b. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta materjali (B) sulamistemperatuuri. c. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta materjali (A) sulamistemperatuuri. d. Sulam, mille keemiline koostis vastab eutektsele koostisele (E) sulab ja tardub konstantsel temperatuuril ja antud faasidiagrammil on selline koht olemas Question 10 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? (Õigeid võib olla enam kui üks) a. Mikrostruktuuris oleva eutektse mehaanilise segu keemiline koostis vastab alati faasidiagrammil oleva punkti E keemilisele koostisele b. Keemilise koostise poolest üleeutektse sulami mikrostruktuur koosneb A faasi ja B faasi teradest ning eutekset mehaanilist segu ei esine. c
d. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B teineteises praktiliselt ei lahustu ega ei moodusta keemilist ühendit Question 9 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? a. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri. b. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil sulami mirkostruktuur kahe komponendi A ja B mehaanilisest segust c. Kuna sulamid on ühefaasilised, siis on nad pehmed ning plastsed ja on hästi survetöödeldavad d. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri. Question 10 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? (Õigeid vastuseid võib olla enam, kui üks)
Student Response Value Answer A. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% 33% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta materjali (B) sulamistemperatuuri. B. Sulam, mille keemiline koostis vastab eutektsele 33% koostisele (E) sulab ja tardub konstantsel temperatuuril ja antud faasidiagrammil on selline koht olemas C. Sulam, mille keemiline koostis vastab eutektsele -30% koostisele (E) on halbade valuomadustega. D. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja 34% seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta materjali (A) sulamistemperatuuri. Score: 10/10 10. Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? (Õigeid võib olla enam kui üks)
kristallivõre ja lahustunud komponendi aatomid paigutuvad lahustaja komponendi kristallivõresse, muutes selle keemiliseks ühendiks. D. Vedelikku viskoosseks muutev tardosa 0% 9. Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? Student Response Value Correct Answer A. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil sulami -60% mirkostruktuur kahe komponendi A ja B mehaanilisest segust B. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja 33% http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 4 4 seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri. C
Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? a. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidus- ja solidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri. b. Kuna sulamis on keemiline ühend, siis on ta olenevalt keemilise elemendi osakaalust kõva ja habras. Seetõttu ei pruugi ta olla survega töödeldav. c. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil materjali mirkostruktuur kahe komponendi mehaanilisest segust A ja B d. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidus- ja solidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri. Question 10 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? (Õigeid enam kui üks) a. Mikrostruktuur koosneb ühest faasist olenemata sulami keemilisest
beeta). Mikrstruktuur koosneb kahest osast A elemendi tardlahusest alfa ja alfa ning beeta eutektoidsest mehaanilisest segust. D. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, alfa ja beeta. Mikrostrutkuur koosneb alfa ja beeta eutektsest mehaanilisest segust. Score: 0/6 Õige on B! (16. küsimus) 17. Viige kokku faasidiagrammil näidatud sulam (number faasidiagrammil) oma jahtumiskõveraga paremal (täht temperatuur aegteljestikus). Student Response Feedback A. a4; b3; c1; d2 B. a3; b4; c1; d2 C. a4; b1; c3; d2 D. a2; b1; c4; d3 Score: 6/6 18.
