Kandvad põhitõed ja eluhoiakud on osavalt kodeeritud. http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/000 4/483.jpg 28.12.12 "Korallid Emajões" Luulekogu saab loominguliseks lõppakordiks. Ilmus 1986, millega Betti tähistas oma 80. juubelit. Luuletused on vahepealse sõnaküllusega võrreldes väga lapidaarsed lühivormid. Toimunud on tagasipööre esikkogu esteetikasse, luuletaja teisendab, täpsustab ja arendab edasi oma luule põhimotiive. http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/002 4/950.jpg 28.12.12 "Kõmpa" Hoogne meisternovell, mis ilmus 1976. Betti loomingus kõige ülemeelikum ja grotesksem teos. Lihtrahvalikult lopsaka ja lapsemeelse sõnapildistikuga kujutatakse sündmusi ühes väikelinnas. Linnakese reaalid viitavad Jõgevale
rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu, Kirjanuds on ka teatud süsteem,intekstuaalsus. Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme
Just välimine külg oli see, mis eritas natse rivaalidest, kelle sõnum ja ideoloogia võisid olla üpris sarnased. Kunstis kasutatavate sümbolite juures oli esmatähtis nende esteetiline mõju. Inspiratsiooni ammutati selektiivselt nii Rooma, India kui Vana-Egiptuse kunstist, Skandinaavia ja Saksa keskajast, Preisi ja Saksa keisririigi sümboolikast. Paganlike kultusmärkide kasutamine lisas natsionaalsotsialistlikku esteetikasse ka esoteerilise dimensiooni. Keskeks reziimi denoteerivaks sümbolik kujunes siinjuures haakrist, millega märgistati pea kogu senine rahvuslik ning riiklik sümboolika. ,,Mandunud," ,,väärastunud," ,,juutlik" olid tuntud terminid, nagu ka ,,kultuurbolsevism", mille kasutust kunsti kohta soodustas nii mitmede modernistide vasakpoolne ilmavaade, kui ka tõsiasi, et avangardism oli tollal Nõukogude Venes veel valitsev kunstifilosoofia.
kes enda rajatud Akadeemias elava sõna kaudu mõju avaldas. "Sarnaselt Sokratesega tahtis ka Platon olla ennekõike õpetaja, teisisõnu mees, kes äratab inimesi iseseisvale mõtlemisele ja vabastab neid kammitsevaist eksiarvamustest". Platon lähtub Sokratesest, kuid möödub peagi oma õpetajast. Platon alustab mõistemääratlusest ning liigub edasi tunnetusteooriasse ja ontoloogiasse, eetikasse, psühholoogiasse ja pedagoogiasse, ühiskonnafilosoofiasse ja seadusandlusesse, esteetikasse ja kosmoloogiasse, lõpuks loodusteadusessegi. Maailm muutub tema haardes esimest korda kirjapandud sõna ajaloos filosoofiliseks süsteemiks. Kuigi Platon kirjanikuna on rõõmus ja mänguline, on tema filosoofia lähtekohad ülevad. Ta on valusalt teadlik oma aja inimlikust ja poliitilisest allakäigust. Ta tahab esitada inimesekäsitluse ja riigiõpetuse, mis näitaks teed välja sellest ummikust. "Jõudsin sellisele
Poeetikast ja Aristotelesest Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt
Tegemist oli sünteesiva, tervikstruktuuri poole püüdleva filosoofiga. Tema tekstid on suurepärased kirjandusliku vormi poolest. Nimelt kirjutab Platon innustunult ja kirglikult, haaravalt ning värvikalt ja üldjoontes meeleolukalt. Kõige armastatuimaks zanriks on dialoog. Platon alustab mõistemääratlusest ning liigub edasi tunnetusteooriasse ja ontoloogiasse, eetikasse, psühholoogiasse ja pedagoogikasse, ühiskonnafilosoofiasse ja seadusandlusesse, esteetikasse ja kosmoloogiasse, lõpuks loodusteadustessegi. Oma kirjutistes ta areneb ja otsib. Kahjuks ei vahendu neist täiesti ühtlast pilti ja tema soosituim väljendusviis dialoog, teeb tõlgenduse veelgi keerulisemaks. Platoni kuulus ideedeõpetus algab eri tasanditest.Ideede maailm on jääv ja muutumatu, seejuures näiva maailma tajutavad esemed on pideva muutumise seisundis. Need kaks tasandit on "Platoni kaks maailma".
