Stage 2 – puberteedi algus Stage 3 Stage 4 Stage 5 - täiskasvanud Patofüsioloogia - teemad • Sugulise diferentseerumise häired • Enneaegne puberteet ja puberteedi hilinemine • Adrenogenitaalne sündroom • Hüpogonadism (üldmõiste) • Hüpogonadism (meestel) • Amenorröa • PCOS • Menopaus ja andropaus • Suguhormoonide liig • Hüperandrogenism Rühmatöö Küsimused teema kohta? (Suguhormoonide ala- ja ületalitluse etiopatogenees) Puberteedi häired Enneagne Hilinemine • Tüdrukutel enne 8. eluaastat • Tüdrukutel pärast 13. eluaastat • Poistel enne 9. eluaastat • Poistel pärast 14. eluaastat Esinemissagedus • Esinemissagedus
isikule. Probleem on kõrvalekaldumine või erinevus selle vahel, mis peaks olema ja mis tegelikult on (Uiga 2002:22). Haavandtõbi mao või kaksteistsõrmiksoole limaskesta defekt, mis on tekkinud maomahla peptilise toime tagajärjel ja ulatub tunica muscularis mucosaeni (Jaanson 1996:147). 3 1. MAOHAAVANDTÕBI 1.2 Etiopatogenees Olulist osa etendab tekkes Helicobacter Pylori, mis nõrgestab kaitsvaid ja tugevndab agressiivseid faktoreid. Tegemist on G-mikroobiga, mis kandub edasi inimeselt inimesele. Soodustavad teket mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid (MSPP/NSAID). Need haavandid kulgevad sageli sümptomiteta ja põhjustavad sagedamini verejookse. Tekke aluseks on sageli psühhomotoorne stress, mis tingib uitnärvi toonuse tõusu ja seega
Skisofreenia Eugen Bleuler (18571939), kes võttis kasutusele mõiste Schizophrenia Ladinakeelne nimi Schizophrenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sisukord 1 Ajalugu 2 Etiopatogenees 3 Epidemioloogia 4 Sümptomid 5 Diagnostika 5.1 Kliiniline 5.2 Laboratoorne 6 Alavormid 7 Ravi 8 Prognoos Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis
Põiepõletik on suhteliselt sage haigus. Anatoomiliste iseärasuste tõttu on eelkõige ohustatud naised (lühike kusiti, mis asub bakteritega rohkelt asustatud päraku lähedal) ning haigestumine sageneb seksuaalse aktiivsuse suurenemisega (näiteks nn. honeymoon(ingl.k. mesinädalate) tsüstiit). Meestel esineb põiepõletikku harva ja on tavaliselt seotud mingi muu kuse-suguelundkonna haigusega (inimene.ee). 2. Etiopatogenees Tsüstiidi puhul tekivad põletikulised muutused kusepõie limaskestas sinna sattunud mikroobide elutegevuse tulemusena. Mikroobid satuvad põide enamasti kusiti kaudu, harvem vere või lümfi vahendusel. Soodustavateks faktoriteks on uriini äravooluhäired, kas kividest kuseteedes, põies, kuseteede väärarenditest või kasvajatest (eesnäärmes, kusepõies). Samuti organismi üldise vastupanuvõime langus mõne muu haiguse või külmetuse tõttu ning püsikateetri olemasolu
Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui mehed. Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad, liigeste töövõime häirub. Tekivad liigeste deformatsioonid ehk moondumised ja inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad muutused ka teistes organites ja süsteemides. Etiopatogenees: RA puhul on tegemist liigesekesta sisemise kihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Õhuke liigeskiht pakseneb. Põletikulone kude levib piki liigeskõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades kõhre, luud ja liigessidemed. Aastate jooksul kujunevad iseloomulikud deformatsioonid liigestes. Kauakestnud haiguse puhul tekivad kahjustused siseelundites - kopsudes, neerudes. Pilt: puusaliigese kahjustus 4 Tekkepõhjused ja mehhanismid
muutub Selle tulemusel vaadikujulisek on kopsude s elastsus vähenenud. Vähenenud on hingamispind ja kõrgeneb rõhk kopsuringes. Definitsioon Etiopatogenees Kliiniline pilt Ravi Bronhiaalast Bronhiaalastma (BA) eksogeennsed Piinav köhaärritus, Astmaravi eesmärk on ma on hingamisteede tegurid: nn kuiv köha, saavutada täielik krooniline põletikuline Allergilised, on kaasnevad kiuned ja astmakontroll. haigus, millele on põhjustatud vilinad hingamisel , Kui astma on kontrollitud
