Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad ...............
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald? Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala), KKP2 Aegadel kui mina veel Kuressaare Gümnaasiumis keskoolis käisin, oli seal koolielus väga-väga aktuaalne teema koolivägivald. Pärl selle konkreetse teema juures on see, et arvatakse siiani nagu võrduks koolivägivald füüsilise omakohusega. Nagu see oli `KEVADE' ajal. Mida aga pole täheldatud antud olukorras on, et maailm on pidevas liikumises, pidevas muutumises. Kõik muutuvad. Muutuvad inimesed, muutuvad väärtushinnangud, muutuvad autod, muutuvad seisukohad, arvamused ja muutub vägivald, igasugune vägivald ka koolivägivald. Koolivägivald ei ole ainult vägivald õpilaselt õpilase vastu. See võib olla ka suunatud õpetaja vastu. Kooliväivald on õppeasutuse ruumides toimuv vägivald
KOOLIVÄGIVALD Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Vägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja
Austatud kuulajad! Mina olen ......., ..... klassist. Ma räägin teemal "Koolivägivald tabab nõrku- vägivalla all kannatavat õpilast tuleb vaimselt aidata". Küsimused esitaga palun peale esitlust ! Aitäh! Kas teie teate täpselt, milline vägivald on koolivägivald? Mis tunne on lapsel, kelle kallal vägivallatsetakse ja, nagu hiljem selgub - lihtsalt niisama? Mis tunne on vaadata kannatanu hirmunud ja pisaraid täis silmadesse? Miljonid lapsed veedavad enamus aega haridusasutuste hoole all . Haridusasutustel on kohustus tagada turvaline ja hoolitsev keskkond, mis toetab laste õppimist ja arengut. Kurb on see, et kuigi koolidel on oluline roll laste kaitsmisel, puutuvad paljud lapsed koolis kokku
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära
Koolivägivald Tervist, lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Minu tänaseks eesmärgiks on teile rääkida koolivägivallast, võtan vaatuse alla ni vaimse kui füüsilise vägivalla. Koolivägivald on paljude õpilaste igapäeva elukaaslaseks. On palju lapsi, kes ei soovi minna kooli, sest nad kardavad kaasõpilasi. On palju lapsi, kes on pidevalt hirmus, sest nad kardavad klassi- ja koolikaaslaste halba reaksiooni oma tegudele. On neid, kes kardavad narrimis ja mõnitamist kui ka rusika- ja jalahoope. Koolivägivald võib esineda õpilaste omavahel kui ka õpilase ja õpetaja vahel. Ühiskond on meie ümber hakkanud muutuma vägivaldseks, telepilt
halvematel juhtudel on lõppenud enesetapuga. Kahjuks ei ole kadunud veel see aeg, kui vägivalda kasutab hoopis õpetaja. Arvan, et ükskõik, milline õpetaja julgeb tõsta kätt lapse vastu, tuleks päeva pealt vallandada. Kui õpetaja ei suuda oma klassi muul moel vaos hoida, kui vägivalla abil, siis ei ole ta õige õpetaja. Koolide ülesanne on aidata kaasa enesekindla ja täisväärtusliku ühiskonnaliikme arengule, mistõttu tuleb elimineerida igasugune koolivägivald, mis kujutab endast inimsusevastast kuritegu. Vägivald on lõpmatu nõiaring, mis ei kao kuhugi enne, kui me ei püüa sellest läbi murda ja midagi ette võtame. Usun, et koolivägivald on kuritegu ja sellega seoses tuleb koolides lõpetada "jaanalinnu mängimine", sest kuriteo varjamine on sellele kaasa aitamine. Esimene samm vägivalla lõpetamiseks oleks see, kui teha noortele selgeks, et inimesed ei pea kõik ühesugused olema
Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või hoone hoovis toimuv vägivald. Kuna koolis õpib sageli palju väga erinevaid inimesi, siis on ka arusaam ja mõtteviis teistsugune. Koolivägivalda põhjustavad sageli inimesed keda ise on vägivaldselt koheldud kas koolis, lasteaias või hoopis kodus. Samas ka need lapsed kes tahavad ennast näidata ja populaarsust koguda, kuid nad ei ole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Koolivägivald võib olla näiteks õpilaste vaheline, õpetajate ja õpilaste vaheline või õpetajate vaheline. Koolivägivald väljendub tavaliselt õpilase kiusamisest. Tavaliselt kiusja teeb seda mis just pähe tuleb. Tihti sattuvad koolivägivalla ohvriks need kes on teistest erinevad kas füüsiliselt või psühholoogiselt nõrgemad, näiteks need kes kannavad prille või on paksemad. Samas on ka neid kes õppivad teistest paremini või siis halvemini
Koolikiusamine RasmusMér Allekõrs Sõmerpalu PK IX.Kl Juhendaja õp. Viia Haller Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu Koolikiusamine ehk koolivägivald on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (näit. löömine, isiklike asjad ära võtmine, suletakse kaasõpilane kinnisesse ruumi jne). hingeline ( alandamine, ähvardamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Keda kiusatakse?
