seda vastupidavam tuleb maja. Ehituspalgi juures olulisem: 1)diameeter suurem kui 25dm 2)kõrge vaigusisaldus 3)palk peab olema sirge Ehituspalke kooritakse käsitisi,eluea pikendamiseks. Kooritud palk seejärel kuivatatakse ja piserdatakse seenevastase ainega üle. Tuuletõke Nõukogudeajal ei peetud tuuletõket tähtsaks. Enamasti kasutati siis eterniiti, ruberoidi, tõrvapappi või mänikord tavalist kasvuhoonekilet. Tähtsaimaks peeti materjali enda tuuletihedus kuna minimaalse läbipuhutavuse saavutamiseks peab materjal olema piisava tihedusega ja väimaldama konstruktsioonil hingata. Vooder Voodri eesmärk on rohkem välimus, üldilme ning ka siis vee ära hoidmine Peamised materjalid on: puit, klaas, vooderplast, krohvitud betoon.
* klinkri jahvatamisel saadakse tsemendipulber * tsement kõvasti ainult märjalt (saab kasutada veealustel töödel) * segades liiva või kruusaga saame betooni valatakse paneele, vundamenti ja kandetalasid. * Betoon on tugevam kui puhas tsement ja odavam ka. * lisaks kasutatakse raudarmatuuri, tekib raudbetoon, avastas lillekasvataja selle. TooTed : 1) paneelid- raudbetoon, 2) gaasbetoonblokk e. Narva plokk(kerge ja hea soojapidavusega) 3) asbestist ja tsemendist saadi eterniiti. KLAAS : ehitusmaterjal * lähtained liiv, sooda, potas, lubi * lähteained segatakse ja sulatatakse 1400 kraadi juures. * liiv EI TOHI sisaldada lisandeid * sula klaasi saab puhuda, vormida ja lindiks tõmmata ( lehtklaas ), * klaas on läbipaistev, halb soojusjuht kui rabe. KUI LIIV SISALDAB ÜHTE RAUAOKSIIDIDEST, SIIS ON VÕIMALIK SEDA VÄRVUST KUSTUTADA TEISE OKSIIDI LISAMISEGA. Lehtklaasi jahutamiseks kuumutatakse äärtest. PUIT : ehitusmaterjal
orgaaniline täide eemaldada. Soojustamiseks kasutatakse spetsiaalset kinnise pooriga vahtpolüsterooli, mis on materjalina suhteliselt aurutihe ning mõeldud isegi maasisse panekuks. Ennem vajadusel paigaldada põrandaalused kommunikatsioonid ETERNIITKATUSE VÄLJAVAHETAMINE Eterniitkatus on tihti kasutusel just vanematel majadel, arvatavasti on see katus olnud majal selle ehitamisest alates, kuna nõukogude võim sundis kõiki katustel kasutama ohtlikku ja mürgist eterniiti. Eterniitkatte vahetamine kivide vastu annab majale stiili ja sära ning suurendab maja väärtust. Eterniitkatus tuleks lasta eemaldada isikul, kellel on asbesti käitlemise luba. Muidugi võib sama töö ka ise ära teha, kuid kindlasti tuleb kasutada respiraatorit ja ollla eterniidi plaatidega ülimalt ettevaatlik. Tuleks uurida ka jäätmekäitlejatelt kes võtavad vastu vana eterniiti ning kuidas on lihtsaim viis materjal sinna toimetada. Korrastatud ja keskkonnasõbralik katus on kasulik
hõrendab luustikku elavhõbe mõjub kahjulikult kesknärvisüsteemile. Kogused ja prognoos 2004.a. tekkis Narvas aastas ligikaudu 35 tonni patareisid ja akusid. 2007. aastal ligikaudu 37 tonni Prognoos : 2013 a. tekib Narva linnas hinnanguliselt ligikaudu 200 t akusid ja patareisid. Asbesti sisaldavad jäätmed Asbesti sisaldavad jäätmed tekivad ehitiste lammutamise käigus tekkiva ehitusprahi osana, mis sisaldab ka asbesti (eterniiti). Asbesti käitlemisel paiskub õhku asbestitolmu, mis organismi sattumisel võib tekitada asbestoosi ja kopsuvähki. Praegu on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud. Jäätmearuandluse järgi tekkis : 2004 aastal kokku 159 tonni asbesti 2007 aastal kokku 223 tonni, mis on 1,7 korda rohkem kui aastas 2004. Prognoos : 2013. aastaks ennustatakse, et võib tekkida kuni 300 tonni asbesti sisaldavaid jäätmeid. Vanad ravimid
