VÕÕRSÕNAD R! Eesti keeles loetakse võõrsõnadeks selliseid sõnu, millel on vähemalt üks järgmistest võõrjoontest: g, b, d sõna algul NT! giid, bensiin, diivan; tähed f, s, z, z NT! fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; pearõhk kaugemal kui esisilbil NT! paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis NT! akadeemia, galerii, idee, marinaad; häälik o kaugemal kui esisilbis NT! auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; eesti keeles tavatud häälikuühendid NT! bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea. NB! Võõrsõna ei ole tsitaatsõna (eestikeelses tekstis kasutatav võõrkeelest võetud sõna, mida kirjutatakse ja hääldatakse vastava keele kombe kohaselt, eestikeelses
arusaadav, S=TS-ga (tsiga,tsõõr) EI=AI (hain, saisma, sain) D=Q-ga (mõtsaq, lapsõq) Paljud murdesõnad kirjakeeles põhjamurretes tundmatud ( kõiv-kask, ikkama-nutma, like-märg, kura-vasak, pettäi-mänd, varjutus-peegel) · Mulgi murre lõunamurretest kõige põhjaeestilisem. A=E-ga sõna järgsilpides (kirjutame-kirjuteme) · Võru ja Setu murre- lõunaeesti kirjakeel areneb Võru murde põhjal- Võru keel/ Võro kiil. Vokaalharmooni- esisilbis on eesvokaal, siis on ka järgnevad vokaalid selles sõnas eesvokaalid (küla-külä, kõnelema-kõnõlõma) Eitussõna tegusõna järel (ma ei tule maq tulõ õiq) Sellel murdel on vene mõju häälduse ja sõnavara poolest.
- Õpetaja küsis: ,,Kes teab, mis on armastus?" - ,,Kes teab, mis on armastus?" küsis õpetaja. - ,,Kes teab," küsis õpetaja, ,,mis on armastus?" - Ta ütles, et ta teab, mis on armastus. Võõrsõnad ja nende tunnused 1. g, b, d sõna algul - giid, bensiin, diivan; 2. tähed f, s, z, z - fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; 3. pearõhk kaugemal kui esisilbil - paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; 4. pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis - akadeemia, galerii, idee, marinaad; 5. häälik o kaugemal kui esisilbis - auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; 6. eesti keeles tavatud häälikuühendid - bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea.
Mitmuse nimetava, omastava ja osastava käände vormid ( lõputa mitmus) Ainsuse osastav Mitmuse osastav e i i e u e u a i e Kui esimeses silbis on näiteks a, õ, i, ei, äi siis on mitmuse lõpus u (kass kõrtsis ei käi) Kui esisilbis on e, o, u, ü, öö siis on mitmuse osastava lõpus i (eks ämm kodus söö sütt ) Kaashäälikuühendi õigekiri 1) Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega 2) l, m, n, r järel kirjutatakse III vältes olev s kahe tähega 3) ki, gi liite ees ei kao ära ühtegi tähte 4) kui sõna lõpeb ja algab sama tähega kui liide siis ei kao ära ühtegi tähte 5) liitsõnades ei kao ära ühtegi tähte 6) nud- kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud
28. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Näited. · Suund: progressiivne (onu) ja regressiivne (palju) · Aeg: sünkrooniline ehk mingil teatud ajahetkel, diakrooniline ehk ajalooline häälikumuutus · Kaugus: lähiassimilatsioon (kõrvuti: nt distsipliin) ja kaugassimilatsioon (pole kõrvuti) · Ulatus: osaline, täielik 29. Mis on vokaalharmoonia? Näited. Vokaalharmoonia on progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis on eesvokaal, peavad ka järgsilpides olema eesvokaalid; kui esisilbis on tagavokaal, peavad ka järgsilpides olema tagavokaalid. Nt: värävä (kirde), küsüs (kihnu). 30. Mis on palatalisatsioon? Näited. Palatalisatsioon on hääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Häälikute t, l, n, s palatalisatsiooni kutsuvad esile i ja j. Palatalisatsiooni esineb hellitussõnades (poisu,
Alutaguse murde erijooned · Rohkesti õ-häälikut: õli 'oli' · Nasaali ees e: eng 'hing' · St > ss: mussad 'mustad', issub 'istub', pessässe 'pekstakse' · Ks > ss: jänessed 'jänesed' · Pikk uu, üü, Vu, Vü-diftongide nõrgas astmes > Vv või vv: kauva või kavva 'kaua' · -ih-, -üh- > v : · Järgsilbis o: elo 'elu' · Kaasrõhulise silbi järel diftongid: sugulaisi 'sugulasi' · -er- esisilbis: perima 'pärima' · h-lised nud-kesksõnad: tehnud või tehnd v tehend · lööma, sööma lihtminevikus ei- : lein 'lõin', sein 'sõin' morfoloogia · ains os da, dä: isada, preilida · je-illatiiv: mahaje, kerikuje · de-ill: talude *taludesse' · st-transl: ullust 'hulluks' · omastavad topeltmitmus: nuoride 'noorte', nuoremite 'nooremate', einide 'heinte' · mitm nim kujuline mitm os: (veikkesi) põrsad 'põrsaid' · mitm 1