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu.Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama või kui see pole
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu arvates koolivägivald? Kellelt: tjorwen treu KP-23 Mis on koolivägivald ja kuidas tekib koolivägivald? Koolivägivald on vaimne või füüsiline vägivald ning koolivägivald on algklassidest kuni keskkoolini kuid keskoolis väheneb seda ja põhikoolis esineb seda tihedamini. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt ehk siis kui inimest kiusatakse sõimatakse, mõnitatakse või siis ükskõik mis sõnalisel teel tekitatakse vaimne kahju inimesele. Füüsiline vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või siis nügatakse, igaljuhul inimesele minnakse kätt pidi kallale. Mõlematel juhtudel on kiusatuteks inimesteks
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald Kellelt:.......... Sõna koolivägivald on küll paljudele inimestele tuttav ja paljud on ka ise sellega kokku puutunud. Loomulikult esineb seda enamjaolt ikka koolides, vähesel määral ka lasteaias. Ise olen olnud koolivägivalla ohver kui ka pealtvaataja, küll vaimses mõttes mitte füüsilises mõttes. Ohver olin ma kolmandas klassis, kui õpetaja mind sõna otseses mõttes kiusas. Ma olin siis alles väike ja ei osanud midagi selle vastu teha. Nüüd ma arvangi seda, et koolis võiks olla
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema:Koolivägivald Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Koolivägivald minu jaoks. Selline koolides toimuv väike riid ja nääklemine on kogu aeg eksiteerinud, vägivalda on koolides esinenud kindlasti pidevalt ajast aega, kuid on vist muutunud vahendid ja viisid. Vanasti toimus ju samuti(seda võib järeldada filmist ,,Kevade") koolivägivald väiksemate pahanduste kaudu. Hetke olukorras on koolivägivald üleüldiselt vägagi aktuaalne teema meedias ja ajakirjanduses. Niimoodi on see üht või teist pidi ka minu tähelepanu alla sattunud. Kuna õpetaja ja õpilase vahel ei tohiks olla füüsilist kontakti, siis tuleks õpetajatel rohkem kasutada pedagoogilisi meetodeid, mis jääb aga minu arvates paljudel õpetajatel tegemata. Ei saa muidugi kogu aeg ka õpetajaid süüdistada, sest õpilased tunnetavad ju selle kohe ära ja hakkavad käituma enesekehtestavalt.
Koolivägivald on selline teema, kus puutuvad kokku õpilased omavahel või isegi õpetaja õpilas(t)ega. Koolivägivald võib olla nii vaimne kui ka füüsiline kokkupuude. See esineb juba algklassides ja lõppeb alles siis, kui kiusajad saavad ükskord aru, et nende tegu oli väär. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Ehk siis, kui inimest sõimatakse või mõnitatakse. Füüsilise vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või pannakse jalgu ette. Igatahes kokkupuude võib 2 inimese vahel olla väga valus.
Koolivägivald Tervist, lugupeetud kursusekaaslased ja õpetaja. Minu tänane eesmärk on teile rääkida koolivägivallast, ning puudutan nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Kas teie teate täpselt, milline vägivald on koolivägivald? Mis tunne on lapsel, kelle kallal vägivallatsetakse? Mis tunne võiks olla vaadata kannatanu pisaraid täis silmadesse kuulda teda küsimas endalt pidevalt, miks just tema, mis on temas valesti. Ma ei tea, kas keegi teist on koolivägivalla ohvriks sattunud, aga kui pole, siis kõik ümbritsevad inimesed võivad ainult oletada, milline on vägivallatsemise ohvriks sattunud lapse hingevalu. Konkreetset definitsiooni koolivägivalla kohta on raske välja tuua.