Kunda uued elamud ehitati Korismäele. Kolmas tehas seisati lõplikult 1965. aastal. Neljanda tehase seadmed tarniti Ida-Saksamaa firmalt VEB Zementanlagenbau Dessau. Tehase esimene ja teine ehitusetapp lõppes 1962., kolmas 1964. ja viimane 1974. aastal, mil tehas töötas nelja pöördahjuga (4 × 150 meetrit). 1963. aastal oli tootmisega seotud 1700 töötajat, sealhulgas need, kes töötasid karjäärides ja kolmandas tehases ning tootsid eterniiti. 1980. aastate keskel oli selge, et tehast tuleb põhjalikult uuendada. NSV Liidu Ministrite Nõukogu 24. septembri 1987. aasta määrusega oli ette nähtud Kunda tsemenditehase rekonstrueerimine aastail 1991–1995. Hakati ette valmistama ka üleminekut gaasikütusele. Kõik need otsused jäid aga ellu viimata, sest Nõukogude Liit hakkas lagunema. 1980. aastate lõpp oli Eestis suur ehitusbuum. Ehitati Lasnamäe linnaosa, paljusid tööstushooneid ja tsement oli väga nõutud kaup
Kuivalt kleepub keelele. Märjalt moodustab plastilise massi. Tekib peamiselt päevakivide porsumisel. See on savide põhikoostisaineks. Kõvadus 1 2,5.(14,6) 5.4.3 Asbest Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale. Asbeste kasutatakse peamiselt nende tulekindluse, painduvuse ning keemilise ja mehaanilise vastupidavuse tõttu. Tööstuslikult toodetud asbestist moodustab krüsotiil umbes 95%. See on kiulise ehitusega. Sellest valmistatakse eterniiti. (14,7) 6. Kasutamine Lihtainena kasutatakse räni pooljuhtmaterjalina. Nüüdistehnika kasutab puhast räni, sellest tehakse transistore, termistore, dioode ja fotoelemente. Ränielementidest päikesepatareis muundatakse päikeseenergia vahetlt elektrienergiaks. Sulamikomponendina suurendab räni metallide tugevust ja korrosioonikindlust. Räniorgaanilisi ühendeid kasutatakse kuumakindlate määrdeainetena, räniorgaanikast plastid ning kautsukid on kuuma-ja
kaetakse taigen teise papiga ja koos lähevad nad valtside vahelt läbi. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Kasutatakse: siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks, põrandate alusena, välisseintes tuuletõkkekihina. 10.5. PORTLANDTSEMENT-ASBEST TOOTED Portlandtsementi sideainena ja asbestkiudu täitematerjalina kasutades valmistati pikka aega lainelisi või siledaid eterniitplaate. Eterniiti kasutati laialdaselt katusekattematerjalina, mõningal määral ka konstruktsiooni-materjalina. Eterniidi omaduseks on põlisus, samuti suhteliselt kõrge tulekindlus. Asbesti tolmu kahjulikkuse tõttu inimorganismile on toodete tootmine ning kasutamine Euroopa Liidus keelatud. 10.6. ETERNIIT (ASBESTIVABA TSEMENTKIUDPLAAT) Asbestivabad kiudtsement-laineplaadid on mõeldud kaldkatuste ning seinte katmiseks. Laineplaadid on valmistatud mittesüttivast materjalist ning kuuluvad
Eelmise sajandi 50.-tel ja 60.-tel oli asbest oma populaarsuse tipus, siis kasutati seda liimides, värvides, pahtlites, vuukimismassides hermeetikutes, linoleumis, tuletekkides ja nöörides. Eestis on samuti asbesti kasutatud peaaegu terve sajand, eriti intensiivselt aga eelmise sajandi teisel poolel, kui hoogustus elamuehitus ning rajati elektrijaamu ja teisi suuri tööstusettevõtteid. Aastatel 1962-1995 toodeti Kundas asbesttsementplaate ehk eterniiti ning selle toormeks kasutati aastas 6000-8000 tonni Venemaalt sisse veetud krüsotiilasbeti. Nüüdseks on selgunud, et asbesti laialdast kasutamist võib nimetada üheks inimkonna rängimaks töötervishoiualaseks tragöödiaks. [1] 1.3. Kust võib leida Asbesti? Ehitistes on kasutatud palju asbesti sisaldavaid materjale, eriti asbesttsementtooteid ja isolatsioonimaterjale. Meil Eestis kasutati põhiliselt aastatel 1962-1994 Kundas toodetud 6 ja
