VT-st. Pole siiski tavalises mõttes vaimulikud teosed, vaid suured rahvadraamad. Kontserdid orelile ja orkestrile. 13. Millal etendus esimene ooper? Mis oli selle pealkiri? (1597, „Daphne“) 14. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks? Nimeta tema kuulus ooper, mida peetakse esimeseks tõeliseks ooperiks muusikaloos! Claudio Monteverdi., Orpheus Millise Monteverdi kuulsa ooperiga me tunnis tutvusime, millest see jutustab? Sisu kokkuvõte I vaatus Euridice ja Orfeuse pulmad on lähenemas. Nad laulavad oma armastuse täiuslikkust õnnest, Aristaios on Euridicesse meeletult armunud ning laulab meeleheitest, samal ajal kui Saatür teda naeruvääristab. Graatsiad annavad teada Veenuse saabumisest. Jumalanna ei usu abiellu, kuid lubab siiski Aristaiost aidata. Pulmarongkäik läheneb ning abielutõotuste vahetamise hetkel põgenevad külalised olles kuulnud kohutavat ettekuulutust. Euridice ja Orfeus usuvad oma
Johann Sebastian Bach - 'Brandenburgi kontsert' nr.5, I osa Allegro (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Missa h-moll', osa 'Sanctus' Georg Friedrich Händel - orkestrisüit 'Veemuusika', IV osa 'Hornpipe' Georg Friedrich Händel - ooper 'Rodelinda', Bertarido aaria 'Vivi tiranno' (Elagu türann) Georg Friedrich Händel - oratoorium 'Messias', koor 'Halleluja' KLASSITSISM Christoph Willibald Gluck - ooper 'Orfeus ja Euridice', Orfeuse aaria 'Che faro senza Euridice' (Mida teen küll ilma Euridiceta) Franz Joseph Haydn - Sümfoonia nr. 94 'Üllatussümfoonia', II osa Andante Franz Joseph Haydn - Trompetikontsert Es-duur, III osa Allegro Wolfgang Amadeus Mozart - Sümfoonia nr. 40, I osa - Allegro molto Wolfgang Amadeus Mozart - ooper 'Võluflööt', Papageno aaria 'Der Vogelfänger bin ich ja'
● Saksamaa laulumäng - singspiel (sündis inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul) ● Saksamaal- rahvalik meelelahutus ● Austria- kõrge muusikaline tase ● Üks kuulsamaid singspiel’e - Wolfgang Amadeus Mozarti -“Võluflööt” Ooperi reformaator Christoph Willibald Gluck ● 1750. aastate tunnustatuim ooperihelilooja Euroopas ● Viini õukonna teatrielu juht ja helilooja ● Tuntumad ooperid: ”Orpheus ja Eurydike”(Orfeo e Euridice), ”Alkestis”, ”Paris ja Helena” Tõsise ooperi reform ● Glucki idee oli seada lavamuusika draama teenistusse (Eelnev barokkooper koosnes peamiselt vaid erinevatest numbritest (aariatest) - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks - Lisas koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku - Ühendas ooperi avamängu draamaga - Kaotas kastraatlauljad “Orpheus ja Eurydike”
Gluck muutis ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühtesse uudsesse stiili. See oli iseloomulik kogu klassikalisele stiilile- muusika ei vaja rahvuslikke stiile, vaid üht mõistetavat väljendust. Tuntuim ja ajastule omasem on Gluck`i loodud ooper ,,Orpheus ja Eurydike“ III vaatus, aaria ,,Che faro senza Euridice“. Koos Ranierin de`Calzabig´iga kirjutasid nad balleti ,,Don Juan”, millest sai oluline reformija balletiajaloos. Christoph Willibald Gluck – klassikalise ooperi reformija. Maali autor: Joseph Duplessis, 1775. Klassitsismiajastu tõi kaasa päris palju muudatusi muusikas. Kõige märgatavam ja olulisem oli muusika olemuse muutumine lihtsamaks ja selgemaks. Klassitsismi muusikale lisasid värvi ka kolm Viini heliloojat: Mozart, Haydn ja Beethoven.
