................................................................................................39 40.Absoluut- ja suhtaadress........................................................................................................................ 39 41.Segaaadressid.........................................................................................................................................40 1. 2. Exceli vaade Tabeliprogramm on keskkond, mis laseb sul töötada numbrite ja tekstiga suures lahtritejadas. Töölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja makrosid ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja
Exceli exami materjal Exceli töövihik - Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Exceli tööleht - Tööleheks nimetataksegi seda suurt tabelit, mis "laiutab" suuremal osal ekraanil. Aktiivne lahter Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed Valem - on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Funktsioon Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse (enamasti arvutuste) sooritamiseks. Liigendtabel risttabel
SISUKORRA LOOMINE 17 SISUKORRA VÄRSKENDAMINE 17 SISUKORRA VÄLIMUSE MUUTMINE 18 TABELID 18 TABELI LOOMINE ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND TABELI LOOMINE TEISE TABELI SISSE 18 LAHTRI, REA VÕI VEERU LISAMINE TABELISSE 19 LAHTRIVEERISTE MUUTMINE TABELIS 19 TEKSTI PAIGUTUSE MUUTMINE TABELIS 19 TABELI RUUDUJOONTE KUVAMINE VÕI PEITMINE 20 TABELILAHTRITE ÜHENDAMINE ÜHEKS LAHTRIKS 20 TABELILAHTRI TÜKELDAMINE 20
.................................................79 Diagrammide loomine..................................................................................................................79 Kuidas töölehe andmeid diagrammil kujutatakse ....................................................................79 Diagrammiriistad ...................................................................................................................... 80 Diagrammi vaate muutmine......................................................................................................80 Diagrammitiitlite lisamine.......................................................................................................... 80 Diagrammi kohandamine..........................................................................................................81 Üksikute tulpade vormindamine............................................................................
KB-> B-ks : 650 KB = 650000 B 14 pildi maht : 14* 650000 B = 9100000 B = 9100 KB = 9,1 MB Raamat kokku : 372 KB +9100 KB = 9472 KB = 9,472 MB 2 Lehekülgede nummerdamine Insert -> Page numbers - ülal/all - vasak/parem/keskel - esimese lehe number NB! Tiitellehel ei tohi lehekülje numbrit olla Eemalda linnuke ! Nummerduse alustamine suvalisest numbrist : Insert -> Page numbers -> Format -> Page numbering -> Star at -> ...nr Ülesanne Nummerda konspekt järgmiselt : - Üles paremale - Alates 120 Lehekülje numbrite eemaldamine * View -> Header & Footer -> aktiviseeri number -> Delete · aktiviseeri 2x klõpsates number -> Delete Ülesanne: · Eemalda konspekti lehekülgede nummerdus · Nummerda konspekt korrektselt ..................................
JAOTISED JA PIIRID (KÜLJENDUS, PAGE LAYOUT) Mahukate dokumentide puhul on otstarbekas dokument jao- tada jaotisteks (sektsioonideks, osadeks). Uue jaotise alustamiseks määrata tekstikursoriga koht, kust alustatakse uue jaotise tegemist. Siis valida Küljen- dusPiirid (Page LayoutInsert Page and Section Breaks) dialoogaknas Lehepiirid (Page Breaks) vastavalt vajadusele, kas: 1. Leht (Page) (Ctrl+Enter) lehekülje piir (katkestus); 2. Veerg (Column) (Ctrl+Shift+Enter) veeru piir (katkestus); 3. Teksti mähkimine (Text wrapping break) teksti mähkimise kat- kestus. Samas dialoogaknas saab valida jaotisepiire (Section Breaks): 1. Järgmine leht (Next Page) alates järgmisest leheküljest (nt kui soovitakse kahte esimest lehte määrata ühes jaotises, siis tuleks tei- se lehe lõpust määrata antud valik, et saada alates kolmandast lehest uus jaotis (oluline päiste/jaluste kujundamisel)); 2
Nende töötlemiseks saab kasutada spetsiaalseid vahendeid sorteerimiseks, filtreerimiseks (päringute tegemiseks), otsimiseks, koondite tegemiseks jm. Nimetatud tüüpi tabeli kirjeldamisel kasutatakse UML klassimudelit, millel sageli puudub operatsioonide sektsioon: näidatakse ainult omadused. Töötamise hõlbustamiseks tabeliga võib selle määrata Table-objektideks (Excel 2003- s List-objekt). Selleks kasutatakse käsku Insert Table. Allpool on toodud näiteks kolm tabelit: arvutite hinnakiri, töötajate nimekiri ja neid kasutavate müükide arvestamise tabel Arvutid Mark Protsessor Mälu, MB Ketas,GB Hind, € ... Aragorn Pent 4; 3,0 512 160 380 Aura AMD 64; 3,0 512 160 380 Arvutid Balrog Pent 4; 3,0 512 160 320
Andmebaasiakna leiduvate tabeliosa objektide kohta Joonis 3.4 Andmebaasi peaakna tabelivaade Tabeli loomiseks võib kasutada dialoogiakent New Table (joonis 3.2). Selleks, kas: · klikatakse andmebaasiakna tabelivaatel nupul · valitakse menüükäsk Insert Table. Võimaldab mõne teise andmebaasi Tabeli loomine tabeli käesoleva andmetabelisse tabeli külge andmete haakida. sisestamisel Tabeli loomine
Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduvad vormingust vormingusse. Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate arvutite välisseadmete hulgast puuduvad tavaliselt skanner, kaamera, digitaator,
noppida on küllalt raske. Kui aga juba õnnestub täpsustada teema, programmeerimiskeel või otsingusse sisse anda konkreetse veateate tekst, siis on rohkem asjalikke vastuseid loota. Microsofti-spetsiifiliste küsimuste korral leiab palju asjalikku abi aadressilt http://msdn.microsoft.com - seda nii konkreetse keele/tehnoloogia alt kui ka üldtutvustuste kaudu. Igati põhjalik tasuta abimaterjal ka siis lugemiseks, kui konkreetseid küsimusi parajasti ei ole - küll lugemise peale näpud sügelema hakkavad ja tehes ka küsimused tekivad. Kui peaksid õpingute käigus takerduma, siis oled teretulnud kasutama abi saamiseks Eneta kommuuniportaali foorumit www.eneta.ee/foorum. Kui jääd hätta programmide installeerimisega, tarkvara kasutamisega või Sul tekib mistahes muu Microsofti tehnoloogia kasutamisega seotud küsimus ja vajad nõu, siis Eneta foorumisse on kaasatud paljud asjatundjad sind abistama. Samuti
Server peale saaksid. Edasi on masinal hulk tegemist- kümnekonnast minutist mõne tunnini sõltuvalt veebi ühenduskiirusest ning masina enese jõudlusest. Pärast .NET 4 raamistiku installi lõppu palutakse arvuti taaskäivitada. Samuti tuleb taaskäivitus ette ülejäänud komponentide paigalduse järel. Seadistuse juures rohelistest ribadest ülemine näitab, kui palju failidest on kohale tõmmatud, kui palju veel. Alumisest näeb, mida parajasti paigaldatakse. Pärast paigalduse lõppu on kasulik tarkvara registreerida siis saab temaga töötada kauem kui prooviajaks ette nähtud 30 päeva. Help-menüüst Register Product selle peale võimalik oma MSNi tunnusega sisse logida ning vajalik võti saada. Kui tunnust pole, saab selle samas luua. Esimene veebileht Visual Studio abil Nagu näha, võib lehti luua igasuguse tekstiredaktori abil. Piisab teksti kirjutamisest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