aastatel(1949.aastal ja 1950.aastal). Alles 1950. Aasta lõpuks paranes olukord ning riiklik kaubandus lõpetas aasta edukalt. Viisaastaku jooksul kasvas kaupluste ja toitlustusettevõtete arv. Jaekaubandusettevõtete arv sel perioodil kasvas 1718-lt 2712-ni, riiklikus kaubanduses 1118-lt 1545-ni. 1950. aastatel rajati Eestisse uusi tööstusharusid: hakati tootma ekskavaatoreid, naftatööstusseadmeid, kontrollmõõteriistu, ultraheliseadmeid, eterniiti, mineraalvatti, puitlaast- ja puitkiudplaate. 15 4 AASTAD 1951 KUNI 1955 Tarbekaupade tootmise suurenemisega hakkas tasakaalustama nõudmise ja pakkumise vahekord. 1951. aasta oktoobris kinnitati viienda viisaastaku plaanid, kus oli ette nähtud 1955. aastal müüa elanike kaupu riikliku ja kooperatiivkaubanduse kaudu 70% enam ja toitlustusettevõtete omatoodang pidi kavama 80% võrreldes 1950. aastaga. Partei ja valitsuse 1953
neis igasugune keskkonnaalane kontroll ja järelevalve. Prügilate sulgemist alustati 90ndate keskel. Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded Vastu võetud keskkonnaministri 29. aprilli 2004. A määrusega nr 38 (RTL 2004, 56, 938), jõustunud 15.08.2004 · Tavajäätmete prügilasse ladestatakse segaolmejäätmeid ja muid tavajäätmeid. Siia klassifitseeruvad ka püsijäätmete prügilad, kuhu ladestatakse teatud ohtlikke jäätmeid, nt eterniiti. · Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatakse ohtlike jäätmeid (on ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale). · Püsijäätmeprügilasse ladestatakse püsijäätmeid (need on jäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi). Nõuetele vastavad prügilad: nt Väätsa, Torma Keskkonnamõju viidud miinimumini ning laienenud on tegevusvaldkonnad: taaskasutatavate jäätmete töötlemine ja vaheladustamine;
kontroll ja järelevalve. Tavajäätmete prügilasse ladestatakse segaolmejäätmeid ja muid tavajäätmeid. Siia klassifitseeruvad ka püsijäätmete Prügilate sulgemist alustati 90ndate keskel, prügilad, kuhu ladestatakse teatud ohtlikke jäätmeid, nt tänavu 16.06.2009 suleti viimased 10 nõuetele eterniiti. mittevastavat prügilat varem tegutsenud 350- Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatakse ohtlike jäätmeid (on st ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale). Püsijäätmeprügilasse ladestatakse püsijäätmeid (need on
Valtsprofiil tuleb valtsida kahekordselt ja vajadusel kasutada ka tihendusmaterjali. Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldavate klambrite abil. Valtsplekkkatuse räästad kajundada räästapealse renniga või ripprenniga. Räästapealserenni puhul moodustab renn ka lumetõkke. Kiudtsementplaat 40 Kiudtsementplaat leiutati 1894 aastal Austrias 1903 hakati tööstuslikult tootma eterniiti. Tänapäevalt enam ei kasutata armeerimiseks asbesti. Lainelised bituumenplaadid Bituumeniga immutatud orgaanilistest kiududest kõrge rõhu ja temperatuuri all. Katusekate maksimaalne üleulatus 70mm. Bituumensindlitest katus Bituumensindlid sobivad katustele, mille kalle on >11 kraadi. Aluseks on laudis või ehitusplaat. Bituumensindlid vajavad SBS baasil kuumbituumenit sisaldavat aluskatet. (2 kihti). Puitkatus Kalle 35-45 kraadi. Kasutatakse mändi, immutatud maltspuitu, kuusk, lehis
Katuste põhilised tehnilised puudused olid katusekatte ebatihedusest tingitud vee lekked. Selle peamiseks põhjuseks oli katusekatte kvaliteedist ja vanusest tingitud amortisatsioon. Põhilised lekked on liidete ja neelukodade juures. Eterniitplaadid ja katusekivid (vt. Joonis 2.5) muutuvad aja jooksul rabedaks ega ole vastupidavad mehaanilistele löökidele. Puudelt kukkuvad oksad, katusel käimine, lumekoormusest põhjustatud deformatsioon jms. võivad eterniiti või katusekive purustada. Eterniitplaatide ja katusekivide pragunemine ning puudumine võib põhjustada katuse läbijooksu. Pragunenud eterniitplaatide kahjustused ei pruugi olla märgatavad maapinnalt ega ka eemalt, katusel ülevaatust tehes (vt. Joonis 2.6). Samas ei talu vana eterniitkate temal käimist, et kahjustuste ulatust kindlaks teha. Seetõttu võib eterniitkatte kahjustuste kindlakstegemine olla raskendatud. Joonis 2
annaabi.ee 