Teose kõrgpunktiks on kulminatsioon. Lõpuosa repriis, kus teema esitatatkse algkujul. Tähtsaimad heliloojad: Bach, Händel. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Laulu saadab intstrumentaalmuusika. Kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiiv ja aaria. Ooperid: Beethooven ,,Fidelio", Debussy ,,Bellias ja Melisande" Monteverdi ,,Orpheus" Jacopo Peri ,,Euridice" Cherubini ,,Medeia". Barokkmuusika Prantsusmaal: Prantsuse barokkmuusika teosed pärinevad peamiselt hilisbarokist, 18.saj algusest.Muusika väljenduslaad erines oluliselt Itaalia omast: laulev meloodia, prantsuskeelne laul. Zanrid: õukonnaballett, ballettkomöödia, lüüriline tragöödia, ooper, ballettooper, avamäng, prantsuskeelne teatri deklamatsioon, vaimulik kontsert, karakterpalad. Tuntumad teosed: *Jean-Baptiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused",
saj viimasel veerandil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring). Nad huvitusid Vana-Kreeka luulest ja draamast. Vana-Kreeka tragöödiast lähtuva muusikalise draama elustas renessansiajastu lõpus Jakopo Peri (1561 1633). 1598.a lavastati Itaalias Firenzes tema ooper "Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Kahjuks pole selle ooperi muusika säilinud. Esimene ooper, mis on meieni jõudnud Peri "Euridice". Veidi hiljem kirjutas samanimelise ooperi Caccini. Itaalia ooperlikud lavateosed jäid Euroopas domineerivaks umbes kaheks sajandiks. Kõik ooperid loodi sel perioodil itaalia keeles. Ka prantsuse ooperi loojaks on rahvuselt itaallane Jean-Bapiste Lully (1632 1687). Nimetus ooper võeti kasutusele 17.saj. keskel (barokk), varem kasutati "muusikalise draama" mõistet. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, mis põhines valdavalt antiikmütoloogial. Laul oli kõnelähedane,
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper
J. Haydn- Sündis (31.märtsil 1732) Alam-Austrias Rohrau külas E. Tubin- Sündis (18.juuni 1905) Eestis Peipsi-äärses Torila külas H. Eller- Sündis (17. märtsil 1887) Eestis Tartus R. Tobias- Sündis (29. mail 1873) Eestis Hiiumaal Käina külas · Millistest teostest on järgmised tegelased: Zerlina- Ooperist ,, Don Juan"(W.A.Mozart) Figaro- Ooperist ,,Figaro pulm"(W.A. Mozart) Papageno- Ooperist ,,Võluflööt"(W.A. Mozart) Solveig- Orkestri süidist ,,Peer Gynt" (E. Grig) Euridice- Ooperist "Orpheus"(C.Monteverdi) Gnoom- Klaveripalade tsüklist pildid näitusel ,,Jalutuskäik"-Gnoom(M.Mussorgski) Joonas- Oratooriumist ,,Joonase lähetamine"(R.Tobias) Känguru- Lastekontsertist ,,Loomade karneval"( C. Saint Saens) sultan Shahriar- Süidist ,,Scheherazade"(N.R.Korsakov) · Milles seisneb R.Tobiase tähtsus eesti muusikas? Rudolf Tobiase tähtsus Eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Tema tugev isikupära ja
J. Haydn- Sündis (31.märtsil 1732) Alam-Austrias Rohrau külas E. Tubin- Sündis (18.juuni 1905) Eestis Peipsi-äärses Torila külas H. Eller- Sündis (17. märtsil 1887) Eestis Tartus R. Tobias- Sündis (29. mail 1873) Eestis Hiiumaal Käina külas · Millistest teostest on järgmised tegelased: Zerlina- Ooperist ,, Don Juan"(W.A.Mozart) Figaro- Ooperist ,,Figaro pulm"(W.A. Mozart) Papageno- Ooperist ,,Võluflööt"(W.A. Mozart) Solveig- Orkestri süidist ,,Peer Gynt" (E. Grig) Euridice- Ooperist "Orpheus"(C.Monteverdi) Gnoom- Klaveripalade tsüklist pildid näitusel ,,Jalutuskäik"-Gnoom(M.Mussorgski) Joonas- Oratooriumist ,,Joonase lähetamine"(R.Tobias) Känguru- Lastekontsertist ,,Loomade karneval"( C. Saint Saens) sultan Shahriar- Süidist ,,Scheherazade"(N.R.Korsakov) · Milles seisneb R.Tobiase tähtsus eesti muusikas? Rudolf Tobiase tähtsus Eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Tema tugev isikupära ja