muutub Selle tulemusel vaadikujulisek on kopsude s elastsus vähenenud. Vähenenud on hingamispind ja kõrgeneb rõhk kopsuringes. Definitsioon Etiopatogenees Kliiniline pilt Ravi Bronhiaalast Bronhiaalastma (BA) eksogeennsed Piinav köhaärritus, Astmaravi eesmärk on ma on hingamisteede tegurid: nn kuiv köha, saavutada täielik krooniline põletikuline Allergilised, on kaasnevad kiuned ja astmakontroll. haigus, millele on põhjustatud vilinad hingamisel , Kui astma on kontrollitud
Sagedamini haigestuvad mehed vanuses 40-50, postmenopausis naised, samuti neeruhaiguste, diabeedi või rasvumise all kannatavad inimesed. (www.inimene.ee) Riskitegureiks, mis soodustavad podagra teket, on: o Liigsöömine ja liikumisvaegus. o Puriinirikka toidu tarvitamine (liha, subproduktid, kaunviljad). o Rohke alkoholi tarvitamine. o Pärilik eelsoodumus. o Mõned haigused: ateroskleroos, isheemiatõbi, hüpertensioon, diabeet. (Sisehaigused, 1996) Etiopatogenees. Inimese organismis on puriinide lagundamise lõpp-produktiks kusihape. Puriinide allikaid on kolm: toit, endogeensete nukleotiidide degradatsioon ja resüntees. Kusihappe sisaldus plasmas sõltud puriinide moodustumise ja eritumise suhtest. Normaalselt on kusihappe süntees ja organismist eritumine tasakaalus. Mingi häire tagajärjel võib tasakaal kaduda ja tekib liigne kusihappesisaldus vereseerumis hüperurikeemia. (Reumatoloogia, 2000)
vitro kultiveerimisega, võimalik on saada kuni viis viiruse genoomi. Kultiveerimise tulemusena produtseeritakse virione ja viirusantigeeni, mis vabaneb latentse infektsiooni reaktiveerumisel; transformatsioon – rakkude kontrollimatu vohamine, rakkude transformatsiooni põhjustab viiruse esimene serotüüp, viiruse ulatuslik ekspressioon, transformeerunud rakud sisaldavad 5-15 viirusgenoomi koopiat, viiruse genoomi on inkorporeeritud onc-geenid, mis sarnanevad lindude retroviirustele. Etiopatogenees: haiged linnud eritavad viirust väliskeskkonda nõredega, organismi satub viirus respiratoortrakti kaudu ja nakatumine toimub peamiselt oronasaalselt, tekib rakuga seotud vireemia. 6. haiguspäevaks viirus tabandab lümfoidorganeid, tüümust, Fabriciuse pauna, luuüdi, põrna. 2.haigusnädalal rakuga seotud vireemiale järgneb lümfoblastide proliferatsioon (vohamine), millele nädal hiljem järgneb organite kahjustus.
1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Etiopatogenees Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril. Seda on näidatud veenvalt kaksikute uuringutel. Millistes geenides peitub skisofreenne defekt, pole selge. Arvatakse, et tegemist ei ole ühe või mõne skisofreense geeniga, vaid pigem väga paljude geenide koosmõjuga, mille tulemusena avaldub tänapäevaselt peamiselt psüühilise haigusena tuntud patoloogia
Nõgusküünelisus (koilonühhia), juuste ja küünte murdumine, kuiv nahk Lõhed suunurkades Keel sile, läikiv, (keelenäsade atroofia)Osadel juhtudel glossiit ehk keel on servadest põletikuline ja punetav Mittespetsiifiliste psüühiliste või neuroloogiliste häirete võimalik esinemine: peavalud, kontsentreerumisnõrkus, kerge ärritatavus, vajadus süüa erilisi aineid: kriiti, krohvi, savi. Suhkurtõve klassifikatsioon ja etiopatogenees. Diabeet on energiaainevahetushäire, mis põhineb insuliini absoluutsel või suhtelisel defitsiidil, st. on tingitud kõhunäärme puudulikust insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest kudedes e. insuliiniresistentsusest (või mõlemast). Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Haiguse pikaajalisel kestmisel kahjustuvad veresooned ning närvisüsteem.
