transtsendentaalseks deduktsiooniks. Sõna “deduktsioon” ei tähenda antud juhul mitte loogilist tuletamist, vaid on Kanti poolt üle võetud tolleaegsest juriidilisest sõna- varast, kus see tähendas millegi õiguspärasuse demonstreerimist.
8. actio quod metus causa-hagi on (esitatud) hirmu põhjusel; exceptio quod metus causa- vastuväide on (esitatud) hirmu põhjusel 9. tutela mulierum-naiste eestkoste; tutela impuberum- alaealiste eestkoste; auctoritas tutoris- eestkostja autoriteet,volitus 10. matrinomium cum manu-abielu mehe täielikuga võimuga, matrimonium sine manu – abielu mehe võimuta; in manu mariti- mehe võimu all(mehe käe all) 11. Error facti-faktiviga; error uiris-viga õigusnormis; error in persona-eksitus isikus 12. error in corpore-viga lepingu objektiks olevas asjas; error in quantitate- eksimus arvus(viga hulgas, koguses); error in substantia- viga olemuses 13. Servi res sunt- ori on asi (õiguslikult seisundilt lähtudes); servi terrae-maaorjad ehk koloonid; glebae adscriptio-(talupoegade) maa külge kinnistamine 14. operae servorum vel animalium- orjade või loomade tööd 15
Servus üldine termin, orja seisundi, tegevusala ei ütle midagi. Persoon ori, mancipium üsna laialdane termin, reeglina orjad kui vallasvara. Ancilla täiskasvanud naisori. Puer/puella lapsori poiss/tüdruk. Verna majaori, kasutatud kui orjad on sündinud ja üleskasvanud ühe isanda majas. Orjade õiguslik seisund alati üks ja see sama. Kuid vabade puhul võivad nad olla vabaks lastud või vabana sündinud. Üksõik, kuidas ori orjaks sai, üks staatus ja nii ongi. Servi facti ehk vaesusest/häbist laps orjaks müüdud. Vabade puhul oluline, kust keegi on pärit. Vaba ühest vabast emast sündinud. Vabaks lastud orjusest vabastatud. Roomaõigus on urban ehk linnaori, rustic ehk maaori, õiguslikult neil vahet ei tehta. Orjad tegutsenud arstina, kaupmehena, kiirkirjutajana aga nende staatus sama, mis niisama majaorjal (põlluorjal, industriaalorjal). Isnada pangaori ajanud asju pankuri juures. Ori rentinud ka tlu ja töötanud seal. I sajandil e.Kr
Valdus on aga faktiline võim asja üle, ehk kelle käes asi parasjagu on.3 Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid (Ulpianus) väidavad otsustavalt, et "nihil commune habet proprietas cum possessione" (D. 41, 2, 12, 1 - omandil ja valdusel ei ole mitte midagi ühist), sest valdus on faktiline ja mitte õiguslik suhe asjasse (Ofilius ja Nerva - D. 41, 2, 1, 3 - eam enim rem facti, non iuris esse).4 Läbi ajaloo esines Roomas erinevaid omandi vorme: kviriitlik omand, peregriinide omand bonitaarne ehk preetorlik omand, provintsiaalne omand ning kaasomand.5 Nendest on täpsemalt juttu referaadi osas, mis puudutab omandiõiguse sisu. Meie töö koosneb kuuest peatükist, milles esimeses anname lühikese ülevaate Rooma õiguse olulisematest õiguseallikatest: ____________________
homogeenseteks osadeks, kusjuures osad ei kaota väärtust, vaid säilitavad oma terviku olemuse. NT:riidekangas, maatükk 4. Jagamatud asjad- asjad, mis tükeldamisel kaotavad om aolemuse ja väärtuse. NT:marmorkuju 5. Lihtasjad-asi,mida ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks nagu KIVI, PUU. 6. Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone 7. Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8. Peaasi-see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe 9. Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio
kiskuma, ära rebima; ära kahmama; facinus, noris n tegu, toiming; vägitegu; röövima kuritegu err, v, tum, re ekslema; eksima faci, fc, factum, ere (imperat. fac ja face; esse inf. praes. sõnast sum pass. f) tegema, sooritama; teostama; et conct. ja, ning; ka; et ... et nii ... kui ka looma, valmistama etiam conct. ka, samuti; veel facti, nis f partei; rühmitis veni, vn, ventum, re välja tulema; factum, n tegu, toiming; tõik, fakt tulenema, järgnema; juhtuma, toimuma facults, tis f võimalus; võime; (uusladina k) ventus, s m tagajärg, tulemus; lõpp; teaduskond juhtumus fall, fefell, falsum, ere petma, eksitusse ex ja praep. c. abl. seest, välja, hulgast, -st, viima; märkamata v varjatuks jääma
ehk kellel on kõige suurem õigus asja üle. Valdus on aga faktiline võim asja üle, ehk kelle käes asi parasjagu on. Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid (Ulpianus) väidavad otsustavalt, et "nihil commune habet proprietas cum possessione" (D. 41, 2, 12, 1 - omandil ja valdusel ei ole mitte midagi ühist), sest valdus on faktiline ja mitte õiguslik suhe asjasse (Ofilius ja Nerva - D. 41, 2, 1, 3 - eam enim rem facti, non iuris esse). Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi). Kui valdus- ja kasutusõigus võivad olla ka valdajal, siis asja käsutusõigus saab olla ainult omanikul ja on sellena omandiõiguse tunnuseks. Omanik võib nii valdus- kui ka kasutusõiguse anda ka teisele isikule, kuid ta jääb ikkagi omanikuks, kellel on teatud tingimustel õigus oma asja teise valdusest välja nõuda
annaabi.ee 