Kooli vägivald Kooli vägivald on nii laialdane teema, et selle üle võib palju arutleda. Olen kindel, et selline probleem on paljudes koolides. Sageli on lihtsalt nöökimine, narrimine või juustest tirimine, mis kuuluvad iga koolipäeva sisse. Kuid samas on ka kõigel sellel, mis koolis toimub ka mingi muu põhjus. Nii tekivadki küsimused. Mis on koolivägivald? Kuidas koolivägivald tekib? Kuidas seda ära hoida või kuidas saaks aidata , et koolis vägivalda ei tekiks? Koolivägivald on minu arust õpilaste kiusamine nii vaimselt kui ka füüsiliselt.Põhiline vägivald toimub vahetunnis, jala taha panemine, lükkamine trepi peal ja koridoris, selja tagant löömine. Vaimselt noritakse, mõnitatakse pannakse igasuguseid inetuid hüüdnimesid. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt,
Koolivägivald Koolivägivald on hetkel väga levinud teema. Sellest kirjutavad erinevad ajalehed, ajakirjad kui ka tehakse erinevaid filme ja raamatuid. Kuskil 10 aastat tagasi oli koolivägivald vähelevinud. Nüüd tänapäeval kannavad lapsed koolis kaasas nuge, tikke ja isegi relvi. Kaklema minnakse väga tühjade asjade pärast ja kiusatakse nii füüsiliselt kui ka vaimselt endast nõrgemaid. Tihti peale on nii, et klassis on keegi tugevam klassi liider ja ta valib kellegi nõrga ja ässitab enda sõbrad talle kallale ja seda lihtsalt lõbu pärast. Või siis on teatud kamp, kes tunnevad end üleolevatena ja teistest parematena. Näiteks tean ma üht lugu kus
Koolivägivald Valisin tänase teema justnimelt sellepärast, et see on olnud aktuaalne aegade algusest peale. Jah, ka mina olen mõelnud, et miks küll räägitakse sellest nii palju ja kas me tõesti peame sellest koguaeg kuulma. Kuid tänaseks päevaks olen ma mõistnud, et sel teemal lihtsalt ei saa vaikida. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. Koolivägivald ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne
Kõik õppeasutused erinevad üksteisest õpilaste arvu, kooli suuruse, jõukuse, kallaku jne poolest. Nende esipärasid võikski jääda üles lugema. Kuid samamoodi, nagu on koolide vahelisi erinevusi, on ka sarnasusi. Igas koolis on pedagoogid, õpilased, lauad, toolid, õppevahendid ja loomulikult sisekorraeeskirjad. Sisekorraeeskirjade hulka kuuluvad lisaks kõigele ka seadused, mis kaitsevad õpilast ( ja ka õpetajat) koolivägivalla eest. Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Koolivägivald on tõsine õigusrikkumine, aga paljudes koolides ei võeta seda tõsiselt enne kui asi on üle igasuguste piirideta on läinud. Alati öeldakse, et kui keegi sulle koolis liiga teeb, siis tuleks leida mõni täiskasvanud inimene, keda usaldatakse ja talle sellest rääkida
Paljud inimesed on väitnud et nende lastel on probleeme koolis. Osad räägivad et kord neid kiusatakse või siis ei saada lihtsalt aru, mida õpetaja üritab õpetada. Kuigi koolis peab käima pole paljudel õpilastel viitsimist õppida, kuna neile ei seletata nii detailselt lahti teemat, mida nad peaksid õppima. Õpilastel on täitsa tavaliseks just see, et kui neil on veel käia koolis üks nädal ei viitsi, nad mitte midagi teha. Koolivägivald on hetkel väga levinud teema. Sellest kirjutavad erinevad ajalehed,ajakirjad kui ka tehakse erinevaid filme ja raamatuid. Mis on koolivägivald? Miks on vaja teisi kohelda halvasti? Koolivägivald on iga aastaga aina silmatorkavamale kohale kerkinud. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist ja peksmist. Tänapäeva lapsed kannavad koolis kaasas nuge, tikke ja isegi relvi. Kaklema minnakse väga tühjade asjade pärast ja kiusatakse nii füüsiliselt kui ka
Koolivägivalda esineb igas koolis. Koolivägivald seisneb lihtsalt koolis nalja tegemises aga iga kord läheb see väga lihtsalt üle piiri ja see nali ei ole enam nali vaid on koolivägivald nii vaimses kui ka füüsilises vormis. Koolivägivald väljendub selles kui üks õpilane kiusab teist õpilast või pool klassi kiusab ühte õpilast, nagu mõnitab teda kogu aeg . Mina olen olen selles osalenud nii kiusajana, ohvrina ja pealtvaatajana. Füüsiline ja vaimne kooli vägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Füüsiline koolivägivald õpilaste vahel esineb põhiliselt poiste vahel. See tuleneb sellest, et tahetakse jätta head muljet teistele kui sa mõnitad ja peksad klassi nõrgemat või
