1919 ilmus novell "August Gailiti surm", kus eäägib (fiktiivsest) sõjast. Erinevad nimed: Siki-Miki, Toomas Nipernaadi, Peetrus Kupelpää. Tuglase novellid Betti Alver ja Heiti Talvik Alveri ja Talviku aega langeb 30-ndate algusesse. Alver alustas loomingut proosateostega, luuleni jõudis hiljem. Tema esimene luulekogu ilmus 1936. Talvikult ilmus aga 2 luulekogu. '45 ta arreteeriti stalinliku režiimi poolt ja saadeti vangilaagrisse. Alverit on kutsutud "Eesti kirjanduse elavaks etteheiteks", kuna ei kirjutanud režiimi ülistavaid teoseid vaid parem vaikis. Ilmar Laaban Luuletaja Laaban sündis 20-ndatel. Ta pääses '43 Rootsi, kuhu kogunes vägagi kosmopoliitne seltskond. Olemuselt oli Laaban varaandekas - oskas kunsti, õppis muusikat, luuletas jne. Laaban on eriline, kuna tutvustas esimesena sürrealismi."Roosi Selaviste" - hakkas proovia erinevaid keelevõimalusi, sõnamänge. Juhan Smuuli „Poeem Stalinile“ - Paneküüriline luule ehk ülistav luule
tegevuse muutmine normaalsemaks tegevuseks (nt. agressiivsest inimesest võib saada lihunik või sportlane). Kuigi Freud oli oma ala geenius on tema teooriaid palju kritiseeritud ning nendel on omad plussid ja miinused. Üheks negatiivseks oluks on see, et Freudi teoorias on kohati vastuolusid, lisaks on miinuseks veel see, et Freudi teadvusekäsitlust ei saa kontrollida ja seepärast ei ole see veel tänapäeva psühholoogias kinnitust leidnud. Üheks etteheiteks on olnud kvantitatiivsete suuruste puudumine, nähtusi, mida psühhoteraapias käsitletakse on raske mõõta. Lisaks on ka seda kritiseeritud, et psühhoanalüüs keskendub psüühilisetele häiretele normaalse käitumise asemel. Kuid samas ta on olnud eeskujuks paljudele teistele psühholoogiat uurivatele isikutele. Positiivseks osutub ka see, et ta tõestas oma katsetega, et inimese käitumist saab muuta tema meetodite abil.
leidis, et 11aastasel poisil on paras aega iseendale leiba teenida. Ta pandi tööle saapamäärde vabrikusse, kus ta iga päev 12 tundi seitsme sillingi eest nädalas saapamäärde karpidele silte peale kleepis. Kirjanik sai juba poisikesena tunda, mida tähendab laste töö tolleaegsel Inglismaal. Väga paljud tema teostest on pühendatud vaeste, vanemateta laste rõõmutule saatusele ning on ühtlasi etteheiteks ühiskonnas valitsevale ebaõiglusele. Oma rõõmutust lapsepõlvest kirjutab ta romaanis David Copperfield. Neljateis aastasena asus ta tööle advokaadi kontorisse sekretäriks. Selles töös nähtud karaktereid andis talle inspiratsiooni ja ajalehtedes hakkasid ilmuma Bozi varjunime all humoristlikud artiklid. Siis kirjutas ta romaani ,,Pikwik klubi" järelejäänud paberid
Kuna maailmamajandus on omavahel tugevalt seotud, jõudis 30ndatel majanduskriis ka Prantsusmaale. Prantsusmaa langus oli väiksem kui teistel, kuna riigi roll majanduse korraldamisel oli tunduvalt suurem (repratasioonide jagamine). Samuti ei läinud majanduskriisi ajal relvatööstusel kuigi halvasti. Luksuskaupade tootmine sai kannatada, samuti ka veinitööstus. Hoolimata sellest, et Prantsusmaal oli langus väiksem, tekkis seal terve rida mittedemokraatlikke liikumisi, kelle üheks etteheiteks oli see, et Prantsusmaa valitsused ei suuda riiki majanduskriisist välja tuua. Prantsusmaal olid ju koalitsioonivalitsused, kes vahetusid sageli. Erinevate valitsuste eri liikmed olid segatud finantsafääridesse, võeti altkäemaksu nt selleks, et mõni sõjatööstusettevõta saaks suurema riigi tellimuse. Neil liikumistel puudus aga üks ühine liider. Seetõttu reaalne pinnas diktatuuri tekkimiseks puudus