c. tegemist on ühefaasilise struktuuriga ja mikrostruktuuris on ainult eutektikum (alfa+beeta) d. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, alfa ja beeta. Mikrostrutkuur koosneb alfa ja beeta eutektsest mehaanilisest segust. Score: 6/6 Küsimus 17 (6 points) Viige kokku faasidiagrammil näidatud sulam (number faasidiagrammil) oma jahtumiskõveraga paremal (täht temperatuur aegteljestikus). Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. a-4; b-3; c-1; d-2 b. a-3; b-4; c-1; d-2 c. a-4; b-1; c-3; d-2 d. a-2; b-1; c-4; d-3 Score: 6/6 Küsimus 18 (6 points)
tegemist on kahefaasilise struktuuriga, tardlahused (alfa, beeta). Mikrstruktuur koosneb kahest osast A elemendi tardlahusest alfa ja alfa ning beeta eutektoidsest mehaanilisest segust. C. tegemist on ühefaasilise struktuuriga ja mikrostruktuuris on ainult eutektikum (alfa+beeta) D. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, alfa ja beeta. Mikrostrutkuur koosneb alfa ja beeta eutektsest mehaanilisest segust. Score: 6/6 17. Viige kokku faasidiagrammil näidatud sulam (number faasidiagrammil) oma jahtumiskõveraga paremal (täht temperatuur aegteljestikus). Student Response A. a-4; b-3; c-1; d-2 B. a-3; b-4; c-1; d-2 C. a-4; b-1; c-3; d-2 D. a-2; b-1; c-4; d-3 Score: 6/6 18. Milline on faasidiagrammil oleva sulami struktuur ja faasiline koostis toatemperatuuril ? Student Response A
Mikrstruktuur koosneb kahest osast A elemendi tardlahusest alfa ja alfa ning beeta eutektoidsest mehaanilisest segust. C. tegemist on ühefaasilise struktuuriga ja mikrostruktuuris on ainult eutektikum (alfa+beeta) D. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, alfa ja beeta. Mikrostrutkuur koosneb alfa ja beeta eutektsest mehaanilisest segust. Score: 6/6 17. Viige kokku faasidiagrammil näidatud sulam (number faasidiagrammil) oma jahtumiskõveraga paremal (täht temperatuur aegteljestikus). Student Response A. a-4; b-3; c-1; d-2 B. a-3; b-4; c-1; d-2 C. a-4; b-1; c-3; d-2 D. a-2; b-1; c-4; d-3 Score: 6/6 18. Milline on faasidiagrammil oleva sulami struktuur ja faasiline koostis toatemperatuuril ? Student Response A. Sulamil on üks faas (asendus tüüpi tardlahus) ja struktuur koosneb ühest osast.
5 : 4,00 4,00 Mis viisil võivad sulamikomponendid omavahel toimida? : 1. Omavahel reageerides tekitada keemilisi ühendeid 2. Lahustuda üksteises 3. Mittelahustuvuse korral tekitada mehaanilisi segusid 6 : 4,00 4,00 Leidke igale sulami koostisele vastav jahtumiskõver. sulam a sulam b sulam c sulam d 7 : 4,00 4,00 Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? : 1. Antud faasidiagrammil alaeutektne mikrostruktuur koosneb A faasi teradest ja A+B eutektsest mehaanilisest segust 2. Keemilise koostise poolest faasidiagrammi paremasse osasse jääva sulami mikrostruktuur koosneb A faasi ja B faasi teradest ning eutektset mehaanilist segu ei esine 3. Materjalid, mille keemiline koostis jääb stöhhimeetrilisest (Cm) koostisest vasakule poole, on faasiline koostis A+AmBn 4. Mikrostruktuuris oleva eutektse mehaanilise segu keemiline koostis ei vasta alati
Student Response A. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, tardlahused (alfa mehaanilisest segust. B. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, tardlahused (alfa mehaanilisest segust. C. tegemist on ühefaasilise struktuuriga ja mikrostruktuur D. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, alfa ja beeta. Mi Score: 6/6 17. Viige kokku faasidiagrammil näidatud sulam (number faasidia jahtumiskõveraga paremal (täht temperatuur aegteljestikus). Student Response A. a-4; b-3; c-1; d-2 Student Response B. a-3; b-4; c-1; d-2 C. a-4; b-1; c-3; d-2 D. a-2; b-1; c-4; d-3 Score: 6/6 18. Milline on faasidiagrammil oleva sulami struktuur ja faasiline Student Response A
Mikrstruktuur koosneb kahest osast A elemendi tardlahusest alfa ja alfa ning beeta eutektoidsest mehaanilisest segust. C. tegemist on ühefaasilise struktuuriga ja mikrostruktuuris on ainult eutektikum (alfa+beeta) D. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, alfa ja beeta. Mikrostrutkuur koosneb alfa ja beeta eutektsest mehaanilisest segust. Score: 6/6 17. Viige kokku faasidiagrammil näidatud sulam (number faa jahtumiskõveraga paremal (täht temperatuur aegteljestiku Student Response A. a-4; b-3; c-1; d-2 Student Response B. a-3; b-4; c-1; d-2 C. a-4; b-1; c-3; d-2 D. a-2; b-1; c-4; d-3 Score: 6/6 18. Milline on faasidiagrammil oleva sulami struktuur ja faas toatemperatuuril ? Student Response
Struktuuri koostis: Ferriit + pesagrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 3.2% Lihv 5: Alaeutektmalm. Struktuuri koostis: Lederburiit + perliit + sekundaar tsementiit. Süsinikusisaldus C<4.3% Lihv 6: Üleeutektmalm. Struktuuri koostis: Lederburiit + tsementiit. Süsinikusisaldus C>4.3% Ligikaudne süsinikusisaldus leitud valemiga C%=2.14+E/100*2.16 Lihvide ligikaudne paiknemine Fe Fe3C faasidiagrammil: Lihv 1 Lihv 4 Lihv 5 Lihv 2 Lihv 3 Lihv 2 Lihv 3 Lihv 1 Lihv 5 Lihv 6 C<4.3% C>4.3% C=4.3%
survetöödeldavad B. Kõige Correct Student Response Value Answer parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri. C. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil sulami mirkostruktuur kahe komponendi A ja B mehaanilisest segust D. Kõige 33% vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri. Score: 6,7/10 10.