kohtlevad. Kiusajad on tavaliselt need lapsed keda on halvasti koheldud, kas enda vanemate poolt, lasteaias või mõnes nooremas klassis.Samuti võib kiusajaks osutada laps, kes on vägivaldsest perest pärit või kes tahavad ennast näidata koolis, et teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada.Tavaliselt on nende laste õppeedukus alla keskimise.Alati ei ole aga problemaatilsed kiusajad. On ka grupiviisiline koolivägivald, millest võib osa võtta ka väga hea õppeedukuse ja hea kasvatusega õpilane. Olen ise põhikooli alguses koolivägivallaga kokku puutund. Ükskord oli kiusatav,sest läksin enda sõbrannaga tülli,kes oli suhteliselt ennasttäis ja ülbe.Tema oli ilusam kui mina sellepärast suutis pöörata meie klass minu vastu , keegi ei rääkind minuga ega võinud suhelda minuga.Peksa ega midagi ei saand,sest see lõppes ennem ära.Tüdruk sai aru , et on lamedalt ja egoistlikult käitund
Koolivägivald Vägivald on väga lai mõiste. Vägivald võib olla nii füüsiline kui vaimne ning mõlemad liigid on väga halvad ja kahjulikud. Vägivald võib toimuda koolis, kodus, linnas - igal pool. Aga antud hetkel tahaksin rääkida koolivägivallast. Koolivägivald on nii füüsiline kui vaimne. Koolivägivalla tekitajateks võivad olla nii õpetajad kui ka õpilased. Siiski toimub enamus vägivallatsemist õpilaste poolt. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist, peksmist, lühemalt: vaimse või füüsilise vigastuse tekitamist. Kiusatavaks osapooleks on tavaliselt sellised tüübid, kes hoiavad omaette; suhtlevad väga väheste inimestega; erinevad teistest mingil viisil, kas siis rahaliselt, välimuselt või mõnel muul moel
Koolivägivald Koolivägivald on levinuks saanud läbi aegade, see on selline olukord, kus üks isik väärkohtleb teist isikut korduvalt. Liigideks on füüsiline ja vaimne kiusamine. Mina arvan ,et mõlemad on sama vastikud. Füüsiline kiusamine on näiteks löömine, tõukamine ja näpistamine. Psühholoogiline on mõnitamine, narrimine, sõimamine ja väljapressimine näiteks. Pikk psühholoogiline või füüsiline kiusamine võib viia inimese rajalt täiesti välja. Ohvriteks on tavaliselt nõrgemad, lollemad või targemad, vaesemad või siis lihtsale teistest erinevad inimesed. Ohvrid thti ei räägi kogetust ja võivad selletõttu närbuda. Seda kinnitab Masaki Matsang´i uurimus. Kiusatavatel on palju põhjusi, miks nad midagi ei tee, näiteks: enda süüdistamine, haavatavus, kartus ja tihti nad lepivad sellega, kuidas nendega käitutakse. See on kindlasti vale suhtumine endasse. Kiusajatel on jällegi palju põhjusi miks...
Koolikiusamine ja vägivald Mis on koolivägivald? Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat isikut. Mis on koolikiusamine? Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv pahatahtlik käitumine. Kiusamise liigid: · füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne; · psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne; · suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Miks kiusaja kiusab? · Tahab ...
Koolivägivald Koolivägivald kui selline on tõsine probleem. Arvan, et seda leidub üsna palju. Koolid on väga suured ning koos käib väga erinev seltskond. Sageli on kiusaja ise väga ebakindel tüüp ja üritab teistega halvasti käitudes enda egot suurendada. Arvan, et poiste puhul toimib peamiselt füüsiline vägivald. Eriti vaimselt piiratumate hulgas. Teine äärmus on peen ja väga solvav psüühiline vägivald. Mõnitamine ,, läbi lillede." Tüdrukud vast üksteisele eriti kätega kallale ei lähe. Nende teemad on pigem seotud riiete ja välimusega. Neid kellel kehvem king või koledam pluus, mõnitatakse. Praegusel ajal võib kõne alla tulla ka vaesuse pärast kiusamine. Kellel ikka teatavaid võimalusi ei ole, see ei kuulu nö. heasse seltskonda. Eriti palju räägitakse praegu küberkiusamisest. Netis on võimalik ananüümsena palju halba teha. Samas ollakse võrgus ka palju julgemad. Kuigi kellegi mõnitamine ja kiusamine on nõme, arvan ma, et väga paljudel...
