· kõige usutavam teooria - etruskid jõudsid Itaaliasse idast, täpsemalt -- Väike- Aasiast või nad jõudsid Itaaliasse mööda mereteed · etruskid olid Itaalia põhiselanikud, autohtoonid KEEL: Teine mure on etruski keelega. Seda osatakse lugeda üsna kerge vaevaga, sest etruski tähestik on tekkinud vanakreeka omast, kuid mõistmisega on raskusi. Keeruline on ka kindlaks määrata, missugusesse keelkonda etruski keel kuulub. Teada on, et nende keelt kõneldi tänu etruskidest meremeestele ka Vahemere lääneosa sadamalinnades. Ning kuna etruskid sajandite jooksul puutusid kokku ka kreekalaste ja kartaagolastega, siis on üsnagi võimalik, et antiikajal oskasid ka teised rahvad peale nende endi etruski keelt. Etruskide keelest on säilinud umbes kümme tuhat lühikest raidkirja. Ainus pikk tekst on "Agrami muumia lõuendsidemed", mis koosneb rohkem kui 1500 sõnast. ÜHISKOND:
Eriti tugevalt olid esindatud skulptuurid (mis olid elusuuruses) terrakota stiilis ning pronksist, seinamaalid ja metallitööd (eriti graveeritud pronksist peeglid). Etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900. aastat e.Kr. kiirest ka raua töötlemise kunsti. Järgneva sajandi jooksul loodi tihedad kontaktid Foiniikia (ajalooline maa Vahemere idarannikul, tänapäeva Liibanoni ja Süüria alal) kaupmeestega ning osa etruskidest hakkas Elba saarelt kaevandatud metalle eksportides rikastuma. Pärast 750. aastat e.Kr. asusid ka kreeka kaupmehed sinna metallide eest luksuskaupu vedama. Tuntuim etruski pronkskuju, sõjajumal Mars Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt on nendeks lõvid ning ka erinevad fantastilised elukad. Näiteks kimääre(eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits)
Sellised dekoratsioonid olid lubatud, külluslikumalt kui kunagi varem, et päritud vormid, mis olid varem olnud pronksis, nagu sõlg, juustespiraal, juuksenõelad, pärlid, sõrmused, käevõrud, kõrvarõngad ja suured prossid. Samad käsitöölised võisid teha vastuvõttude anumaid kullast ja hõbedast, mis on leitud kuninglikkudest hauakambritest Etuurias ja Lazios. Sissejuhatus Referaat räägib etruskidest, täpsemalt nende rõivastusest, jalanõudest, soengutest ja ehetest. Ehete teemat käsitlen ka veidi pikemalr, räägin erinevatest tehnikatest ja mida ehted tähendasid. Selle teema valisin sellepärast, et mida vanem ajaloo periood, seda põnevam see mulle on ning etruskidest tean ma vähem, kui teistest nii et see tundus põnev teema. Samuti eelistan poliitikale, valitsemisele ja sõdadele kultuuri ja eluolu kirjeldusi, ning kuna ka mood ja ehted mind huvitavad, siis valisingi selle teema.
