Sotsiaalpsühholoogia: Isikud. Kurt Lewin - sotsiaalpsühholoogia isa. Väljateooria, psühholoogiline ruum, liider, muutused. Lev Gumiljov - etnogeneesi teooria. Bluma Zeigarnik - inimene mäletab lõpetamata tegevust paremini. Norbert Elias - võim, emotsioonid, teadmine. Tsiviliseerumisteooria, käitumisreeglite analüüs. Henry Tajfel - sotsiaalne identiteedi teooria, minimaalse grupi paradigma. John Berry - kultuuridevaheline psühholoogia. Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine)
On leitud ainult kolde asemeid või mingisuguseid tugiposte. Läti ning Leedu aladel on leitud rohkem tugiposte ning seinu. Etnogenees Etnogenees - kust ollakse pärit, päritolu kujunemine Tehakse kindlaks: 1) keeleteaduse abil 2) antropoloogia e. luude põhjal välimuse konstrueerimine 3) geneetika ja dna (eestlaste lähim sugulane - lätlane) 4) arheoloogia e. kultuuride sarnasus ja võrdlus Eestlane on sarnane lääne inimesega, keele poolest ida inimesega. Eestlaste etnogeneesi kohta pole 100 protsendilist tõest teooriat, kuid on kaks konkureerivat: XX saj. keskpaik ja XX saj. lõpp ( K. Wiik, A. Künnap, A. Kriiska) XX saj. keskpaik: 1) 3 suurt rahvastikurännet. 1. kundakultuur on pärit lõuna poolt. 2. kammkeraamika kultuur seotud Siberi, Uuralitega - assimileerusid, saime keele. 3. nöörkeraamika kultuur tulnud lõunast, tõid kaasa ka karjakasvatuse ja põlluharimise, seostatakse lätlaste , leedukatega, Saime välimuse. XX saj lõpp:
Oli 3 rahvastiku rännet Oli 1 ränne Kunda Kultuur lõunast (assimileerusid) Tulid lõunast ja kõnelesid soome-ugri keelt. Kammkeraamika Ida Siberi (seostatakse eestlastega) Nöörkeraamika lõuna (lätlased, leedulased) Oskus levib vaid suure sisserändega Oskuste levik ei ole tingimata seotud suure sisserändega Kokkuvõtlikult saab öelda, et eestlaste etnogeneesi kohta pole 100%-list tõde. Pronksiaeg 1800-500 eKr Pronksiaja alguseks peetakse pronksiesemete jõudmist Eesti aladele. Pronks oli aga kallis, seega säilis ka muust materjalidest esemete kasutamine. Kivist, luust ja sarvest esemed hakkavad aga kujult kujutama pronksesemeid. 1100 eKr hakkavad ilmuma täiesti uut tüüpi kinnismuistised (maa küljes kinni olevad muistised, vastand on irgmuistis). Nendeks uut tüüpi muististeks on kindlustatud asulad,
Germaani keeled kujunesidki nii, et soome-ugrilased ei osanud indoeuroopa keeli korralikult hääldada. Näiteks tänapäeva Põhja-Saksamaal võeti Wiiki arvates keel üle umbes 4000 ema. Tegelikult kaasnes keelevahetusega siiski ka teatud geneetiline segunemine, kuid uut rahvastikku lisandus vähesel määral. Aja jooksul selle protsessi jõud rauges ning Eestis-Lätis-Soomes ja ida pool võeti üle üksnes viljelusmajandus, keelevahetust ei toimunud. Eesti arheoloogide arvamus etnogeneesi küsimustes lahkneb päris tugevasti ka tänapäeval. 27 Näiteks Aivar Kriiska arvates erineb nöörkeraamika kultuur kammkeraamika kultuurist kõigis aspektides ja järelikult pidid nad eksisteerima. Tema arvates rändas järk-järgult sisse inimesi, kelle sidemed teiste nöörkeraamika kultuuri asukatega olid tihedamad kui kohalike kammkeraamika kultuuri kandjatega.
