2.Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relaxtunne. 3.Irrutatusobjekt on emotsionaalselt eraldatud nt õudne ent turvaline. 4.Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5.Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. ·NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja1.ja ülejäänuist kolm (Beardsley1981). 3. Milles seisneb mitte-esteetilise kunsti etteheide? Esteetilise kunstidefinitsiooni kriitika: · Mitte-esteetiline kunst Paljud esteetikud (Carroll, Binkley jt) on väitnud, et leidub kunstiteoseid millel pole esteetilisi kavatsusi, st esteetilise kogemuse esile kutsumise ambitsiooni. Poliitiline kunst (sh feministlik), kontseptuaalne kunst neid ei ole alati kerge eristada. Kontseptuaalne kunst kontseptuaalse kallakuga kunst. Poliitiline kunst leidub kunsti, millel puudub esteetiline kavatsus (nad on mitte-esteetilised või anti-esteetilised), sellise kunsti eesmärgiks on kutsuda meid üles tegudele, maailma
.. Nüüd käsime kellelgi ja poliitikafilosoofias - minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt 1) Kuidas mõõta vabdust? hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, 2) Mis on vabadus? rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 3) Mis on vabaduse piirajad? 3.Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? 4) Kes või mis on vabaduse subjekt
loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. 4.Keeleline pädevus. Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi! 2. Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? ’’Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igasuguseid asju … Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon … sest ühtki sellist definitsiooni pole leitud.’’ Kunstil ei ole kindlat definitsiooni, kuid siiski on kõigil mingi arusaam, mis on kunst. 3. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? 1) ’’kunst” tavakasutus ja kunstiteoste klass Kennicki argument on selline: 1.Me oskame tarvitada mõistet “kunst” (teame millal mõistet õigesti rakendada). 2
4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? ,,Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 6. Selgitage traditsioonilise esteetika kahte eksimust Kennicki järgi! 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 8
Probleemid e- kogemusega Passmore: oma vaimuelu sisevaatlusel ei leia me sealt selgepiirilisi kogemusi, mis kannaks endaga kaasas silte, nagu esteetiline, moraalne jm. Vastu: E-kogemust võib käsitleda lihtsalt kogemusena, mis leiab aset siis võtad sisse e-hoiaku. Selline õigustus on väheveenev, kui me just ei eelda, et E-kogemus on seesmiselt midagi head. 7. Selgitage E-hoiaku hedoonilise õigustamine põhisisu. Objekti nautimise taotlus on e-hoiaku üheks tarvilikuks tingimuseks. Esteetikud vaidlevad selle üle, mis eristab esteetilist naudingut mitte-esteetilisest naudingust. Naudingu allika määratlemine. Kas nauding tuleneb e-hoiaku objektist või e-hoiaku välistavast aspektist. 8. Iseloomustage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi. Looduse väärtustamine pildina üheks viisiks on näha loodusobjektiks ainult tema maalilist välispinda, ilma seda millegagi seostamata. see viis soovitab läheneda loodusobjektidele kui
feministlik) kunsti puhul? Esteetiline õigustamine: e-hoiaku sissevõtmise õigustamine mingi esteetilise perekonda kuuluva nähtusega. Esteetiline kogemus, väärtus, nauding, elamus, omadus. 7. Selgitage E-hoiaku hedoonilise õigustamine põhisisu. Inimesed tahavad kunstiteose üle mõtiskleda mõtisklemise enda pärast, sest me saame sellest tegevusest heameelt, rahuldust, naudingut. Objekti nautimise taotlus on e-hoiaku üheks tarvilikuks tingimuseks. Aga esteetikud vaidlevad selle üle, mis eristab esteetilist naudingut mitte- esteetilisest naudingust. Probleem: naudingu allikas. 8. Iseloomustage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi 1. Pildina väärtustamine - Pole kahtlust, et looduse visuaalselt tajutav pealispind on tema esteetilise väärtustamise oluline ja vajalik koostisosa. Kuid ühekülgne ja muid aspekte välistav tähelepanu maalilise pealispinna vastu moonutab looduse esteetilist väärtust.