· Miona kultuuri on peetud väga tantsuliseks ja mänguliseks kultuuriks. · Põhisümbol Minoa kultuuris oli kirves, mis oli kullatud ja lühikeseservaga · Peale 1500 aastat käis allakäik ja selle märgiks on olnud paleede mahalõhkumine ja itte taastamine 7. Etruski kunst · Elasid Itaalia poolsaarel · See jääb ajavahemikku 450-500 eKr · Varasemad Itaalia kuningad olid pärit Etruskidest · Nad olid väga meisterlikud nad valmistasid pronksist skulptuure ja tööriistu · Neile oli sammuti väga oluline see, mis juhtub inimese hingega pärast surma. · Teist poolsust valvas Kimäär, kellel oli kolm pead: lõvipea, sabaussipea, kitsepea · Etruskide jaoks oli väga oluline tants ja nad asutasid väga sporti
Figuur ei seisa paigal vaid tammub. Metalli töötlemine oli etruskidel kõrgel tasemel. Näitena võib tuua Sõjajumal marsi pronkskuju (5. saj eKr), ning Kapitooliumi emahundi pronkskuju (umbes 500a eKr), mis imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust, kes on skulptuurile lisatud tegelikult palju hiljem (15. saj.) kui emahundi kuju valmis. Kokkuvõtteks võib öelda, et tänu väga limiteeritud teadmistele etruskide kunstist ja üldse etruskidest, on etruski kunsti uuritud väga vähesel määral. Eelkõige tuginetakse vaid roolaste meenutustele, seega on ka vaated etruskide religioonile ja filosoofiale sageli vaieldavad. 4 Kasutatud kirjandus http://www.htg.tartu.ee/merill/ku1/a.%20Erle%20konspekt %2010E/Etruskide%20kunst%20(Erle).doc http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/etrusk.htm http://et.wikipedikia.org/wiki/Etruskid
Trooja preestri ja tema poegade tapmine madude poolt. 6) Milose Venus- mona Lisa kõrval populaarseim vaatamisväärsus. Peetakse täiuslikuks naise kujutiseks. Käed on hävinud, muidu hästi sõilinud. Etruski kunst Levis Itaalia keskosas 8-3 saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7-5 saj eKr. Lõpuks langeti Rooma võimu alla. Etruskidel olid tihedad sidemed kreeklastega. (Lõuna- Itaalia kolooniad, mis on mõjutanud tugevalt nende kunsti) hilisem rooma kultuur oli omakorda mõjutatud etruskidest. Uuritud on tuhandeid etruskite haudu. Sealt pärinevad põhilised meie teadmised nende kultuuri kohta. On erinevad hauatüübid: 1) maapinda raiutud tunnelid, mis lõppevad kambriga 2) ümarad kuplitaolised hauakünkad 3) maja taolised kivikambrid 4) mägede sisse raiutud ruumide süsteemid. Enamik haudu asub rühmades. Surnud tuhastati ja maeti enamasti urnides. Kaanel surnu portree. Hauakambrid võivad olla sisustatud elutoana, seinad tavaliselt kaetud maalingutega.
519. aastal eKr aga ,,kihutas" Rooma oma viimase etruski valitseja minema ning rajas vabariigi, kus kehtis Kreeka eeskujul demokraatlik võim. Seejärel asus Rooma etruskidele ja teistele rahvastele kuulunud alade arvel oma maid väevõimuga laiendama. 400. aasta paiku eKr tungisid üle Alpide Itaaliasse keldid (gallialased) ja vallutasid hulga etruski linnu. Hõivamata jäänud linnad langesid peagi roomlaste kätte. Linnades elavatest etruskidest said Rooma kodanikud ja nende eripärane kultuur suuremas osas kadus ning sulandus rooma kultuuri ja eripäraga ühte. Kokkuvõte Etruskid olid rahvas, kes elas 8.-3. sajand eKr tänapäeva Itaalias. Nad elasid linnades, kuid ühtne riik puudus. Kunsti seisukohalt oli neil üsna suur roll. Nad võtsid kasutusele võlvi, mida kasutatakse tänapäevani. Metallitöödes ja pronksivalamises võib neid pidada nende vormide rajajateks või arendajateks