Aeg ( pikema aja kestel toimub samal temperatuuril tera kasv suuremal määral) ; Ebaühtlase teralisuse korral väiksemad terad liituvad suurematega kergemini, kui ühtlased omavahel. ; soodustab ka lisandite puudumine terade vahel. Kujumuutuse ulatust iseloomustab deformatsiooniaste , mis määratakse proovikeha ristlõike suhtelise vähenemisena ( traadi tõmbamisel) või suurenemisena , tähiseks E . Faasidiagrammil vaadeldakse sulameid püsivas olekus tasakaalus oleva süsteemina, kus kehtib faaside e. Gibbsi reegel. Näitab, kas sulamis toimub mingi muutus püsival temperatuuril või teatud temperaatuurivahemikus ja kui palju faase võib sulamis üheaegselt olla. Kahekomponedilises sulamis on suurim võimalik üheaegne faaside arv 3 ; kindla koostise ja püsiva temperatuuri korral. Faaside koguste määramiseks kasutatakse kangi ehk lõikude reeglit : faaside kaalulised kogused sulamis antud
likvidusjoon, ja lõpeb temperatuuridel, millele vastab solidusjoon. 5. Faasidiagramm komponentide piiratud lahustuvuse korral, esineb eutektmuutus. Faasidiagramm komponentide piiramatu lahustuvuse korral. Tuleb teada faasidiargammi kujusid ja faasidiagrammil olevate tähistuste tähendusi. 6. Rauasüsiniksulamid. Terased. Malmid. Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Suurem osa rauasulameist on süsinikku sisaldavad sulamid- rauasüsiniksulamid: Süsinikusisaldus kuni 2,14%- terased Süsinikusisaldus üle 2,14%- malmid 7. Faasid rauasüsinikusulamites: feriit, tsementiit, austeniit. Nende olemused ja omadused. 8.Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: lebeburiit, perliit. Nende olemused ja omadused. 9
PINDPINEVUSJÕUD – pinge, mis tekib vedeliku pinnakihis, kui väljaspool on gaas mille minnakihis on vähem molekule. MÄRGAMINE – nähtus, kus vedelik tahket pinda mööda laiali valgub. KAPILLAARSUS – vedelike omadus tungida peenikestesse vahedesse, kiudude vahele ja pooridesse. FAASISIIRE – aine oleku muutus ja üleminek ühest faasist teise. FAASIDIAGRAMM – aine faaside kujutamine graafikul, sõltudes rõhust ja temperatuurist. KOLMIKPUNKT – koht faasidiagrammil, kus aine kõik kolm olekut kohtuvad, aine on kolmes olekus korraga. KRIITILINE PUNKT – punkt, kus rõhu ja temperatuuri tõstmisel ei saa enam vahet teha kas tegu on vedeliku või gaasiga. 10. Miks on segude ja lahuste keemitemperatuur kõrgem kui puhtal lahustil? Paljud lahustunud ained ei osale aurustumisel. Lendumatu lahustunud aine ei tekita aururõhku. Keemiseks vajaliku välisrühuga võrdse aururõhu saavutamiseks tuleb lahust kuumutada veidi kõrgemale temperatuurile. 11
sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi olekut kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z a2/ V2) (V - z b) = z R T. a ja b on van der Waalsi konstandid. Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt. Siin tähendab faas aine agregaatolekut (gaas, vedelik või kindla struktuuriga tahkis). Jooned faasidiagrammil lahutavad eri faase. Kolmikpunktiks nimetatakse olekut (punkti faasidiagrammil), milles aine kolm faasi (tahke, vedel ja gaasiline) on tasakaalus. Faasidiagrammil lõikuvad kolmikpunktis neid faase eraldavad jooned. Küllastunud auruks nimetatakse aine olekut, milles vedel ja gaasiline faas on tasakaalus
sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi olekut kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z a2/ V2) (V - z b) = z R T. a ja b on van der Waalsi konstandid. Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt. Siin tähendab faas aine agregaatolekut (gaas, vedelik või kindla struktuuriga tahkis). Jooned faasidiagrammil lahutavad eri faase. Kolmikpunktiks nimetatakse olekut (punkti faasidiagrammil), milles aine kolm faasi (tahke, vedel ja gaasiline) on tasakaalus. Faasidiagrammil lõikuvad kolmikpunktis neid faase eraldavad jooned. Küllastunud auruks nimetatakse aine olekut, milles vedel ja gaasiline faas on tasakaalus