Kui tüvevokaaliks on a, võib tüvemitmuses esineda u, e või i, olenevalt esimese silbi vokaali(de)st. Kui esimeses silbis on a, aa, i, ii, õ, õõ või diftongid ae, ai, ei, äi, õi, au, iu, õu, toimub asendus a u, nt kala : kalu, `vaal : vaala : `vaalu, `kaer : kaera : `kaeru. Kui esimene silp on lühike ja selle vokaaliks on u, toimub asendus a e, nt tuba : tube. Muudel juhtudel asendub a alati i-ga, nt pesa : pesi, `julm : julma : `julmi. ue ie ei a u kui esisilbis a, aa, i, ii, õ, õõ, ae, ai, ei, äi, õi, au, iu, õu a e kui lühikeses esisilbis u a i mujal Tüvemitmust saab moodustada ainult astmevahelduseta sõnadest (seminar-, pesa-, oluline-, jõuline-tüüp) või nõrgeneva astmevaheldusega sõnadest (VI käändkond). Astmevahelduse korral võib ka mitmusetüvi esineda erinevas astmes, nt `jalg : `jalgu : jalu/l, õnne`lik : õnne`likke, õnnelike/l.
Assimilatsioon kahe sõna piiril: Sandhi: eesti klusiilide tugevuse muutumine, liesoon: eelmise sõna lõpp läheb järgmise sõna algusesse: hea tööd, elisioon: vokaalide kadu kahe sõna piiril: rehe all- rehal, Kao asukoha järgi sõnas: aferees: alguskadu: kleit-leit, sünkoop e sisekadu: läinud- läind, apokoop: lõpukadu matala madal. 29. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul (lõunaeesti naine naanõ) 30. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Ehk peenendus. Hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. 31. Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees)? Tooge näiteid! Ehk eristumine: üks silp või häälik muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks.
ks > ss: jänessed ‘jänesed’ < sm jänikset, antasse ‘antakse’; pikk uu, üü ja Vu-, Vü-diftongide nõrgas astmes > Vv või vv: kauva ~ kavva ‘kaua’, jõvvan ‘jõuan’; -uh-, -üh- > v: javatam(m)a ‘jahvatama’ < sm jauhaa; järgsilbis o: elo ‘elu’; kaasrõhulise silbi järel diftongid: sugulaisi ‘sugulasi’; -er- esisilbis: perima ‘pärima’, veräv ~ verav ‘värav’; h-lised nud-kesksõnad: tehnud ~ tehnd ~ tehend; lööma, sööma lihtm-s -ei-: lein ‘lõin’, sein ‘sõin’; Morfoloogia ains os -da, -dä: isada, preilida; je-ill: mahaje, kerikuje; de-ill: talude ‘taludesse’; st-transl: ullust ‘hulluks’; omastavas topeltmitmus: nuoride ‘noorte’, nuoremite ‘nooremate’, einide ‘heinte’; mitm nim kujuline mitm os: (veikkesi) põrsad ‘põrsaid’;
Tooge näiteid! 1) häälduskohaassimilatsioon: kahe hääliku moodustuskohad lähenevad üksteisele 2) hääldusviisiassimilatsioon (frikatiivistumine, nasalisatsioon) 3) helilisusassimilatsioon (helilistumine naaberhäälikud muutuvad heliliste mõjul helilisteks, helitustumine naaberhäälikud muutuvad helitute mõjul helituks). 30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Vokaalharmoonia (progressiivne kaugassimilatsioon) - kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka j ärgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul. Soome keel: suoma|lainen venä|läinen, tuoli|lla pöydä|llä, maa|ta pää|tä Lõunaeesti: haavaq `haavad', naanõ `naine' latsõkõnõ `lapsekene' härmävidäjä `ämblik', sündümä `sündima', imäkene `emakene', kirderanniku: värävä `värav', käbü `käbi' idamurre: näljägä, pääväd `päevad'
Tooge näiteid! · Assimilatsiooni ulatus: täielik assimilatsioon (muld mulla, hind hinna) ja osaline assimilatsioon (lumi lund). · Assimilatsiooni suund: progressiivne assimilatsioon (sama, lauba / vokaalharmoonia) ja regressiivne assimilatsioon (lumta > lund). · Assimilatsiooni kaugus: lähiassimilatsioon ja kaugassimilatsioon (vokaalharmoonia). 30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! · Kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama kehtib ka tagavokaalide puhul, nt kirderanniku: käbü ,,käbi". 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! · Ehk peenendus/kaashääliku peenendus. Palataliseeruvad t, l, n, s kui neile järgneb i või j, nt oli. 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid!