" Euroopa Liidu pooldajad leidsid ka, et majanduskeskkonna stabiliseerumine ,,vähendaks järsult aferistide võimalusi sulitempudeks Eesti majanduses." Euroopa Liiduga ühinemine seostus Eesti avalikus arvamuses üldiselt ka sotsiaalse keskkonna paranemisega. Efektiivse sotsiaalpoliitika puudumist tolle aja Eestis oli kohati hakatud pidama oluliseks takistuseks Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Tõepoolest, üheks olulisemaks Euroopa Komisjoni etteheiteks Eestile oligi tõdemus, et siinne ,,valitsus näib olevat sotsiaalsfääri unustanud." Eespool mainitud EMOR-i küsitluse põhjal pidi sotsiaalprobleemidega seonduvat Euroopa Liiduga ühinemise puhul oluliseks umbes neljandik küsitlutest. Samuti oli Euroopa Liitu astumist seostatud positiivsete muutustega töötervishoiu alal, sest see eeldas terve hulga vastavate seaduste ( tööohutuse ja töötervishoiu seaduse ning tööõnnetuste ja
liiga aktiivseks ja nihutab esialgse loomingukavatsuse teisele pinnale. Võrreldes eesti romaani vanemate kultuurrahvaste romaanidega võiks öelda, et kunstliku ehitusvõtte rakendust on eesti romaanis kasutatud vähe, missugune asjaolu on kooskõlas üldtunnustatud väitega, et eesti romaan on veel vähe artistlik. Et aga artistlikkus romaanis mõnigi kord teostub sisemise värskuse, jõu ja rahvapärasuse arvel, siis ei tule eelmist arendada mingiks etteheiteks. Kunstlik ehitusvõte on kahe teraga mõõk ja teda ei tule tarvitada väärtusena omaette või jälle üksnes välise huvitavuse tõstmiseks sisemise elulisuse arvel. Osava sule all ta võib aga lisada teosele teretulnud elavust, reljeefsust ja monumentaalsust. D. Palgi ,,Tõde ja Õigus" Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A
igavesti sama. See, kuidas inimese mõistuslikkus kommete ning tavade seas nähtavaks saab, ongi Voltaire'il ajaloo tuum ning arengu põhjendus. Seega ei ole Voltaire'i järgi ajaloos midagi üleloomulikku, kõik on mõistuslikult seletatav, mistõttu peab ta ka müüte, poeesiat ning saagasid mittevajalikeks. Viimased ainult segavad ajalooseaduste avastamist. Herderi poleemika Voltaire'ga saab kokku võtta kahte punkti. Herderi peamiseks etteheiteks oli Voltaire'i näiline selgus. Selle all pean silmas prantslase universaalse kehtivuse omistamist oma aja uskumustele ning 9 standarditele, tegemata vahet ajastutel, rahvustel või etnilistel iseärasustel. Nagu Herder kirjutab: "Praktiliselt terve maailm helendub Voltaire'ilikkust selgusest!" Teiseks ning rahvuskarakteri avaldumist silmas pidades olulisemaks probleemiks on Voltaire'i müütide ja luulekunsti olulisuse eitamine. Kuivõrd kõik on mõistuslikult