Noorte käitumisprobleemid Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Kiusamine ja koolivägivald.................................................................................................... 3 3. Narkootikumid........................................................................................................................ 5 4. Halb kasvatus.......................................................................................................................... 7
karistatakse, aga võib olla ka nii, et mõni poiss võtab õpetust ja ei kasuta teiste puhul enam vägivalda, kuid on ka neid, kes teevad seda ka edaspidi ja saavad uuesti ja uuesti karistada ning ei õpi sellest suurt midagi. Hea on seegi, et mõni õpilane on selline, kes õpib oma vigadest ja üritab teha ka teistele selgeks, et vägivald ei ole lahendus. Sõnadega saab hoopis lihtsamalt hakkama, kui ainult kakeldes ja kiusates. Minule isiklikult koolivägivald ei meeldi. Ma ei saa aru miks inimesed kiusavad, narrivad ja tüli norivad. Mulle ei jõua kohale, mis mõnu saavad nemad, kui nad teistele haiget teevad. See ei ole ju lõbus ega naljakas. Ma arvan, et inimestel, kes kasutavad vägivalda, on midagi viga. Nad ei ole normaalsed. Normaalne inimene ei mõtlekski kedagi lüüa või kedagi kiusata, tema mõtleks peaga ikka. Ma ikka väga tahaks, et koolis vägivald puuduks. Kool ei ole koht, kus end välja elada kellegiga norides ning lüües
Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Ne...
Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Ne...
vaatates on kiusatavast kahju, aga samas ei taha vahele pista oma nina kuna siis tekib nagu nii mingi jama. Nii siis mis teha kui näed vägivallatsemist teise õpilase suhtes ? Minu arvates kuni asi ei ole füüsilise vägivallani läinud või väga jõhkra vaimse terrorini siis ei ole mõtet ennast sinna vahele pista kuna tekitad nii endale kui kiusatavale rohkem probleeme. Kui aga asi läheb juba füüsiliseks siis üritan ikka asja ära hoida. Koolivägivald hakkab samas juba nii varagult pihta koolis, nt mina isikilult pidin juba esimeses klassis andma politseile seletusi koolivägivalla pärast. Nimelt oli üks tavaline koolipäev ja üks klassi vend kaebas õpetajale minu lolluse õpetajale ära. Ma olin ta peale väga vihane ja siis tulid veel vanema klassi poisid ja hakkasid ässitama, et mine küsi temalt videomängu ja kui ta ei laena siis on põhjust talle vastu lõuga anda
Me ju kõik teame Adolf Hitleri utoopilisi fantaasiaid. Samas on ka lugematult palju faktoreid, mis kujundavad isiksusi. Ühest kujundajast, koolikiusamisest, on kirjutanud ka oma esikromaanis „Nullpunkt“, Eesti noor kirjanik Margus Karu. Kohati isegi liiga aus romaan käsitleb põhiliselt koolikiusamise all vaevlevat keskkooli õpilast Johannest, kes kooli vahetades satub põhjendamatult klassikaaslaste kriitika alla. Kuid kuidas kujundab koolivägivald noorte isiksust ning mis on kannatajal sellest õppida? Nii vaimne kui füüsiline väärkohtlemine võib tingida noore inimese sisemaailma kokkuvarisemise. Ka Margus Karu romaani „Nullpunkt“ peategelane Johannes oli algul eeskujulik viieline õpilane, kuid astudes Tallinna Eliitkooli, muutus tema elu drastiliselt. Johannes langes koolikiusamise ohvriks ning sellega kaasnes kaasõpilaste poolt igapäevane kehaline ja psüühiline traumeerimine. Lisades sellele
minna,ohutu trennis käia.Kogu see töö ja vaev ning me vaevu märkame neid.Me isegi ei vaevu neile tere ütlemast,rääkimata hea sõna soovimisest.Siit tulevnevalt võiks oma eelarvamused unustada ning teadmiseks võtta,et morni ilme ja ära väsinud jope taga võib peituda sõbralik ning heatahtlik inimene. Sellist ükskõiksust ning pinnapealsust võib leida ka koolis.Praegusel ajahetkel on väga aktuaalseks teemaks tõusnud koolivägivald ning kiusamine.Tavaliselt langevad koolivägivalla ohvriks just koolikaaslastest erinevad,välimuse või iseloomu poolest,inimesed.Nemad tituleeritakse koheselt imelikuks või friigiks ning muudetakse nende koolielu kaasõpilaste poolt põrguks.Visatakse pidevalt mingi esemega või hüütakse mõnitavate väljenditega on üksikud vahendid nende kiusamiseks.Sageli nähakse koolivägivalla vorme,kuid kardetakse vahele astuda,et mitte sattuda ise kiusamise ohvriks
