lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Sageli on teoses sündmused kunstilistel eesmärkidel ajaliselt ja põhjuslikult segi paisatud. Teose faabulaga aga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. FAABULA teose sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord. KOMPOSITSIOON teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. Nt koosneb romaan peatükkidest, näidend vaatustest, luuletus stroofidest ehk salmidest. KARAKTER kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Tervikliku karakteri loomiseks
lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Sageli on teoses sündmused kunstilistel eesmärkidel ajaliselt ja põhjuslikult segi paisatud. Teose faabulaga aga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. FAABULA teose sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord. KOMPOSITSIOON teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. Nt koosneb romaan peatükkidest, näidend vaatustest, luuletus stroofidest ehk salmidest. KARAKTER kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Tervikliku karakteri loomiseks
9. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. 10. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 11. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad 12. Följeton - pilkejutt, veste. 13. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talvRaudkivirahnu 14. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 15
saavutatud ning alatasa paigalt nihkuda ähvardav tasakaal. Kolmekümnendail, eriti vaikiva oleku tingimustes muutus teater rohkem naerutajaks. Osaliselt oli ta selleks sunnitud, sest alternatiiv olnuks veel nõmedam -- Vabadussõda kajastavad naiivsed sangarilood. Eerik Laidsaar tabab ajastu ohumärki üsna hästi, kirjutades (Teater 89/1935): ...kõik muu on allpool igasugust arvustust, mille hulgas ei moodusta mingit erandit ka need naiivsed koolilugemiku- faabulaga lavatükid, milliseid viimasel ajal nii agarasti on küpsetama hakatud ja mis on paksult-paksult üle valatud patriotismi-soustiga, et asja teha suupärasemaks. Et kui ei ole vormi ja sisu, siis olgu vähemasti isamaalist vaimu! 1940-ndad olid samuti väga komöödiasõbralikud. Vaimselt kurnatud rahvas vajas süngetel aegadel meelelahutust nagu nälgiv kõht leiba ning seda pakkus peamiselt teater (veel rohkem muidugi film, aga selles ei räägitud eesti keelt)
Kui kõneldakse lasteraamatute õpetlikkusest, siis enamasti tavatsetakse positiivses mõttes rõhutada, kui peidetud ja märkamatu see on. Võib-olla on Eno Rauaga pisut teisiti? Tema õpetlikkus on hoopis ootamatult avalik, nii avalik ja loomulik, igast sõnast ja teost siginev, et ei märkagi seda enam õpetlikkuseks pidada. On lihtsalt elu ise, ja see õpetab," (Krusten, 1978:67) Teiste sõnadega öeldult: väikestest lihtsakoelistest aabltsajutukestest kuni keeruka faabulaga fantaasiaküllaste pikkade lugudeni ei hülga autorit pedagoogiline takt. E. Raud oskab kohanduda nii maailma avastavate mudilaste kui ka seiklusi ja mehiseid tegusid himustavate mürsikute huvidele ning arusaamadele, sealjuures silmist laskmata seda, et ühtki lugu ei ole mõtet jutustada ainult loo enese parast. Alati on olemas kaugem eesmärk: silmaringi avardamine, tõe äratundmisele juhtimine, südametunnistusele koputamine
elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Tõde ja õigus I-V. Vt ka romaan. 13. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 14. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. Sageli võivad kirjandusteoses olla ajalispõhjuslikud seosed rikutud, s.t kirjanik lähtub talle olulistest kunstilistest eesmärkidest, loob oma arenguloogika. Näiteks alustab teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. 15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi
elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Tõde ja õigus I-V. Vt ka romaan. 13. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 14. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. Sageli võivad kirjandusteoses olla ajalispõhjuslikud seosed rikutud, s.t kirjanik lähtub talle olulistest kunstilistest eesmärkidest, loob oma arenguloogika. Näiteks alustab teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. 15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi
rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta). Krates, Eupolis, Aristophanes (,,Konnad", ,,Linnud" ja ,,Pilved"). Uus-atika komöödias domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argelu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine (tüdruku võrgutamine, meheleminekumured, kakskikute segiminek). Koori roll hakkas vähenema, esines ainult vaheaegadel ja ei ole seotud komöödia faabulaga. Tuntumad autorid olid Menderos (,,Vahekohus", ,,Samoslanna" ja ,,Kilbikomöödia"). 39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Võeti üle levinumad teemad. Põhizanrideks olid tragöödia ja komöödia. Vanakreeka teatrikunsti põhjal sai areneda välja draama, milles on kõrvuti koomiline ja traagiline aspekt. 40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Aleksandria luulele oli iseloomulik väikevormide kasutamine (epigramm, idüll, jutustav eleegia, epüllion)
isikute pilkamine). Demokraatia varjukülgede (demagoogia ja populismi) kriitika. Sõjavastane (Lysistrate, Ahharnlased). Sofistlike targutamiste vastane. Tragöödiate ja tragöödiakirjanike pilkamine (Euripides Konnades!) Säilinud komöödiad: Lysistrate, Ratsanikud, Pilved, Herilased, Linnud, Rahu, Konnad. 65. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat. Koor ebaoluline või kadunud (esitab laule vaheaegadel, ei ole seotud faabulaga). Nii poliitilisest kui müüdiainestikust loobumine. Puudub jämekoomika. Lihtsustatud igapäevaelu, pereelu konfliktid, armastusteemad (,,seebiooper"). Tragöödia mõju (motiivid Euripideselt). 66. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe. armunud, kergemeelne noormees, hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi vanamees (noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär,
,,Ratsanikud", ,,Linnud", ,,Pilved"(Sokrates), ,,Konnad"(Euripides) Uusatikia komöödia: hellenistlikust ajajärgust III saj. Domineeriv olustikuline laad (argielu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine), stereotüüpsed karakterid (jäme sõdur, parasiit, kokk, armunud noormees), sterotüüpsed süzeed (kaksikute segiajamine, surnuks peetud sõdalase naasmine), piirduti pehme huumoriga, mõned farsistseenid. Koor esineb vaheaegadel, vaatuste vahel ja ei ole seotud komöödia faabulaga. Suurim meister Menandros ,,Pahurdaja", fragmendid ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud juuksepalmik" 22. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Sellest kujunesid välja dramaatika põhi zanrid: tragöödia, komöödia ja draama. Vanakreeka teatrikunsti põhjal sai areneda välja draama, milles on kõrvuti koomiline ja traagiline aspekt. 23. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos?