aegadel Mustafiguuriline vaasimaal Vanem stiil Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga – detailid kraabiti välja “Minotauruse surm” Punasefiguuriline vaasimaal Hilisem Figuurid jäeti värvimata, must taust Peene pintsliga tehti detailid Ruumilisem, loomulikum, liikuvam “Herakles võitles Busirisega” VANA-ROOMA ANTIIKKUNST 8 saj. eKr – 5. saj pKr Etruskidest Saame aimu hauakambrites olevate seinamaalingute järgi Äravahetamiseni sarnane vaasimaal Vana- Kreekaga Tähtsal kohal usk salapärastesse jumalatesse Kujutati jahistseene, pidutsemist, sööminguid jne Õudsed pildid allilmast Heledad toonid, sarnane pigem Vana-Egiptusega Rooma 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks 476 pKr kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus
Linnad olid planeeritud sümmeeterilist Sõjaväe jaoks rajati kiviplaatidega sillutatud teid. Ehitismälestised(3 nimetatada) Veejuhtmed Foorum-peaväljak sambad Panteon-kõigi jumalata tempel Caracalla temid Circus maxiumus Colosseum Rooma skulptuur ja maalikunst Monumendid linnaruumis(ratsamonumendid) Reljeefid(Rooma ajaloost,keisrite elust) Porteeskulptuur(väga loomaturuud) Maalikunst(mosaiigid,seina -ja laemaalid,tahvelmaalid.Temaatika(mütoloogia,olustik,maastik) Mida tead etruskidest? Mis neist sai? Millise kultuuriga on etruski kunstil enim sarnasusi?Rooma Mille poolest erinesid etruski templid kreeka templitest? Millise ehitustehinline uuenduse pärandasid etruskid roomlastele? Kes rajas Rooma linna ning millal ta seda tegi? Millistest kultuuridest on rooma kunst enim mõjutanud? Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel ehitada kupleid,akvedukte,sildu? Nimeta olulisemaid roomalste arhitekuurimälestisi Milliseid erinevusi oskad nimetada Kreeka ja rooma skulptuuris?
Rooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise vabariigi ajajärgul. Sigrid Nurmeleht 10c. Eellugu. 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. 509. aastal e.Kr kuulutas Rooma ennast pärast etruskidest kuningate kukutamist vabariigiks. Sellega algas Vabariigi varajane ajajärk, mille ajal alistati enda võimule hulga maid ja rahvaid Itaalias ning Roomast sai suurriik. 3. sajandi keskpaigaks oli vallutatud juba kogu Itaalia ja edasi suunduti igasse ilmakaarde, et oma võimsust kasvatada veelgi. Just kolmanda sajandi algusest, täpsemalt aastast 287. e.Kr., algab Rooma ajaloos ka nn. hilise vabariigi ajajärk, mis lõppeb 31. aastal e.Kr keiser Augustuse troonile tulekuga.
keeltega. Teada on, et etruskid lõid kreeka tähestiku eeskujul oma kirja. Kunstiajaloolane Janson(1995: 164) on välja toonud, et roomlaste mälestuste põhjal võib väita, et kunagi eksisteeris väga rikas etruski kirjandus,millest kahjuks ei ole aga midagi säilinud. Etruskide elukommetest teatakse küll üsna vähe, kuid mõningane iseloomustus on siiski võimalik. Kangilaski(2003: 72) on välja toonud, et etruskide kodumaal Etruurias oli palju metsa ja maavarasid. Tänu sellele said etruskidest ka edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvade ja tööriistade peamiseks materjaliks oli raud, kuid nad said edukalt hakkama ka pronksi ja kulla töötlemisega, millest valmistati peamiselt skulptuure ja ehteid. Linnad olid etruskidel korrapäraselt planeeritud ja võimsate müüridega ümbritsetud. Oma hiilgeajal, 7.6. sajandini e.m.a ulatus etruskide ülemvõim põhjas Po jõe madalikuni ja lõunas Rooma linnastki kaugemale. (Kangilaski 2003: 72) 2
