Ettevõtte analüüs (1)

Sarnased õppematerjalid

56

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2  Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike

Ühiskond

95

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

21 põhjendatud järgnevalt 21. sajandi teenusedisaini aluste ja arengutrendide käsitlemine. Selles alapeatükis koondatakse tunnustatud autorite ­ Roger D. Martin, Clement Mok, Mark Jones ja Fran Samalionis ­ teooriad ühtseks tervikuks ning sünteesitakse nende põhjal sobivaim huvigruppidelt saadavate andmete kogumise meetod. Maailma teenusedisainerid püüavad leida vastust küsimusele, kuidas klientide soove paremini tuvastada ja seeläbi ettevõtte teenust edukamalt müüa. Teenuse kliendikesk- semaks muutmisel on tähtis tunda hästi kliente ja uurida nende vajadusi. Ettevõtted võitlevad praegu turgudel kohandumise, konkurentsikasvu, teenusepõhise majanduse laienemise ja teadmiste revolutsioonilise arengu tingimustes jätkusuutlikkuse saavu- tamise nimel. Kõik need tegurid suunavad ettevõtteid innovaatiliselt ümber kujundama nende seniseid ärimudeleid ja tõstma oma suutlikkust ­ kuid viimasega võrdselt oluline

Turundus

1072

pdf

Logistika õpik

Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning logistika juhtimise ja tarneahela haldamise peamisi mõisteid ja olulisemaid aspekte. Logistikaprot- sessi ja toimingute esitamine aitab mõista selle terviklikkust ja toob esile seosed eri tegevuste vahel.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning logistika juhtimise ja tarneahela haldamise peamisi mõisteid ja olulisemaid aspekte. Logistikaprot- sessi ja toimingute esitamine aitab mõista selle terviklikkust ja toob esile seosed eri tegevuste vahel.

Baas Logistika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

.................................................................................................................................................. 43 3.2.2. Tallinna kohvikute ja restoranide džässorkestrid ..................................................................................... 44 3.2.3. Tähtsamad Tallinnas tegutsenud poolelukutselised juhumänguorkestrid ................................................. 46 3.2.4. Tallinna džässilike juhumänguorkestrite analüüs...................................................................................... 46 3.3. Džäss väljaspool Tallinna ................................................................................................................................... 53 3.3.1. Keila.......................................................................................................................................................... 54 3.3.2. Narva.........................................

Muusika ajalugu

85

rtf

Eesti kultuurilugu

ühepereelamuid. Siiski on rahvaarv langenud peaaegu kõikides asulates. Selle põhjuseks on asjaolu, et sündide arv on Eestis kiiresti kahanenud, seda nii linnas kui maal. Tallinna ja Kirde-Eesti linnade rahvaarvu vähenemisele on kaasa aidanud ka mitte-eestlaste lahkumine Eestist. Iseseisvusperiood on aga seni kestnud veel liiga lühikest aega, et erinevate asulate arengus oleks jõudnud toimuda väga põhimõttelisi muutusi. Vaid üksikud ühe ettevõtte linnad, kus ettevõte on tegevuse lõpetanud (näiteks Võhma) on mõju olnud suurem. Kuid inimeste lahkumine sellistest asulatest ei ole lihtne, sest neil puudub sageli raha eluaseme soetamiseks mõnes teises asulas. Eesti iseseisvusperioodil on toimunud olulisi muutusi ka haldusjaotuses. Alevid seati 1993. aasta haldusreformiga valiku ette - kas lasta end ümber nimetada linnaks või muutuda maa-asulaks. Osa valis ühe, osa teise võimaluse

Kultuurilugu

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu

72

doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand

Ajalugu

Kommentaarid (1)