sellele arusaamisele juhtima". Meditsiiniliste kriteeriumidega on määratletud need psüühikahäired, mille tagajärjel isik ei olnud võimeline oma tegude keelust aru saama või neid vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Süüdimatuse meditsiiniliste kriteeriumidena toodud psüühikahäired võivad avalduda erineva intensiivsusega. Õigus, eelkõige aga süü, on kujunenud eetiliseks etteheiteks, mida teeb konkreetsest sotsiaalsest kontekstist võõrdunud eliit. Esmalt määrab võimul olev eliit kindlaks, milliste tegude eest tuleb võtta kriminaalvastutusele ja siis, kuidas karistust tuleb realiseerida. süüvõime süüdivuse puhul on oluline eelõige see, et inimene saab aru, millist kahju ta õigusrikkumisega tekitab teistele inimestele ja riigile ning vastavalt sellele siis suudab ka oma käitumist juhtida. Määratakse nii seadusega (kriminaalvastutuse
mine"." Nii leidis Eesti teadusfilosoof Rein Vihalemm. Selline oleks hinnang füüsikateaduse aspektist ja kartusest sellest, et kas ehk ei ole tegemist meil siin ebateadusega. Kui ei ole seatud füüsikateaduse eesmärki ja ei kuulu füüsikateaduse kompetentsi, siis ei ole see ka füüsikateaduse mõttes teadus. Ainult selline asjaolu ei saa olla eespool kirjeldatud tunnetusvaldkonnale mingiks etteheiteks. See tähendab ühtlasi ka seda, et paljusid uurimisalasid ei saa hinnata ainult teadmiste aspektist. Näiteks aidata mõista, kriitiliselt hinnata ja täiustada nii individuaalse kui ka ühiskondliku elu eesmärkide ja nende saavutamise meetodeid on humanitaarteaduste ja ka teiste sotsiaalteaduste 50 harude üheks fundamentaalseks ,,intellektuaalseks" ülesandeks. ( Laanemäe 2007, 272-285 ) 2.3 Teaduse üldine ajalugu
mine"." Nii leidis Eesti teadusfilosoof Rein Vihalemm. Selline oleks hinnang füüsikateaduse aspektist ja kartusest sellest, et kas ehk ei ole tegemist meil siin ebateadusega. Kui ei ole seatud füüsikateaduse eesmärki ja ei kuulu füüsikateaduse kompetentsi, siis ei ole see ka füüsikateaduse mõttes teadus. Ainult selline asjaolu ei saa olla eespool kirjeldatud tunnetusvaldkonnale mingiks etteheiteks. See tähendab ühtlasi ka seda, et paljusid uurimisalasid ei saa hinnata ainult teadmiste aspektist. Näiteks aidata mõista, kriitiliselt hinnata ja täiustada nii individuaalse kui ka ühiskondliku elu eesmärkide ja nende saavutamise meetodeid on humanitaarteaduste ja ka teiste sotsiaalteaduste 47 harude üheks fundamentaalseks ,,intellektuaalseks" ülesandeks. ( Laanemäe 2007, 272-285 ) 2.3 Teaduse üldine ajalugu
mine“.“ Nii leidis Eesti teadusfilosoof Rein Vihalemm. Selline oleks hinnang füüsikateaduse aspektist ja kartusest sellest, et kas ehk ei ole tegemist meil siin ebateadusega. Kui ei ole seatud füüsikateaduse eesmärki ja ei kuulu füüsikateaduse kompetentsi, siis ei ole see ka füüsikateaduse mõttes teadus. Ainult selline asjaolu ei saa olla eespool kirjeldatud tunnetusvaldkonnale mingiks etteheiteks. See tähendab ühtlasi ka seda, et paljusid uurimisalasid ei saa hinnata ainult teadmiste aspektist. Näiteks aidata mõista, kriitiliselt hinnata ja täiustada nii individuaalse kui ka ühiskondliku elu eesmärkide ja nende saavutamise meetodeid on humanitaarteaduste ja ka teiste sotsiaalteaduste harude üheks fundamentaalseks „intellektuaalseks“ ülesandeks. ( Laanemäe 2007, 272-285 ) 2.3 Teaduse üldine ajalugu
annaabi.ee 