Koolivägivald Koolivägivald on saanud tõsiseks probleemiks viimastel aastakümnetel, mitmetes riikides, just eriti seal, kus on asjasse segatud relvad nagu noad ja tulirelvad. See hoiab endas nii kooliõpilastevahelist kui ka kooliõpetajate poole suunatud psühholoogilist ja ka füüsilist vägivalda. Uurimused kipuvad tõestama laialtlevinud anekdootlikku arvamust et see nähtus on läbi aja süvenenud ja ,et eri kogukondades on sellel erinev mõju. On vahe sisemistel ja välistel käitumismaneeridel
Kellele: Kuressaare Ametikool Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald Kellelt: Maria Maripuu P-2 Viimastel aastatel on koolivägivald kogunud populaarsust igal pool.See võib olla kas füüsiline või vaimne vägivald.Seda esineb koolis vahetundide ajal või siis peale tunde.Tavaliselt kiusatakse neid,kes ei löö vastu,õpivad paremini või halvemini kui teised,paksemad kui teised,nõrgemad kui teised. Mul käib õde veel põhikoolis,kus viimasel ajal on eriti tihti esinenud koolivägivalda.Sealsed õpetajad pitsitavad silmad kinni ning teevad näo,et midagi ei ole juhtunud
Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmi...
• Rünne kellegi vastu • Ebakohane käitumine (ei ole suunatud konkreetse inimese vastu, ei pea olema tahtlik käitumine) LIIGID Kolm liiki: mõjutav, sundiv, meelelahutust pakkuv • Mõjutav – kellegi vastu suunatud tahtlik rünne, kättemaks • NT keegi solvab kedagi LIIGID • Sundiv – teise inimese madaldamine, ühe inimese autoriteedi tõus • NT koolivägivald LIIGID • Meelelahutust pakkuv – kellegi solvamine meelelahutus eesmärgil • NT tõsielusarjad KOKKUVÕTTEKS Ebaviisakuse mõiste on väga lai. Ebaviisakus jaguneb kolmeks: mõjutav, sundiv ja meelelahutust pakkuv. ALLIKAD https://www.independent.co.uk/life-style/arguments-seven-tactics-winning-dis putes-disagreements-professionalism-a7844861.html https://myonlineschooling.co
Tuleks eemaldada ja hävitada hallitusega kahjustatud materjalid. Tuleks teha korralik remont et hallitused ja bakterid ei saaks selles ruumis tekkida. Füsioloogilised omadused: a. Sundasend b. Rasked käekotid / seljakotid. c. Üleväsimus Füsioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Tuleks leida sobiv asend endale , vähem asju kotis kanda. Üleväsimuse puhul tuleks rohkem puhata . Psühholoogilised omadused: a. Stress b. Väsimus c. Koolivägivald Psühholoogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Töötada positiivselt: lähenemisviis stressiga .
Koolivägivalda ei ole võimalik kaotada! ! Koolivägivald on nii füüsiline kui ka vaimne kiusamine, aga kiusatakse üha rohkem ka internetis. Sellepärast ei saagi vahepeal internetis kiusajaid kätte. ! Minu arvates ei saa koolivägivalda ära kaotada, sest see on lihtsalt võimatu. Seda esineb igas koolis ja kiusajatega tegelevad nii õpetajad ja inimesed koolist, aga abi võib tulla ka mujalt. Näiteks Lauri Liiv annetas "Su nägu kõlab tuttavalt" saates 1000 eurot kiusamise vastu organisatsioonile kuna tema arvab, et seda saab peatada
kaasa. Kiusamisest kõnelemist takistab: · Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida · Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda Kiusamist ja vägivalda on raske välja selgitada, kui: · Kiusaja teeskleb süütut · Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja · Kiusaja süüdistab kiusatut · Kiusatu alahindab olukorda · Teiste arvates pole asi nii hull Lõpetuseks ütlen niipalju, et ma loodan, et ajapikku koolivägivald ja kiusamine esineb harvem või ei esine enam üldse.