* Pergamoni altar. * Milose Veenus. Etruski kunst (§ 15 Etruski kunst) 1) Kus ja millal levis etruski kultuur? Etruski kunst levis 8.-3. sajand e.Kr praeguge Itaalia keskosas, Arno ja Tiberi jõgede alal. 2) Millega tegelesid etruskid? Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgiad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemise. 3) Mis sai etruskidest Rooma vabariigi tekkides? 3.sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. Etruskid sulandusid Rooma ühisonda. 4) Millised on tänapäevased seisukohad etruskide kujunemise kohta? Tänapäeval arvatakse, et etruski rahavas tekkis kohalike meresõitjate ja merd mööda tulnute segunemisel. 5) Milline on etruskide ja kreeka kultuuri suhe? 8.sajandil e.Kr hakkasid kreeka asunikud rajama linnu Lõuna-Itaalias. Etruskidel tekkisid nendega tihedad sidemed
LOE LUGU ROOMA LINNA RAJAMISEST III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Rooma ühendas kogu antiikmaailma oma võimu alla. Roomlased olid peamiselt sõdurid ja administraatorid. Mis puutub kunstilisse arengusse, siis sai see sündida ainult tänu roomlaste domineerimisele ja vallutamissõdadele. Samal ajal kui roomlased sõdisid, vallutas hellenistlik kultuur rooma. Rooma kunst oli ametlik kunst mitte nagu Kreekas, kus domineeris rahvakunst. Varasemal ajal on roomlased mõjutatud etruskidest (asusid Kesk- ja Põhja Itaalias), hiljem aga täielikult kreeklastest. Ka enamik Itaalias töötanud kunstnikke olid tegelikult kreeklased. Kõige tähelepanuväärsem on rooma ehituskunst aga ka portree ja ajalooline reljeef on omapärased. ROOMA ARHITEKTUUR Rooma vanimad ehitused meenutavad etruskide ehituskunsti, mis olid roomlastele suureks eeskujuks. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt
Sakrofaagid- terrakota. Kõige tuntum pronksist- kapitooliumi hunt. Üks kuulsamaid peakujutusi nn Brutus. Ennustamine- divinatio, läks üle roomlastele. Auspiitsid ja haruspiitsid.( kõige levinum hepatoskoopia- ohvrilooma maksa jälgimine). Etruski kultuuri on nii armatatud kui põlatud. On olnud valdav üleolev suhtumine. Keiser Claudius, kes oli vahetult enne Nerot, peetakse esimeseks etruskoloogiks. Üks abikaasadest oli etruski päritolu. Vaimustus etruskidest, kogus ise nende tarbeesemeid ja õppis keelt. Päris etruskoloogia sündis 18.saj, 19. saj teaduslikumalt. Roomlased suhtusid üleolevalt, sest osad nähtused rooma ühiskonnas tundusid neile võõrad. Iseloomustasid etruske sõnaga luxuria-ihuline ebakasinus, väga suur seksimaius. Roomlased pidasid ka kreeklasi joodikuteks. Etruski ühiskonnas oli naisel väga tähis koht, väga erandlik antiikkultuuris
Koos kartaagolaste ja kreeklastega valitsesid etruskid kogu Vahemere lääneosa. Ka kolm viimast Rooma kuningat olid pärit Etruuriast, seega allus Rooma omal ajal etruskidele ning nende võimu all muutus Rooma tõeliseks linnaks. (Mõned ajaloolased usuvad, et ka renessansiaegse Itaalia üks kuulsaimaid isikuid, Firenze valitseja Lorenzo de´ Medici on etruskide järeltulija. Tema oli ka see, kes XV sajandil asutas Firenzes esimese etruski muuseumi). Viimasel ajal on üha sagedamini hakatud etruskidest rääkima kui Etruuria haritud ja kõrge kultuuriga rahvast, kelle roomlased toorelt alistasid ja oma rahvaga assimileerisid. Neli sajandit roomlaste vastu sõdinud etruskid alistusid viimaks meie ajaarvamise eelõhtul, umbes aastal 40 eKr, mil jumaldatud Julius Caesar korraldas 300 etruski vanema tapatalgud. Vanad roomlased võtsid etruskidelt üle rohkem, kui oskame arvata. Kõrgelt oli arenenud etruskide ühiskonnakorraldus
annaabi.ee 