üleeutektse sulami struktuuri asemel eeleutektse struktuuriga sulami saamiseks lisatakse vedelmetalli väikeses koguses (ca 0,01%) naatriumi. Sellist töötlust nimetatakse modifitseerimiseks. [11] 11 Modifitseerimise tulemusena saadakse peeneteraline üleeutektsulameile omane haprate ränikristallideta struktuur. [11] Modifitseerimine alandab ka eutektmuutuse temperatuuri, mis on Al-Si faasidiagrammil näidatud punktiiriga. [11] Al-Cu Põhiline eelis on hea kuumustugevus ning lõiketöödeldavus. Puuduseks on halb valatavus ja halb korrosioonikindlus. Kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis on ette nähtud tööks temperatuuril kuni 350 °C (nt. sidurikarterid). [11] Al-Mg - magnaaliumid Väikese tiheduse, suure tugevuse ja plastsusega, hea keevitatavuse, lõiketöödeldavuse ning korrosioonikindlusega. [11]
ruumalaühikus sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi olekut kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z a2/ V2) (V - z b) = z R T. a ja b on van der Waalsi konstandid. Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt. Siin tähendab faas aine agregaatolekut (gaas, vedelik või kindla struktuuriga tahkis). Jooned faasidiagrammil lahutavad eri faase. 30 Kolmikpunktiks nimetatakse olekut (punkti faasidiagrammil), milles aine kolm faasi (tahke, vedel ja gaasiline) on tasakaalus. Faasidiagrammil lõikuvad kolmikpunktis neid faase eraldavad jooned.
Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad valgemalmid kolme rühma: 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; 2) alaeutektoidsed, C<4,5%, struktuur Le+P+T"; 3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T. Tabel 1.23. Malmid Tempermalm Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe- Fe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisaldusega 2,2...3,0% ja ränisisaldusega 0,7...1,5% kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse pikka aega temperatuuril 950...1050 °C. Nendel temperatuuridel koosneb malmi struktuur austeniidist ja tsementiidist. Viimane laguneb pikaajalisel seisutamisel ja tekib vaba süsinik grafiit. Kuna siin on iseärasuseks grafiidi tekkimine tardolekus, siis
C on terastes ferriidis, austeniidis, tsementiidis. Samuti on legeerivate elementidega nende mõju ei ole mitte puhta wolframi, molipteeni vms, vaid läbi muutuste. Nad lahustuvad rauas ferridis, austeniidis; moodustavad keemilisi ühendeid; mõjutavad temperatuure eutektoidse ja eutektse muutuse temperatuure jne. Legeerivate elementide mõju terastes Põhilised legeerivad elemendid: Mn, Si, W, Cr, Ni jt. Esimene on legeeriva elemendi mõju raua polümorfismile. Meil on faasidiagrammil alumine polümorfse muutuse temp, mida me tähistasime A3-ga ja ülemine polümorfse muutuse temperatuur, mida tähistasime A4-ga. Süsinik alandas alumist ja tõstis ülemist temperatuuri. Samamoodi avaldavad mõjud legeerivad elemendid polümorfse muutuse temperatuurile. See mõju on järgmine: Kõigepealt me võiksime jagada legeerivad elemendid 2 gruppi. Esimene grupp vasakpoolne diagramm need on siis eelkõige Si ja Cr. Need tõstavad
Rõhule liidetav suurus z2 a / V 2 on molekulaarsetest tõmbejõududest tingitud lisarõhk (tõmbejõu mõjul saavad molekulid enne omavahelist põrget impulsi juurdekasvu, mis põhjustab tugevama põrke ja seega suurema rõhu). Gaasi ruumalast lahutatav suurus z b on molekulide endi ruumala (sinna, kus üks molekul juba on, teine enam minna ei saa). Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt. Siin tähendab faas aine agregaatolekut (gaas, vedelik või kindla struktuuriga tahkis). Jooned faasidiagrammil lahutavad eri faase. Kolmikpunktiks nimetatakse olekut (punkti faasidiagrammil), milles aine kolm faasi (tahke, vedel ja gaasiline) on tasakaalus. Faasidiagrammil lõikuvad kolmikpunktis neid faase eraldavad jooned. Küllastunud auruks nimetatakse aine olekut, milles vedel ja gaasiline faas on tasakaalus (aurustumine ja