1981. aastal saab Alver 75-aastaseks ja talle antakse rahvakirjaniku aunimetus. Ja ikkagi suudab luuletaja veel üllatada. Loominguliseks lõppakordiks saab luulekogu ,,Korallid Emajões" 1986. aastal, millega luuletaja tähistas oma 80. sünnipäeva. Pärast ,,Tolmu ja tuld" oli ,,Korallid Emajões" esimene kogu, mis ei sisaldanud varasmaid värsse. Enamik ,,Korallid Emajões" luuletusi on vahepealse sõnaküllusega võrreldes väga lapidaarsed lühivormid. Toimunud on tagasipööre esikkogu esteetikasse, luuletaja teisendab, täpsustab ja arendab edasi oma luule põhimotiive. Kogu viimase luuletuse ,,Elul on väikene hingemaa" eest anti Betti Alverile teistkordselt Juhan Liivi luuleauhind. Betti Alveri viimaseks suureks tööks jäi oma kogutud teoste ettevalmistamine. Oma elutöö koondamine ja komponeerimine nõudis keskendumist ja mõtteerksust, pakkus loomingulist elevust aga oli ka väga väsitav. Betti Alver suri 19. juunil 1989. aastal Tartu Maarjamõisa haiglas
Poeetika keel Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, eepos vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena Keskse tähendusega on esimesed viis peatükki, mis nimetavad kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia poeetika objekti. väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja Mimesis retoorikaga. Matkimine Normatiivne poeetika – toob ära reeglid, millest selle poeetika Kõik žanrid matkivad, erinevad vahendid, mida nad arvates peaksid kirjanikud juhinduma kasutavad (rütm, keel, meloodia)
tavaliselt puust ja punased. Vähemalt pealispinnalt. Seengi saab aru, et Vonnegutile ei meeldi sõda, Orwellile ei meeldi riiklik jälitustegevus (ja, teise raamatu põhjal, väiketalunduse allakäik) ning Burgessile kuritegevus. Aga see ylearune peatykk teeb asja liiga segaseks. Ei ole meile selliseid vaja, raamat olgu lihtne, selge ja kasvatuslik. Film, kusjuures, eksib minu maitse jaoks liialt omaaegsesse esteetikasse, Rubriku Kubriku suurtesse puhastesse värvipindadesse ära. Mida Burgess mitte ei tee. Ta paneb lugeja stereotyypreaktsioonide abil alguses jälestama (pätt=paha), siis mõistma (klassika=hea), siis mõistvalt jälestama või otsustusvõimetult kõõluma (klassikafännist pätt=heapaha? pahahea? oih...). Eks neil ole muidugi kergem, kes ise klassikat ei armasta ja kelle jaoks see mingi näitaja pole.
1. Sõnal "hindama" on eesti keeles kaks tähendust. Esimese ja levinuma tähenduse järgi on hindamine teose paigutamine mingile väärtusskaalale. Teise tähenduse järgi on hindamine teosele või mis tahes objektile positiivsete omaduste andmine ehk sellele sümpaatia avaldamine. Hinnangul on mitmeid aspekte, küsida saab, kas hinnatakse teost tervikuna või teose osa? Kas hinnang on absoluutne või võrdlev? Kas hinnang on väljendatud avalikult või vihjates? 2. Väärtusdeterminism on esteetikasse kuuluv teooria, mille järgi sõltub tõlgendamine igal juhul hinnangutest. Kriitik hindas seda teost, mille vastu ta huvi tunneb, ta selekteerib välja need teose osad, mis tema hinnangul väärtuslikud või mitteväärtuslikud on. Hindamise aluseks võetav teos valitakse sageli anonüümse kultuurieliidi hinnangu järgi, kes kujundavad välja kaanonit. 3. Väärtusmagnetism on fenomen, mille järgi on suurel kunstil suurem kriitikute
Poeetilise analüüsi erinevad võimalused: avab luule, draama ja proosa olemust ehk lüürika, draama ja eepika suhteid ning vorme. Kirjanduse poeetika aitab paremini aru saada teatrist, filmist ja teistest kunstidest, sh reklaamid ja muud tarbetekstid. Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusenakunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika – kehtestab reeglid ja normid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma. Näiteks nõuab normatiivne poeetika, et luule on ainult see, mis on kirjutatud kindlas riimis ning vabavärss luule alla ei liigitu. 3. Positivistlik kirjandusteadus põhineb prantsuse filosoofi August Comte´i (1798-1857) maailmakäsitlusel
Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis üritab mõjutada. Kunstilt ei oodata tänapäeval ilu. Kas ilu on midagi loomulikku või looduslikku või midagi, mida saame tehislikult toota? Esteetiline on esteetikasse puutuv või esteetika nõuetele vastav. See on kunstipärane, ilus, maitsekas. EKSS. Filosoofia sõnaraamat: Esteetika on filosoofia valdkond, mis uurib kunsti. Seda, mis pakub meelelist naudingut. Teemad, mida esteetika uurib: kas esteetiline omadus on objektiivne või subjektiivne. Arvamusliidrid kunstis. Inimeste arusaami mõjutatakse. Kui inimene on piisavalt ise tutvunud, siis oskab ta ise hinnanguid anda. Ei tohiks lasta end nagu lambad teistel mõjutada ja suunata.
Alates ärkamisajast on jutukesed kuulunud rahvuskirjanduse kaanonisse, neil on alati olnud pedagoogiline kaanon. Nendega taheti õpetada rahvuslikku eneseteadvust. Ka Jakobsoni õpikus esitleti Faehlmanni lugusid kui tõest rahvuslikku pärimust. Muistendite vastu tunti huvi ka väljaspool Eestit: 19.saj lõpus avaldati Saksamaal, tõlgiti rootsi ja soome keelde. Muistendid läksid välismaale kui autentsed lood eesti kultuurist. Muistendid kuulusid romantismi esteetikasse: omastav hoiak, rahvaluule töötlus, müstifikatsioonid (kuulsaim James MacPhersoni „Ossiani laulud“). Faehlmanni muistendite keskmes on Vanaisa, kes on taevas ja kelle kohast paistab särav päike. Vanaisa on loonud erinevad kangelased, kellest nimetatakse Ilmarine (vastutas kunsti eest, oskas asju valmistada), Lämmeküne (reibas lõbus noormees), Viburine (vibukütt) ja Vanemuine. Kõik elavad Kalevas/Kaljuvallas. Siin põimuvad kristlikud lood ja kreeka polüteistlikud lood
annaabi.ee 