kuuluvat. Immanuel Kant: Eesmärgipärasus ilma eesmärgita. Ilu kogemine tähendab millegi niisuguse kogemist kus ma tajun teatavat eesmärgipärasust ilma eesmärgita. Me tajume midagi ilusat sel juhul, kui meile tunub antud asjal mingi eesmärk olevat, kuid me ei oska seda seostada. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis ehk jäljendamise teooria. Kunstiteos on alati millegi objektiivse imitatsioon ning ilus on ta juhul, kui jäljendamine on tehtud korralikult, hästi. Esteetikud, kes peavad kunstiteost väljendamiseks. Subjektiivne väljendamise idee- kunst on millegi subjektiivse idee väljendamine meeleliselt väljendatavas vormis (tänapäeval puutume enim kokku). Väljendatakse midagi objektiivset, samas kehatut. Kunst on millegi objektiivse, ent kehatu konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja (meedium) cit. Platoni dialoog IONOS
Kunsti mõistega oli Weitzi arvates sama lugul 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Kuna kunsti ei ole võimalik defineerida, siis pole sellest probleemi ja saab selletagi hakkama. „Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. Ta üritas oma kaubalao näitega näidata, et kunsti tuvastamine toimub ilma kunsti definitsioonita, seetõttu, et oskame tavakeeles kasutada sõna kunst, s.t. pelgalt lingvistilise kompetentsuse alusel. 6. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika kaks eksimust (Kennicki järgi)!
Teooriad: David Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." Immanuel Kant: esmärgipärasus ilma eesmärgita. 46. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Esimene vastusevariant tuleb Platonilt: kunstiteos on millegi objektiivse koopia, imitatsioon või jäljendamine. Ilus on teos juhul, kui ta on tehtud hästi. Platoni arvates on iga kunstiteos koopia koopia. Esteetikud: kunstiteos on millegi väljendamine. Subjektiivne väljendamine- kunst on millegi subjektiivse, nt autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Objektiivne väljendus: millegi objektiivse, näiteks kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis- Aristoteles, Hegel ja Cassirer, romantikud. Aristotelese substantsi teooria. 47. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Platon kirjeldab kunstnikku kui mingisugust vahendajat, meediumi
tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 3. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 4. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? „Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? “Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid!
kunstiteosed, sellepärast, et me oskame inglise keelt; s.o me teame kuidas korrektselt kasutada sõna "kunst" ja rakendada fraasi "kunstiteos"." William Kennick (1958/2003) 195. "Kennicki kaubaladu" "Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igasuguseid asju ... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon ... sest ühtki sellist definitsiooni pole leitud."William Kennick(1958/2003) 196. INSTITUTSIONAALNE KUNSTITEOORIA George Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies Dickie astus vastu anti-essentsialistide väitele, et kunsti ei saa defineerida! Lähtekoht: Danto/Mandelbaumi idee: "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). Dickie pakkus (a. 1969-1984) välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid
kaardimäng. William Kennic me võime vaadata erinevate maalikunstnike teoseid, lugeda erinevate kirjanike raamatuid, aga see ei aita meil näha, mis kunst on. Viga ei peitu kunstiteoses ega vaatajas, vaid selles kuidas küsimus on esitatud. Selleks et märgata, et tegemist on kunstiga , pole vaja tunda mitte mingit definitsiooni või teooriat, vaid tuleb lihtsalt teada, et sellist ja sellesarnast asja kutsutakse kunstiteoseks. Esteetikud on täheldanud, et õigustamaks kunsti seotust tõega, on kunstikriitikutel kiusatust venitada sõna tõene ja väär tähendusi niivõrd, et need sõnad kaotavad täielikult oma eristava jõu. Esteetilised terminid ei allu reeglitele. Kunstiteostele on omistatud termin tõene siis, kui kunstiteoses kujutatu sarnaneb mõne objektiga. Vaadates kunstiteost näeme me (pilti vaadates) 1. seda, mida pilt kujutab. 2. milliseid omadusi pilt omab.3. milliseid tundeid see väljendab.
annaabi.ee 