Rõhule liidetav suurus z2 a / V 2 on molekulaarsetest tõmbejõududest tingitud lisarõhk (tõmbejõu mõjul saavad molekulid enne omavahelist põrget impulsi juurdekasvu, mis põhjustab tugevama põrke ja seega suurema rõhu). Gaasi ruumalast lahutatav suurus z b on molekulide endi ruumala (sinna, kus üks molekul juba on, teine enam minna ei saa). Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt. Siin tähendab faas aine agregaatolekut (gaas, vedelik või kindla struktuuriga tahkis). Jooned faasidiagrammil lahutavad eri faase. Kolmikpunktiks nimetatakse olekut (punkti faasidiagrammil), milles aine kolm faasi (tahke, vedel ja gaasiline) on tasakaalus. Faasidiagrammil lõikuvad kolmikpunktis neid faase eraldavad jooned. Küllastunud auruks nimetatakse aine olekut, milles vedel ja gaasiline faas on tasakaalus (aurustumine ja
sest isobaarilise protsessi käigus tuleb gaasi paisumisel teha tööd. Lühidalt: Cp = CV + R. Ideaalgaasi olekuvõrrand (Clapeyroni - Mendelejevi võrrand) seob omavahel gaasi olekuparameetreid: rõhku p , ruumala V ja temperatuuri T kujul: p V = z R T , kus z on gaasi moolide arv (gaasikoguse mass jagatud molaarmassiga) ja R - universaalne gaasikonstant. Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt. Siin tähendab faas aine agregaatolekut (gaas, vedelik või kindla struktuuriga tahkis). Jooned faasidiagrammil lahutavad eri faase. Kolmikpunktiks nimetatakse olekut (punkti faasidiagrammil), milles aine kolm faasi (tahke, vedel ja gaasiline) on tasakaalus. Faasidiagrammil lõikuvad kolmikpunktis neid faase eraldavad jooned. Küllastunud auruks nimetatakse aine olekut, milles vedel ja gaasiline faas on tasakaalus (aurustumine ja
3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T Tempermalm Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav FeFe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisaldusega 2,2…3,0% ja ränisisaldusega 0,7…1,5% kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks.. Nii tempermalm kui ka keragrafiidiga malm on suhteliselt
Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimetatakse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike katkevenivus ei ületa 0,5%. 22) Tempelmalmid ja nende omadused. Kasutamine. Tempermalm Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe-Fe 3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisaldusega 2,2...3,0% ja ränisisaldusega 0,7...1,5% kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse pikka aega temperatuuril 950...1050 °C. Nendel temperatuuridel koosneb malmi struktuur austeniidist ja tsementiidist. Viimane laguneb pikaajalisel seisutamisel ja tekib vaba süsinik grafiit. Kuna siin on iseärasuseks grafiidi
Eriti ohtlikult se nähtus ilmneb suurte gabariitidega sepistes ja valandites erineva seinade paksusega või peale keevitamist kui lõppoperatsioonina on ettenähtud detaili lõiketöötlemine. Sisepingete mahavõtmiseks kasutatakse madallõõmutus, mis tehakse allpool faasimuutuste temperatuuri tavaliselt 500 6500C. Aeglane jahutus viib metalli tasakaaluolekusse moodustades struktuuri, mis vastab antud terase koostisele faasidiagrammil Fe Fe 3C. Madalõõmutuse variandiks on rekristallisatsioonilõõmutus. Seda kasutatakse külmdeformeeritud teraste struktuuri ja plastsuse taastamiseks. Teatavasti metalli plastsel deformeerisel alla rekristalliseerimise temperatuuri (mis on terase korral 600 650 0C) see kalestub, mille tulemusena kasvavad tugevuse ja kõvaduse näitajad plastsus aga langeb. Metalli terad saavad piklikku kuju, sellist struktuuri nimetatakse tekstuuriks. Juhul, kui metalli kalestumine ei takista selle
