Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Exami piletid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ekskavaator, kraana, ekskavaatori, kopa, noole, kopp, loetlege, plokk, ramm, masinad, kraanade, läbivus, koonus, purustid, täite, front, kraave, hooldus, mehhanismid, mehhaanilise, hõlm, haard, ehitusmasinate, tõsteseadmed, tornkraanad, buldooseri, pärikopp, eeliseks, rootor, parima, valts, löök, tross, vaiade, sobivaim, remondi, ajami4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu II etapi? Sisepõlemismootori leiutamine. See tõrjus aurujõul töötavad masinad tööturult välja tänu kiirele käivitamisele ning töövalmidusele 6-Nimetage EM ajaloolise arengu III etapi põhilised iseloomulikud saavutused. Aurumasin asendub sisepõlemismootoriga. Täiustatakse masina käiguosa, transmissioone, juhtimissüsteeme, tööorganeid, luuakse abiseadmestik. 7-Nimetage EM peamised arengu tendentsid kaasajal. Universaalsete masinate tootmise laiendamine; masinate
172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5
informatsiooni mahu järele, jaotatakse tehnilistes karakteristikuis esitatavad parameetrid järgmistesse gruppidesse: 1. Põhiparameetrid 2. Abiparameetrid 3. Tehnoloogilised parameetrid 20-Millist parameetrit loetakse masina peaparameetriks? peaparameetriks -mis reeglina on üks põhiparameetreist, mis kõige täpsemini iseloomustab antud masina tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi ning on kõige stabiilsem antud masinatüübi jaoks (nt: kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud, täitemaht, lastimoment jne). 21-Millised on masina tehnoloogilised parameetrid? iseloomustavad keerukamate masinate tehnoloogilisi võimalusi ja on oluliseks teabeallikaks tehnoloogidele teatud tööde teostamise tehnoloogiliste projektide koostamisel (nt: ühekopalistel ekskavaatoritel - kaeveraadius, kaevesügavus, kopa tühjendamiskõrgus jne; tõstevõime, tõsteraadius, tõstekõrgus ehituskraanadel; jne ).
ruumis. Pinnase kihi massiivist eraldamiseks kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod e. lõikamine, mida üldistatult nim kaevamiseks b) hüdromehaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid. 2. Mullatööde masinate liigitus otstarbe järgi. Ehituslikke mullatöid teostatakse kindlas, praktikas väljakujunenud tehnoloogilises järjekorras, millest lähtuvalt jaotatakse ka mullatööde masinad tehnoloogiliste tunnuste ja otstarbe järgi järgmistesse gruppidesse: a) ettevalmistustööde masinad b) kaevamis-transportmasinad c) kaevamismasinad e ekskavaatorid d) tihendusmasinad e) hüdromehhaniseerimis-vahendid f) tranšeedeta läbindusmasinad g) puurtööde masinad h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks i) vaiatööde masinad ja seadmed. 3. Pinnase liigitus, selgitused. Mullatööde masinate tööprotsess on seotud pinnaste töötlemisega.
5. Tornkraanade kasutusala ja liigitus ning kraanade tehnoloogilised parameetrid. Põhilised montaažikraanad kaasaegses ehituses. Kasut nii tsiviilobjektide kui tööstushoonete rajamisel. Liigitatakse 1. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) liikuvad – horisontaalselt ja vertikaalselt e roni- 2. Torni pöörduvuselt a) pöörduva b) mittepöörduva torniga 3. Tornikonstruktsioonilt a) sõrestiktorniga b) torutorniga 4. Noole liikuvuselt a) tõstetava noolega b) konsoolnoolega c) liigendatud noolega 5. Torni kasvatamiselt a) vahesektsioonide vahele asetamisega – alt kasvatatava ja ülalt kasvatatava torniga b) teleskoopilise torniga 6. Monteeritavuselt a) monteeritavad täiendatavate tõsteseadmetega b) isemonteeruvad. Kraanade tehnoloogilised parameetrid: 1. tõstevõime – kraana poolt vastavates tingimustes tõstetav raskus (tõstetava lasti raskus + lasti haardeseadmete raskus + kraana konksu ja
korv, mis liigub juhtpindadega mööda juhttrosse , tõstetross, plokiratas , tala ja vasturaskus, mille mass tuleb arvutada vastavalt tala õlapikkustele ja eeldatava tõstetava lasti raskusele. Trosstõstukite tõstevõime on tavaliselt piirides (250...500) kg ning tõstekõrgus (15... 40) m Kopptõstukid: Kopptõstukeid kasutatakse puistematerjalide andmiseks punkritesse, segumasinatesse ja sõeluritesse Kopptõstukil on kummutatav kopp. Kopa alumine asend peab olema selline, et teda saaks täita kallurilt või muul viisil Iseliikuvad ja autotõstukid: Iseliikuvad tõstukid on varustatud arenenud käiguosaga, transmissiooniga ja individuaalse jõuallikaga ning võivad liikuda objekti piirides iseseisvalt. Jõuallikatena kasutatakse välitöödeks ettenähtud masinail sisepõlemismootoreid ja sisetöödeks kasutatavatel masinatel aku- või võrgutoitega elektrimootoreid.