Nöörkeraamika kultuuri esindajad tulid agressiivsemalt. Arvatavasti oli tegu indoeuroopa rahvaste hõimudega. Lätis ja Leedus sai uus rahvas domineerivaks, see-eest Eestis ja Soomes jäid paiksed asukad domineerivaks. Seda hüpoteesi tõendab Leedust leitud Valma inimese (mongoliidsed tunnused) ja Eestist Ardust leitud inimese (europiidsed tunnused) erinevus. Elasid nad selles regioonis samal (nöörkeraamika) ajastul. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990. aastatest (interdistsiplinaarne) Keeleteadlased Grammatika põhjal on võimalik välja arvestada, milline keel on millal teistest lahkunud Arheoloogid Geneetikud: Võrdlevad DNA teatud punktis esinevat varieerumist (meestel uuritakse Y-kromosoome ja naistel mitokondriaalset DNA-d) ja määravad selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme.
..) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis! Inimrühm kui algne subjekt. Rühmale allumine (võtmeotsused kellega abielluda, kus elada, minna sõtta) ja rühma toetus (veritasu, vanurite ülalpidamine ...). Enesemääratluseks Meie, mitte Mina. Abielu mitte in-in suhe vaid rühm-rühm suhe. Olulised otsused rühma poolt. Soorollid, monogaamia = rühma taastootmine 2 L.Gumiljov (1912-1992) etnogeneesi teooria Kuidas kujunevad rahvused? Miks tekivad, õitsevad ja surevad Etnogeneesi alus passionaarsus. Tugev samasustunne rühmaga + valmisolek võidelda/ennast ohverdada (Mina pole oluline, Meie on kõik) Passionaarsus kui looduslik fenomen, nn passionaarne tõuge. Palju passionaare + ekspansioon + etnose kujunemine Etnogeneesi etapid: tõuge-kujunemine-pöördepunkt-inerts-lagunemine-mälestused Etnose eluiga ca 1200 aastat?! Inimese maailmapilt
Valiti välja iseloomulikumad luustikud. Kammkeraamika: Valma mees ja nöörkeraamika: Ardu mees. Mehed on väga erinevad. Valma mees on väga sarnane laplastele, protolaponiidne. Lapimaa sai küllalt kiiresti täis. Uus rahvastik ei saanud sinna minna, sest neile poleks toitu jätkunud ning poleks osanud karmides tingimustes elada. Põhjapoolsed karmid aladel võib rahvastik olla kõige tõupuhtamalt säilinud. Ardu mees oli europiidne. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990-ndatest aastatest - interdistsiplinaarne 90ndad aastad olid murrgangulised, sest siis oli jõutud uurimisega uuele tasandile. Nendega liitusid: Keeleteadlased Arheoloogid Geneetikud rahvaste juurte otsimisel: a) võrdlevad DNA teatud punktis esinevat varieeruvust (meestel uuritakse Ykromosoome ja naistel mitokondriaalset DNAd) ja määravad selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme
keel on indoeuroopa keeled. Seal, kus olid kesisemad maaviljelemisalad, jäid domineerima soomeugrilased ja seal, kus olid paremad pinnased, seal seadsid end sisse indoeurooplased. Kõige paremini säilinud soomeugrilased on pärit Lapimaalt, kammkeraamika kultuur jõudis ka Lapimaale. Nad läksid ja jõudsid küllalti kaugele põhja ja õppisid sealseid loodusressursse kasutama õppisid põhjapõtru kasvatama, taimi tundma jne. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990natest aastatest interdistsipolinaarne · Keeleteadlsed · Arheoloogid · Geneetikud rahvaste juurdte otsimisel: o Võrdleva DNA teatud punktis esinevat varieeruvust (meestel uuritakse Y- kromosoome ja naistel mitokondriaalset DNA-d) ja määravad selle põhjla rahvastevahelise sugulusastme. o Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine
soome-ugrilased. Valma asula oli tüüpilise kammkeraamika esindaja, 50 a hakati seda kutsuma protolakoniidse väljanägemisega inim. Sarnanes väga uuralites elavate soome-ugri rahvastega , kuid samas sarnanes ka laplastega. Ardu mees (asula) oli nöörkeraamika tüüpesindaja. Tüüpiline europiidse rassi esindaja. Valma oli siis algsoomeugri rahvastiku esindaja, teine europiid. Assimileerumise tulemusena eurooplased kaotasid mongoliidse välimuse ja omandasid europiidse välimuse. Etnogeneesi uurimine on muutunud ibterdistsiplinaarseks. Järjest on pakutud välja uusi lahendusi, mis teatud määral erinevad varasematest. Tp ei rõhuta enam laialdasele ümberasumisprotsessile nagu varem, tp ürit erinevaid teadusharusid leida keele ja rahvastiku kujunemislugu interdistsiplinaarselt. Mitmed muutused on toimunud keel vahendusel. Arheoloogid on ka üha enam hakanud muutusi seostama kultuuriliste muutustega, oluline oli majandusviis, üleminek viljelusmaj tõi kaasa olulisi muutusi , ei
tööriistu ja lastematustel oli peale pandud ka ookrimulda. Neo-liitukumi juures on leitud, et hauad paiknesid otseselt elamute all ja haud oli voodertatud ehk põhja oli pandud oksi ja kasetohtu, et see moodustaks aseme ning pea alla oli asetatud puuhalg. Nöörkeraamika ajalised matused paiknesid asustusest mõnevõrra eemal ning laibad olid maetud küllili, konksus põlvedega ja on jälgi nagu käed oleks olnud kinni seotud (mehed vasakule küljele ja naised paremale küljele). * Eestlaste etnogeneesi ehk eestlaste kujunemist oleks võimalik uurida geneetika (kuigi on leitud vähe luid), arhheoloogia, antropoloogia ja ka keeleteaduse kaudu. -) Vanem teooria eestlaste pärinemisest ehk keerepuu teooria, mis hakkas kujunema 19. sajandi lõpul. Selle teooria kohaselt leidus algkodu, mis asus Uuralites, kus kõneldi algkeelt ja kui seal algkodus rahavaarv kasvas, toimus rahva lahknemine ning tänu laiali asumisele muutus ka keel ja toimus jagunemine
luid ja sarvi). - Kammkeraamika kultuuri seostatakse tavaliselt soomeugrilaste saabumisega, nöörkeraamika kultuuri indoeurooplaste, täpsemalt baltlaste mõjudega. - Neoliitikumi lõpuks: soome-ugri keelte kõnelejad elasid põhja pool Väina jõge, balti keelte kõnelejad sellest lõunas. Nöörkeraamika kultuuri algusest kuni rauaaja lõpuni tähistas Väina jõgi ka Baltimaade põhja-ja lõunaosa kultuuripiiri - Mitu hüpoteesi Baltimaade elanike etnogeneesi kohta: tavapärase teooria kohaselt saabusid soomeugrilased idast, algselt Uuralite kandist, balti keelte kõnelejad aga edelast. Uued uurimused arvavavad, et soomeugrilaste eelkäijad saabusid juba mitu tuhat aastat varem ning mitte Uuralite kandist, vaid lõuanst ja läänest. - Etnogenees kujutab endast mitmekihilist protessi, millega kaasneb migreerimise asemel pigem põliselanike ja uustulnukate keelevahetus. Geneetiliselt on selge, et
Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vikerkaar 1989 või 99, 1, 2,3). Nõukogude aegsed Vene ajaloo õpikud on tsitaatidega Marxilt, Engelsilt ja Leninilt need kohustuslikud. Marxi artikkel ,,Paljastusi Venemaa 18. sajandi diplomaatia kohta". 1950 esmakordselt vene keeles. Aga sellele viidati, paljastas ka teiste riikide diplomaatiat. ,,Lurjused olid lõplikult tagasipaisatud Vene piirilt" Marx Jäälahingu kohta. Kristlik germaani tõprakultuur ka Marxi väljend.
annaabi.ee 