Selgita uusatika komöödia eripära (tegelastüübid, peamised teemad) Viimane Ateenas tekkinud kirjanduslik zanr. Selles komöödias puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. Koor võtab küll osa, aga esitab laule vaheaaegadel, kusjuures need vahepalad pole sisuliselt seotud komöödia faabulaga. Vastavalt hellenistliku ühiskonna huvile eraelu vastu käsitlevad autorid pereokonna- ja armastusteemasid. Piiratud on kangelaste arv, kuna nende teatrimaskid varieeruvad vastavalt tegelase ealse, seisundile, iseloomule jne. Enamlevinud süzee noormees vabastab neiu kupeldaja või muu neg tegelase käest, heit- või leidlapse süzee. Tüübid armunud noormees, kes kannatab armupiinu ja rahapuudust, vastane kiitlev sõjamees
Teda iseloomustas ka tragöödiate ja tragöödiakirjanike pilkamine (tragöödiakirjaniku Euripidese pilkamine komöödias ,,Konnad"). Aristophanese komöödiad: ,,Ahharnlased", ,,Konnad", ,,Lysistrate", ,,Pilved", ,,Plutos", ,,Rahu" ja ,,Ratsanikud" jt. 64. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat. Menandrose komöödiates on koor ebaoluline või kadunud (esitab laule vaheaegadel, ei ole seotud faabulaga), samuti loobus Menandros nii poliitilisest kui müütilisest ainestikust. Teostes puudub jämekoomika, igapäevaelu on lihtsustatud. Keskendutakse pereelu konfliktidele, armastusteemadele (,,seebiooper"). 65. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe. Armunud, kergemeelne noormees, hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi vanamees (noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka
(teostamatu realiseerub). Koor- 24 liiget, vahel vaenutsevad poolkoorid. 4. saj. komöödias viljeldi paroodilis-mütoloogilist ja olustikulist temaatikat, nende kahe liitumisel tekkiski uus-atika komöödia. Temas puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäetud ühiskondlikud probleemid. Koor võtab etendustest küll osa, kuid esitab oma laule vaheaegadel, vaatuste vahel, kusjuures need vahepalad ei ole sisuliselt seotud komöödia faabulaga. Vastavalt ühiskonna huvile eraelu vastu käsitletakse perekonna-ja armatusteemasid. Tüüpilised süzeed, teemade piiratus uus-atika komöödias. Arendatakse intriige, iseloomu käsitletakse süvendatult. Puuduvad jämedakoelised naljad, ebasündsused, mis olid iseloomulikud varastel perioodidel. Vana-atika kirjanikud: Kratinos, Eupolis, Aristophanes (,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Konnad", ,,Linnud", ,,Rahu", ,,Naised rahvakoosolekul", ,,Plutos").
k katkend KKAs), Äralõigatud juuksepalmik, Samoslanna, 1 tundmatu komöödia 1959 peaaegu täielikult säilinud Pahurdaja (Dyskolos, e.k VKKA) 1969 pikemad fragmendid komöödiaist Samoslanna ja Kilp Viimane säilinud Aristophanese komöödia (Rikkus) 388, Menandrose Pahurdaja 316 Vahe: 72 aastat, suured muutused (osalt juba keskmises komöödias) Koor ebaoluline või kadunud (esitab laule vaheaegadel, ei ole seotud faabulaga) Nii poliitilisest kui müüdiainestikust loobumine Puudub jämekoomika Lihtsustatud igapäevaelu, pereelu konfliktid, armastusteemad (,,seebiooper") Tragöödia mõju (motiivid Euripideselt) 66. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe. armunud, kergemeelne noormees hooplev rikas sõjamees ahne kupeldaja pahur ja kitsi vanamees (noormehe isa) jonnakas ja õel naine salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär
ülev ja madal. eufemism ümberütlev sõna, et vältida ohtlike loomade (hunt, karu) või nähtuste (surm, katk) otse nimetamist. Näiteks nimetati hunti aiataguseks, kriimsilmaks, metsaemaks, põõsataguseks, hallikasukameheks jne. evangeelium Jeesus Kristuse elust ja õpetusest jutustav varakristlik teos, täpsemalt Piibli Uue Testamendi 4 esimest raamatut. F faabula teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. Sageli võivad kirjandusteoses olla ajalis-põhjuslikud seosed rikutud, s.t kirjanik lähtub talle olulistest kunstilistest eesmärkidest, loob oma arenguloogika. Näiteks alustab teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. fantastika ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud. Näiteks Friedebert Tuglase (18861971)
annaabi.ee 