Joonis 3.3. a) Reaalse gaasi isoterm, kui T T kr ; b) faasidiagramm pV-teljestikus. Kriitilisest temperatuurist kõrgematel temperatuuridel võib aine olla vaid gaasilises faasis. Kui aine temperatuur on kõrgem kui kriitiline temperatuur, siis kondenseerumist ei toimu – pole võimalik vahet teha gaasilisel ja vedelal olekul. Kriitilisest temperatuurist kõrgemal temperatuuril pole gaaside veeldamine kokkusurumise teel enam võimalik. Joonisel 3.3b toodud faasidiagrammil on näidatud piirkond, millel on aine gaasi ja vedeliku seguna – gaas on sel juhul küllastunud auruna. 3.3. Gaaside veeldamine. Joule'i-Thomsoni efekt 3.4. Faasiüleminekud Näiteks – kristallilises olekus olevale ainele rõhu kasvamisel võivad molekulid teatava kriitilise rõhu väärtuse korral võtta uue asendi. Faasiüleminekuteks on ka näiteks raua üleminek magneetuvast olekust mittemagneetuvaks kui temperatuur tõuseb kõrgmela nn Curie punktist;
Selel 1.38b on näha grafiidiosakeste tüüpi- GJMW-350-4 350 4 keevitatavad line kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi GJMW-550-4 550 4 struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog- Tempermalm selt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe- või perliit. Fe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisal- Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi dusega 2,2…3,0% ja ränisisaldusega 0,7…1,5% tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste oma- Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et dustega. valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse
võnkeringis harmooniliselt muutuva elektromotoorjõu mõjul. · Vahelduvvooluahel: selle elemendid, nende takistuste sõltuvus sagedusest. · - mahtuvuslik takistus, · - induktiivtakistus, · - reaktiivtakistus, · - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on
võnkeringis harmooniliselt muutuva elektromotoorjõu mõjul. · Vahelduvvooluahel: selle elemendid, nende takistuste sõltuvus sagedusest. · - mahtuvuslik takistus, · - induktiivtakistus, · - reaktiivtakistus, · - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on
Ehk siis kokkuvõtteks metallisulami faasid on tardlahused, keemilised ühendid või mehaanilised segud. Faasid metalseis sulameis: a)Tardlahused (,,) Tardlahused metalseis sulameis on, kas asendustardlahused või sisendustardlahused. Tardlahusteks nim. sulaolekust moodustunud faase, kus üks komponentidest (lahustajakomponent) säilitab oma kristallvõre, teise (lahustunud) komponendi aatomid paigutuvad lahustaja komponendi kristallvõresse. Tardlahuste korral metalseis sulameis, mille faasidiagrammil on mõlemal komponendil kaks polümorfset kuju ja kõrgetemperatuurne modifikatsioon annab piiramatu tardlahuse ning madalatemperatuurne modifikatsioon annab aga piiratud tardlahused ja (joonis 1.46a, lk 43), tekib primaarsel kristalliseerumisel vedelfaasist (L) piiramatu tardlahus (L) ning sekundaarsel ümberkristalliseerumisel tekib tardfaasist, olenevalt koostisest, kas ja tardlahuste kirstallide segu ( + ) või piiratud tardlahused ja () ().
lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. - 28 - Selel 1.38b on näha grafiidiosakeste tüüpi- Tempermalm line kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe- struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog- Fe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisal- selt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit dusega 2,2...3,0% ja ränisisaldusega 0,7...1,5% või perliit. kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse
annaabi.ee 