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid:
Töötlemisel saab muuta vasara tööasendit ja nurka pinna suhtes. Ehituselt on nad lihtsa või kahepoolse toimega. Kopad toodetakse energia otstarbega koppasid: draglainkopp, võrekopp, mitmesuguse kujuga puhastuskopad, kahe haaratsiga greiferkopp, standardkopp jne. Greiferkopad leiavad kasutust sadamates ja terminalides puisteainete laadimistöödel. Samuti võib antud koppadega laadida ka mulda, savi n ing muid raskemaid ja tahkeid maavarasid. Kirjeldage pöördkopaga ekskavaatori tunnusparameetreid. Kasutatakse maaparanduse- ja ehitustöödel väiksemate ja keskmiste kraavide, süvendite kaevamisel ja puhastamisel, torude kaevikute kaevamisel. Võrreldes eelmisega nõrgem, väiksema jõudlusega. Koosneb: nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saab seada pöördkopaks. Esitugi vajalik tõstetrossiga. Kopp varrele on kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. 6
mitmeastmelised 3. Liikuvus a) statsionaarsed kompr.jaamad b) teisaldatavad kompressorid ja kompr.jaamad c) iseliikuvatele masinatele paigaldatud kompressorid 13. Kombineeritud jõuseadmed. Enamus kaasaegseid iseliikuvaid masinaid on varustatud eelloetletud jõuseadmete kombinatsioonidega nt diisel-elektrilised jõuseadmed jne. Statsionaarsed masinad aga nt elektro-hüdrauliliste jõuseadmetega. Sellega seoses on kasutusel mõisted: a) ühemootorilised e grupiajamiga masinad – paigaldatud ainult üks jõuallikas, millelt käitatakse kõik mehhanismid b) mitmemootorilised e individuaalajamiga masinad – varustatud mitme jõuallikaga, millest igaüks käitab teatud kindlat mehhanismi või mehhanismide gruppi. 14. EM transmissioonide ülesanne ja liigitus. Transmissiooniks nim seadmete kompleksi energia ülekandmiseks jõuallikalt masina üksikutele mehhanismidele või mehhanismide vahel.
1. Kirjeldage pöördkopaga eskavaatori konstruktsiooni ja erinevate tööde jaoks tunnusparameetreid(põhilised elemendid) TROSSJUHTIMISEGA- nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saaks seada pöördkopaks. Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka. Koppa juhitakse tõste- ja tõmbetrossidega. Kopp on varrele kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. HÜDRAULILINE ESKAVAATOR- ühest või mitmest elemendist koosnev jäik nool, kopavars ja kopp. Kõiki neid on võimalik liigutada teineteise suhtes hüdrosilindritega. TÖÖPARAMEETRID: maksimaalne keveraadius, maksimaalne kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Kraavide kaevamisel kasutatakse profiilkoppasid. Drenaazi ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega. 2
liikuma pneumosilindri varb.PUUDUSEKS : suured mõõtmed ning mass väike, võimalik kinnikülmumisoht, töö ebatäpsus. EELISED: sujuv lülitus, võimalus en akumuleerimiseks ressiiverisse, madalad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtne hooldada, ei saasta keskk. PÕHIPARAMEETRID Näitajad mis iseloomustavad tema konstruktiivseid, tehnilisi, tehnoloogilisi võimalusi, kasutusomadusi. Mõõdetavad parameetrid. Võimsus, kaal, mõõtmed, kopa maht, kandevõime, veojõud, täitemaht jne. JÕUDLUS Masina max tootlikus, mis saavutatakse masina pideval töötamisel kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid, head masinisti, hea organiseeritus, nt kopa täitetegur / pinnase kobestusteguriga LÄBIVUS Masina võime liikuda nõutava kiirusega pinnasel ja ületada takistusi, tõkkeid. Iseloomustab erisurve toetuspinnale,käiguosa haardevõime, kliirens, ratasmasinatel läbivuse piki ja põikiraadius, eesmine ja
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