Seejärel tuleks sinna alla lühidalt ja kiiresti kirjutada niipalju erinevaid põhjusi, kui iganes meelde tuleb. Järgmiseks tuleks nimekirja analüüsida ja neid kuidagi üldistada. Ning siis tuleb juba lõplik valimine, millised teemad sobiksid kõige paremini kokku ja millest annab parima kirjatüki kokku panna. Veel on mõtete püüdmiseks headeks vahenditeks teema veeretamine, skeemi koostamine. 2. Harjutus lk 15 (vali üks teema) Harjutus: 1. Sind häirib koolivägivald ja sa oled otsustanud oma sõpradega luua oma koolis liikumise kolivägivalla vastu. Kavatsed kirjutada kooli ajalehte artikli, mis tutvustaks liikumist, selle põhimõtteid ja eesmärke. Esmalt pean looma ülevaate sellest, kellele ja miks ma seda kirjutan. Eeldades, et kooli ajaleht on siiski peamiselt õpilastele, peaksin sõnastama küsimuse Miks valitseb koolis vägivalla oht? Mida saame muuta? Koolis valitseb vägivalla oht tänu teatud õpilastele, kes ei suuda olla tolerantsed teiste
kõik alati perfektne. Kas siis on asi eakaaslastes, eraelus, koolimajas, motivatsioonis või milles iganes. Esimesena tooksin välja halvad küljed, et hiljem lõpetada heaga. Pidevalt räägitakse koolikiusamisest ning sellest, et lapsed karvadad kooli minna, kuna koolikaaslased teevad neile ülekohut. Kes narrivad ja kiusavad, kes aga osutab lausa füüsilist vägivalda, on ju kõike ette tulnud. Tihti, võib öelda, et isegi liiga tihti on koolivägivald lõppenud ka lapse/õpetaja surmaga. Selle koha pealt on Eesti küll vaoshoitud, kuid ka siin on selliseid asju ette tulnud. Enamjaolt juhtuvad sellised asjad välismaal. Kuid alati ei ole õpilased need, kes teisi õpilasi kiusavad, vaid on tulnud ette ka juhtumeid, kus õpetaja kasutab õpilase peal vägivalda. Koolipere peaks olema kokkuhoidev. Koolis me ju õpime lisaks muudele teadmistele ja oskustele ka vastutustundlikust ja teisteka arvestamist.
Mida saan mina teha, et minu klassis/koolis ei oleks kiusamist ja vägivalda. Koolivägivalda on meist kogenud igaüks, kes rohkemal, kes vähemal määral. Põhiliselt kogesin seda 2.klassis . Kogu klassi tüdrukutel oli minu vastu mingisugune vandenõu. Hoidsin kokku poistega, kes tihtipeale minu kaitseks välja astusid. Selline nähtus, nagu koolivägivald , on paratamatus. Alati on kuskil keegi, kellele meeldib teise kannatamas näha, olgu see siis vaimne või füüsiline. Enam levinud on siiski vaimne vägivald. Igas klassis on keegi, keda pilatakse ja halvustatakse. Suuremad ja vanemad õpilased, ka õpetajad, võiksid rohkem sekkuda vägivalda. Kui laps on juba algklassidel vägivaldne, teeb kogu aeg pättusi ja laamendab, siis suuremana on ta kurjategija. Probleem tuleb parandada kohe, sest hiljem on see
Kuidas võidelda meie ümber leviva vägivallaga? Vägivalda leidub kõikjal: kooli-, kodu-, tänavavägivald on vaid mõned üksikud näited. See võib olla nii vaimne, kui ka füüsiline, piirduda kahe inimese konfliktiga, aga levida ka üle riigipiiride. Kuidas selle vastu võidelda ei oska, aga keegi täpselt ütelda. Koolivägivald on küllaltki tavaline probleem. Harilikult kiusatakse neid, kes on hallist massist erinevad, see, aga ei ole kindlasti põhjus enese muutmiseks. Vägivalla vastu tuleb võidelda, mitte kohendada ennast vastavalt sellele. Koolis on mitmeid võimalusi kiusajate küüsist pääseda, nt. võid paluda abi klaasijuhatajalt, sõpradelt, koolipsühholoogilt, või mõnelt teiselt usaldusväärselt õpetajalt, üheskoos leitaksi alati lahendus ja antakse kiusajatele vastulöök.