Assimilatsiooni kaugus: lähiassimilatsioon kaugassimilatsioon (vokaalharmoonia) 29. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! Assimilatsiooni foneetiline omadus: häälduskohaassimilatsioon - Kahe hääliku moodustuskohad lähenevad üksteisele *soon p ää > Somp a [m] / _ {m, p} [ ] / _ /k/ Huulassimilatsioon (eriti l, r, d saavad labialiseerituse) olud, orud, udu, usun Vokaalharmoonia (progressiivne kaugassimilatsioon) kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul. Soome keel: suoma|lainen venä|läinen, tuoli|lla pöydä|llä, maa|ta pää|tä Lõunaeesti: haavaq `haavad', naanõ `naine' latsõkõnõ `lapsekene' härmävidäjä `ämblik', sündümä `sündima', imäkene `emakene', kirderanniku: värävä `värav', käbü `käbi' idamurre: näljägä, pääväd `päevad' Kihnu: nemäd, küsüs, venümä `venima', valgõtõ `valgete'
kk I alaliigis paralleelvõimalus (venda/sid e vendí, koera/sid e koerí), II alaliigis ainult lõputa mitmuse osastav (nt keelí, leemí, varsí, käsí). i-tüvelistel > e (kurke, nööpe) u-tüvelistel > e (nuppe, kanne) e-tüvelistel > i (kaski, tuuli) a-tüvelistel, mille 1. silbi vokaal on kas a, õ, i, ae, ai, ei, iu, õi, õu, äi > u (kass kõrtsis ei käi); a-tüvelistel, mille lühikeses esisilbis u > e (tube, mune) Kõigil ülejäänud a-tüvelistel > i (eks ämm söö kodus sütt); nt pärni, vendi, külmi 13. Võrdluskategooria. Kategooria väljendab eri esemete, nähtuste, tegevuste ühesuguste omaduste kvantitatiivset suhet, olles üks gradatsiooninähtuse morfoloogilisi avaldumisvorme. Seostub adjektiivide ja üksikute adverbidega. Võrdlusaste väljendab omaduse suhtelist määra. Kategoorial on kolm liiget: 1. positiiv e algvõrre – suur 2
tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel (Aava 2003: 85). Näiteks „ajuhiiglane“, mis tähenduselt oleks hoopis keegi, kes on ülimalt tark. Kõlakujundid põhinevad kahe või enama sõna või hääliku, häälikuühendi kooskõlal. Heakõlalisust nimetatakse eufooniaks, ebakõla kakofooniaks (Aava 2003: 86). Alliteratsioon on sama kaashääliku kordus iga sõna alguses (Aava 2003: 86). Assonants on sama täishääliku kordus esisilbis (Aava 2003: 86). Neid kasutatakse mõju suurendamiseks, ka peidetud tähenduste edastamiseks (Aava 2003: 86). Riim on sõna või sõnaosade reeglipärane kordamine, kahe või mitme värsirea häälikuline kooskõla (Aava 2003: 86). Kõlakujundid leiavad sagedast kasutusala reklaamides ning ajakirjanduses, kus proovitakse võita inimese tähelepanu. (Aava 2003: 86) Poliitikas kasutatakse neid kampaaniate lööklausetes, eriti
annaabi.ee 