(naised meeste osades jms). Eesti teatris tähistab seda suunda Mati Undi lavastus Teeba müütide ainetel ,,Vend Antigone ja ema Oidipus". Ooper Kreeka tragöödia oli ooperizanri üheks olulisemaks allikaks. Tekkis 16. saj püüdest taaselustada antiikdraama jõulisus ja ilu. Esimene ooper pärineb 1594. a: ,,Daphne", autor Ottavio Rinuccini. See aga pole säilinud. Esimene säilinud ooper Jacopo Peri ,,Euridice"(1600). Mõlemad olid siis zanrinimetusega Favola. Claudio Monteverdi arendas välja ooperizanri põhiolemuse: 1607 ,,Orfeo". Jean-Baptiste Lully pani aluse rahvusooperile. ,,Cadmus et Hermione". Muusikaline vorm efektiderihkem ja dramaatilisem, nt. toimusid laval võitlusstseenid. 18. Sajandil arenes opera seria (it. k tõsine ooper), mis sai oma nime heroilise ja traagilise süzee järgi. Püüti järgida klassikalise kreeka draama põhimõtteid, võttes
stiilis(monoodia- kompositsioon juhtiva peahääle ja allutatud akordilise saatega). 1581.a. kirjutas VincencoGalilei(astronoomia isa)trakaadi varasema polüfoonilise muusika vastu. Giulio Caccini teostekogu 1601.a. kannab nime "Uus muusika" selle eesõnas nõutaksa ,et muusika oleks allutatud sõnale. 1594.a. esimene ooper Dafne eraetendusena Corsi palees ,muusika autor Jacopo Peri. Kaks järgmist ooperit olid Perilt ja Caccinilt samale tekstile Euridice. Programmilised taotlused. Teksti selgus, deklamatsiooniline meloodika, retsitatiivis peab harmoonia vahetus tekstist tingitud. Esimene suur ooperilaulja oli Claudio Monteverdi (1567-1643). Juba 17 aastasena paistis ta silma madrigaliloojana ,viiuldajana, lauljana, siis kapellmeistrina Mantovas, aastast 1613 Markus kiriku kapellmeister Veneetsias.Tema esimene ooper Orfeo 1607 Mantovas. Teosed: 10 madrigaliraamatut, ballette, vaimukikud ja ilmalikud
Camerata liikmed jõudsid veendumusele, et Vana- Kreeka luulet ning ka draamat kanti algselt ette kitara või mõne teise pilli saatel lauldes. Püüti seda laulmisviist taaselustada. Vana-Kreeka tragöödiast lähtuva muusikalise draama elustas renessansiajastu lõpus Jakopo Peri (1561 1633). 1598.a lavastati Itaalias Firenzes tema ooper "Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Kahjuks pole selle ooperi muusika säilinud. Esimene ooper, mis on meieni jõudnud Peri "Euridice". Veidi hiljem kirjutas samanimelise ooperi Caccini. Itaalia ooperlikud lavateosed jäid Euroopas domineerivaks umbes kaheks sajandiks. Kõik ooperid loodi sel perioodil itaalia keeles. Ka prantsuse ooperi loojaks on rahvuselt itaallane Jean-Bapiste Lully (1632 1687). Nimetus ooper võeti kasutusele 17.saj keskel, varem kasutati "muusikalise draama" mõistet. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, mis põhinse valdavalt antiikmütoloogial. Laul oli
Korralik propagandalavastus. Palees leidis aset heade ja kurjade võitlus. Lavastuses osales punaarmee jalavägi, sõjalaevadelt kõlasid kahuripaugud jne. 70) (Jean Anouilh) Paljud näidendi kirjutatud 1950ndatel. Õppis juurat, see ei pakkunud huvi. Edu tuli näidendiga ,,Pagasita reisija". Tema näidenditesse sisse kirjutatud koreograafia. All tõsine maailmavaade. Ajaloolised teemad. Peategelased ei lähe kompromissidele, seega hukkuvad. Pessimistlik meeleolu. 1941 näidend ,,Euridice". Kirjutas ajaloolisi näidendeid Giraudoux' mõjul. Säravad näidendid: pessimistlik, aga kibeda huumoriga. Tal on kategooria: krigisev näidend. Need on ka pessimistlikud, aga koomilise tooniga. Ajaloolised näidendid: mängib ajalooliste teemadega, aga ajaloolised isikud on teemadeks ,,Lõoke" (Jean d'Arc'ist. Mati Unt lavastas kunagi). Teda on Eestis palju lavastatud, eriti Mikiver, Peterson ja Komissarov.
annaabi.ee 
