MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja
,,Poeedirahu" Tegin analüüsi luulekogu ,,Poeedirahu" põhjal, mille autoriks on Andrus Kasemaa. Raamatuga tutvusin sõbranna kaudu ning kuna see luuletaja pakkus mulle huvi, otsustasin just selle raamatu valida. Autor on noor, 26-aastane mees Raplamaalt, kes pärast ajateenistust asus õppima Tartu Ülikoolis kirjandust. Ta on avaldanud luulet ajakirjades ,,Vikerkaar" ja ,,Looming". Käesolev teos, ,,Poeedirahu", on autori esikraamat. Kuigi ma lugesin kõik luuletused läbi, valisin analüüsimiseks luuletused ,,Koerapulmas", ,,Torm", ,,Minu kodu", ,,Laul 23", ,,Magada ma tahaksin Sinu silmade mererahus", ,,Luuletaja hommik no.1", ,,Maal", ,,Vedeledes päeva õhtusse. Isegi ei tea kus", ,,Väsinud ränduri rahu" ja ,,Vedeledes diivanil", sest need luuletused kirjeldavad minu meelest kõige paremini seda, kuidas Andrus Kasemaa luuletusi kirjutab.
HANDO RUNNEL ,,Maa lapsed"- esikraamat; läbivaks teemaks on töö; ilmus 1965. ,,Laulud tüdrukuga"- sarnane I koguga; ilmus 1967. PÄIKESELUULE Runneli luule algusest kuni 1960-ndate lõpuni. Piltlik luule, räägib kodukohast. Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4
Inglismaa, kus Euroopa tolle aja kõige demokraatlikum riigikorraldusning sõna-ja trükivabadus tagasid vaimse vabaduse. Inglismaa muutus tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Pealegi valdas kogu Euroopa kõrgem seltskond Lois XIV ajast saadik prantsuse keelt ja vaatas Pariisile kui tsiviliseeritud maailma tsentrumile. Kõige kuulsamateks prantsuse valgustajateks said Montesquieu,Voltarie ja Rousseau. Charles-Louis de Montesquieu tegi kuulsaks juba tema esikraamat ,,Pärsia kirjad´´ . Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mõõda Euroopat rändavat pärslast koju reisikirju, milles teravmeelselt arvustati tollast prantsuse seltselukonna, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga tema 1748. aastal ilmunud mahukas teos ,,Seaduste vaimust´´ . Montesquieu kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Montesquieu põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja
kösterkoolmeistri palgale. Eelköige vist rahamured juhtisidki Jannsenit katsetama kirjapöllul. Tema debüüt kirjamehena igal juhul öigustas ennast majanduslikus möttes: ,,Sioni-Laulu- Kannel" I (1845), mis sis 333 laulu, paistir omaaegse vaimuliku kirjanduse seast silma sorava tölke poolest ja elas üle mitu trükki hiiglasuure üldtiraaziga. Jannsenil oli juba algusest peale ka tösisemaid kavatsusi. Samal aasta, mil ilmus tema esikraamat, tegi ta katset saada ajalehe väljaandmise luba, ja kui sellele tuli eitav vastus, pani köima poolperioodilise rahvaraamatu ,,Sannumetoja", mida ilmus kokku seitse annet. Elu Vändra smuutus üha ebameeldivamaks. Rahapuudus ja halvad suhted oma patrooniga panid Jannseni peas küpsema kolimismötte. See otsus sai teoks aprillis 1850, mil ta kolis Pärnu Ülejöe ehk Rääma alevisse kooliöpetajaks.
Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Debüüt novelliga «Lõppematu tee» Elva ajalehes Uus Tee 1958. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Tähtteos- "Tants aurukatla ümber"(1971). 3 Üks Traadi mastaapsemaid ettevõtmisi on sariromaan "Minge üles mägedele", mille esimene osa "Puud olid, puud olid hellad velled..." ilmus 1977 ja seni viimane, kümnes osa "Haamri all" 2002. Möödunud aastal pälvis Traat tähelepanu novellikoguga "Islandi suvi". Viimaste
1783- kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks 1787- hakati välja töötama põhiseadust Rene Descartes-prantsuse filosoof, kes väljendas kujukalt uusaja teaduse sihte, juhtmõte ,,ma mõtlen, järelikult olen olemas" Francois Marie Voltaire-kõige kuulsam prantsuse valgustaja, juhtmõte ,,kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik" valitsus määras tema ,,filosoofilised kirjad " avalikule põletamisele Charles Louis De Montesquieu-esikraamat ,,pärsia kirjad", ,,seaduste vaimust" selles arvutas ta erinevaid riigivorme, pidades parimaks parlamentaarset monarhiat, Võimude lahutuse põhimõtte autor Jean Jacques Rousseauo-hüüdlause ,,tagasi loodusesse"arvas tollal levivale arvamusele, ''Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?'' Friedrich II.- (1740-1786)kuulsaim valitseja preisimaal, Valitseja, kes oli ka muusik nind kelle helitöid esitatakse veel tänapäevalgi
Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta töötas 1965-1969. aastatel toimetajana Tallinnfilmis. Mats Traat on oma loominuga pälvinud palju tähelepanu ning auhindu: võitis Friedebert Tuglase novelliauhinnad 1975.a, 1996.a, 2002.a, ja 2007. aastal. Mats Traadi looming Mats Traat alustas oma loomingut külaelu argiprobleemidest luuletamisel. Tema esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962. aastal, äratas soodsat tähelepanu. Traat avardas oma värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, andes edasi ka globaalseid motiive. Oma teostes nõudleb ta elult ilu ja täiuslikkust, püüab lahti mõtestada olevikku ja olevat läbi enda. Tema luules esinesid koos nii tulevikuoptimism ja kodumaateema, filosoofilis-, loodus- ja isamaaluule. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo
H. Runneli luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal. · Värsi- ja stroofikordused; · Refrään; · Alg- ja lõppriim; · Taotuslik vemmalvärss Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Runneli loomingul on kaks põhitahku: · Varasem looming: PÄIKESELUULE · Alates 1970. aastast: SAATUSELUULE Runneli loomingut on mõjutanud Visnapuu, Enno, Sööt ja P.-E. Rummo. Luulekogud ja luuletused · ,,Maa lapsed"- esikraamat, mis ilmus 1965. aastal luulekassetis.Kogu läbivaks teemaks on töö. 1966. aastal sai kogu E. Vilde nimelise kolhoosi kirjandusauhinna. · ,,Laulud tüdrukuga"- 1967. aastal ilmunud kogu, kus jätkub debüütkogu laadis. · ,,Avalikud laulud"- 1970. aastal ilmunud kogu, mis alustas uut järku Runneli luules. Luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. · ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- 1972. aastal
1962.aastal ilmus tal esikteos värsikogu ,,Häälemurre". 1965-69 töötas ETV vanemtoimetajana ning kirjandus-ja kunstisaadete peatoimetajana. 1969-77 oli Kirjanike Liidu luulekonsultant, hiljem kutseline kirjanik. Ta on töötanud Tallinna Paberivabrikus meistrina (1959-60), ajakirja Küsimused ja Vastused kaastöölisena (1963-65), kirjastuse Kupar juhina. Heliloojana on eelkõige 1990. aastatel kirjutanud instrumentaalteoseid. Vetemaa debüteeris 1958.aastal värssidega. Esikraamat ,,Häälemurre" ilmus kassetis ,,Noored autorid I" 1962.aastal, millele järgnes luuletuskogu ,,Lumesõda" (1966). Vetemaa luulet iseloomustab sisu-ja vormiuudsus, artistlik sõnakasutus, irooniaga segatud huumor, optimism ja intellektuaalsus. Vetemaa on Eesti kirjandusse toonud lühiromaani zanri. See on mahult jutustus, sisutiheduselt romaan, iga sõna, episood on hoolikalt valitud. Läbimurdeks suurde kirjandusse
Pärast nimetatud kursuse läbimist, alates 1970. aastast on Mats Traat tegutsenud kutselise kirjanikuna Tallinnas. Mats Traadi debüüdiks sai 1958.a. (22 a) proosapala Elva rajooni ajalehes “Uus Tee”, kirjatükiks oli novell “Lõppematu tee”. Esimesed luuletused avaldas ta järgmisel aastal Hiiumaa ajalehes “Nõukogude Hiiumaa” Laiemale avalikkusele tutvustas Moskvas õppivat noort kirjameest 1960.a. Mart Raud. Traadi esikraamat “Kandilised laulud” ilmus luulekassetis “Noored autorid 1962” ja oli täis tormlevat nooruslik-ägedat tulevikuoptimismi, inimkonna suuri ideaale. Raamat äratas avalikkuses soodsat tähelepanu ning sellest alates on produktiivse Traadi looming püsinud pidevalt kriitika ja lugejate huviorbiidis. Alates 1963.a. kuulub Mats Traat Eesti Kirjanike Liitu ning oli ka kuus aastat (1986 – 92) selle juhatuse liige. 1977.a. nimetati Mats Traat ENSV teeneliseks kirjanikuks. Alates 1985.a
ebakindlad, närvilised, nad ei tunne ennast kindlalt, nad elavad teatud mõttes paguluses, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi kasvõi selles tähenduses, et nad ei saa aru mingitest tekstidest või inimestest. Sellest need probleemid, konfliktid ja läbikukkumised ka tekivad. Ervin Õunapuu (s 1956) Esikraamat ilmub 1996 aastal. Ervin Õunapuu on eesti kultuuriavalikkusele tuttav ennekõike varasemast ajast ikkagi kunstnikuna. Väga olulised on tema teatriga seonduvad nö kunstilised tegevused, ta tegi väga intensiivset koostööd Mikk Mikiveriga. Selle kõrval on ta teinud ka filme, ise lavastanud mitmeid teatritükke ja muu hulgas avaldanud ka terve rea raamatuid novelle ja romaane. Kõige tuntum tema loomingust on see osa, mis koondub kogudesse ,,Eesti gootika"
ja kaks E. C. v. Houwaldi värsstragöödiat ("Tuletorn", Tartu 1871; "Vanne ja õnnistus", Tartu 1875). "LEMBITU" Alates 1870. aastast kuni elu lõpuni tegeles Kreutzwald ulatusliku maailmavaatepoeemiga "Lembitu", mille eeskujuks oli veitslase J. V. Widmanni "Buddha". Teos avaldati postuumselt (Helsingi 1885). MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani
annaabi.ee 