Äge intoksikatsioon lenduvatest lahustitest. Apaatne olek, agressivsus, meeleolu labiilsus, tähelepanu- ja mäluhäired, seismisraskused, lihasnõrkus. Psühhootilised häired Psühhootiliste häirete klassifitseerimine · F20 Skisofreenia · F21 Skisotüüpne häire* · F22 Püsivad luululised häired · F23 Äge mööduv psühhootiline episood · F24 Indutseeritud luululine häire* · F25 Skisoafektiivne häire Skisofreenia epidemioloogia(levik) ja etiopatogenees(teke ja kulg) Skisofreenia on kõige sagedasem psühhootiline häire. Raske enamasti kroonilisele kulule kalduv ajuhaigus, mis toob kaasa olulise psüühiliste funktsioonide kahjustuse ja toimetulekuprobleemid koos märkimisväärsete tervishoiu- ja sotsiaalkuludega. Haiguse algus enamasti hilisest puberteedist 20ndate eluaastate keskpaigani. Harvemini algab haigus varasemas või hilisemas elueas. Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 uut haigusjuhtu 1000 elaniku kohta aastas
Haiguste klassifikatsioon (RHK): · Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria) · Kasvajad · Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma) · Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused) Patofüsioloogia teadus haiguse tekkemehhanismidest (patogenees) Etiopatogenees põhjus ja tekkemehhanism Reaktsioon kahjustusele: Immuun- ja põletikuprotsessid Proliferatsiooni - ja diferentseerumisprotsessid Sümptom ehk haiguse tunnus (Ka subjektiivsed kaebused: valu, temperatuur, köha) Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused. Nt. aneemia sündroom e. verevaegus: kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus,
Kaasaegne psühhoteraapia - Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine
6). Sümptomid ilmnevad ainuüksi kindlate sündroomide raames. “Sündroom on sümptomite patogeneetiliselt seotud kompleks.” (Saarma, 1976, lk.6). Klassikalise meditsiinilise mudeli järgi diagnoosides kujunevad sümptomitest sündroomid, sündroomist koos etiopatogeneesi ja prognoosiga psühhiaatria põhiühik - haigus. “Haigus on ühtse tekke, kulu, ilmingute ja lõppega protsess või seisund.” (Saarma, 1976, lk.6). RHK-10 häire on mahult kusagil sündroomi ja haiguse vahepeal. Etiopatogenees leiab ka äramärkimist, näidatakse ära nii orgaanilisi kui sotsiaalseid ja psühholoogilisi põhjusi. Kuid grupeerimise aluseks jääb põhjus vaid seal, kus tema olemasolu üheselt tõestatud on - esimesse rühma F0 kuuluvad kõik orgaanilised, sealhulgas sümptomaatilised psüühikahäired ning järgmisse rühma F1 psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Aga näiteks depressiooni puhul on endogeenia ja psühhogeenia osa väga raske määrata
Obese (turske) kana – hashimoto türeoidiit. 50. Organ-spetsiifilikata autoimmuunhaiguste iseloomustus. Nende immunopatogeneesimehhanismid ja immunodiagnostika. Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul patogeneesis on kesksel kohal autoimuunmehhanismid. Autoimmuunhaigus on üldnimetus suurele hulgale kroonilistele põletikulistele haigustele. Autoimmuunhaigusi iseloomustab: Polüfaktoriline etiopatogenees Ühe või mitme organi krooniline põletikuline kahjustus Autoantikehade ja autoreaktiivsete T-rakkude esinemine kahjustunud koes leiduvate autoantigeenide suhtes Autoantikehade organ(koe)spetsiifilisus määrab sageli ära haiguse organ(koe)spetsiifilisuse Sama tüüpi haiguste sagedasem koosesinemine Erinevate haiguste korral võivad koekahjustuse immuunmehhanismid olla erinevad Organspetsiifikata e generaliseerunud autoimmuunhaigused e süsteemsed sidekoehaigused: nt
annaabi.ee 