juustest tirimist. Üks on kindel, vägivald algab eeskujudest. Eeskujudeks võivad olla vanemad, filmi ja arvutimängude kangelased. Kui last kodus füüsiliselt karistatakse või ema isa omavahel kaklevad või tema lemmik näitleja on kehastunud kurikaelaks, kes lahendab probleeme rusikatega, võibki laps arvata, et selline probleemide lahendamise viis on normaalne ja sõnadega polegi võimalik asju lahendada. Sellisest suhtumisest võib alguse saada koolivägivald. Vägivalda pealt näinud laps on tihti oma kaaslaste suhtes agressiivsem, kui rahulikuks keskkonnas elav laps. Heal juhul piirdub vägivalla all kannatava lapse poolt suunatav vägivald teiste laste suhtes suulise vägivallaga, kuid suure tõenäosusega võib verbaalne vägivald kasvada füüsiliseks vägivallaks. Sellisel juhul tuleks vägivalla all kannatavale lapsele ja ka teistega vägivaldselt käituvale lapsele pakkuda abi ning nendega tuleks
Nagu me teame siis Eestis on asjad väga kallid ja et elada ilusat elu tuleb pingutada selle nimel. Paljudes peredes on vanemaid, kes käivad päevast päeva tööl, ning nooruk peab ise hakkama saama ning laps ei saa kodus piisavalt palju tähelepanu ning laps teeb seda mida ta soovib teha. Praeguses ühiskonnas on lapsevanemaid, kes on lahutatud ja ei ela enam üksteisega koos, ka see mõjub lapsele väga. Noorte probleemideks on naromaania, klubid, alkoholism, kuritegevus, koolivägivald ning abi otsimiseks pole nad huvitatud, kui vaid mõned, ning tihti peale lõpeb see kõik enesetappmisega. Näiteks alkohol ja kaklused on asjad mis tihti lõppevad traagiliselt. Noortele meeldib alkohol, sest see teeb neid julgemaks ja tõstab tuju. Aktuaalseks teemaks on ka koolikiusamine, mis levib pigem teismeliste seas. On palju põhjuseid miks kiusatakse. Näiteks perekond, õpitulemused, välimus ning võib olla ka tervisega seonduv kiusamine
Mina ja diskrimineerimine Meriliis Parv Koolivägivald Tänavu on väga palju kaebusi tulnud koolivägivalla all kannatavate lastelt ja nende vanematelt. Lapsed ja noored kannatavad nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla all. Rohkem jäävad diskrimineerijate luubi alla need kes on vaesemad, teisest rahvusest, teisiti mõtlejatest ja ka need kes on targemad ja kel läheb paremini. Vaimse vägivalla all mõeldakse seda kui neid mõnitatakse , narritakse , solvatakse ja naerdakse. Enam jaolt on see hullem kui füüsiline. Füüsilise
Kas suudaksime vägivallata? Vägivald on meie ühiskonnas olnud alati suureks probleemiks. Praegusel ajal on selleks koolivägivald. Sageli võib olla see nii vaimne kui ka füüsiline. Tihti tahetakse teiste õpilaste silmis oma mainet tõsta, selleks kasutatakse ära endast nooremaid. Mõned valavad lihtsalt oma viha teiste peale välja, pekstes või sõimates väiksemaid. Vahest juhtub ka selliseid olukordi, kus väiksemad tulevad tüli norima, siis hiljem lähevad kaebavad vanematele või õpetaja(te)le. Eelmisel nädalal juhtus selline olukord, kus õpilane võttis kooli kaasa relva ja tulistas sellega
Viimane on ka põhjus, mis muudab massimeedia vastutustundetuks. Sarnaseid näiteid võib veel ka tuua filmist ,,Klass". Ajalehe Ekspressi artikkel ,,,,Lapsed matkisid eesti filmi "Klass" ainetel homovägistamist " " ütleb juba kõik. Filmi vägivaldne sisu võib õhutada noori lapsi vägivallale, mistõttu on ka filmi näitamine lastele küsitav. Filmi eesmärgiks oli küll näidata inimestele probleeme nagu koolivägivald, õpilaste suhted vanematega, õpetajate apaatsus ja soovimatus süveneda õpilaste omavahelisesse suhetesse, karistus ja kättemaks; et inimesed õpiksid sellest ja teaksid kuidas targemini käituda, kuid kunagi ei või teada, et film lapsi just negatiivselt ei mõjuta ja neid vägivallale ei õhuta. Kokkuvõtteks ütleksin, et massimeedial on ühiskonnale suurem mõju, kui me arvata oskame ning seega peab meedia olema ettevaatlik infoga, mida, kus ning millisel moel avaldada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
