järgi saab teada taime vanuse. Aastarõngad tekivad ainult seal, kus kliimatingimuste tõttu kambiumirakkude jagunemine ajutiselt vaibub. Seda võivad põhjustada talved aastaajakliima puhul. 24. Juured puuduvad parasiit taimedel, neil on juurte asemel haustorid, millega nad tungivad peremehe kudedesse ja omastavad temalt toitained. Nt soomukad. 25. Klorenhüüm on põhikude, mis moodiustab põhiosa lehes või varre esikoores. Enamusel taimedel jaguneb klorenhüüm 1) kobekude ja 2)sammaskude. 26. Mis on tolmnemine? Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukalt emakale. Risttolmnemise korral tolmukad pärisevad teiselt taimelt. Isetolmnemise korral tolmuterad pärinevad samalt taimelt. 27. Lõved tekivad kuhu millal? Lõvede ülesanne? Lõved tekivad õhulõhede kohtadesse sekundaarse kattekoe korkkoe moodustumisel. Ülesandeks on tagada vee-ja gaasivahetus pärast epidermi ja
aerenhüümiks. Esikoore põhikude võib talitleda säilituskoena. Vahel esineb siin kivisrakke ning kaltsiumoksalaadi kristalle. Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm. Enamasti ei moodusta kollenhüüm lausalist rõngast, vaid esineb ribadena varre kantidel. Kõrrelistel ja mõnedel okaspuudel, harvem teistel taimedel, on esikoores esinevaks tugikoeks sklerenhüüm. Esikoore sisemine rakkude kiht erineb ülejäänud esikoorest: selle rakud on pisut väiksemad, tihedamalt üksteise kõrval ja neljakandilised. Seda
Kasvukuhikut ümbritsevad soomusjad lehealgmed. Põhikoed. Põhikoed moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed. Rakud on erineva suurusega. Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv. Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud. Kattekoed. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda(kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) ning sisemisi kattekudesid
Neid rakke nimetatakse läbilaskerakkudeks. Mõnikord võib siin näha ka rakukestade erilisi paksendeid -- Caspary jooni. Arvatakse, et need aitavad reguleerida ainete transporti. Eksodermile järgneb esikoore põhikude. Esikoore ja epibleemi põhiülesandeks on vee ja selles lahustunud mineraalainete imamine ning transport steeli suunas. Vee- ja sootaimedel ning teistel õhuvaesesse pinnasesse kinnituvatel liikidel tekivad esikoores skiso- või lüsigeensed õhukambrid ning moodustub aerenhüüm. Esikoore sisemine kiht vastu steeli, endoderm, koosneb nii puitunud ja korgistunud paksukestalistest rakkudest kui ka õhukesekestalistest elusatest läbilaskerakkudest. Viimased võimaldavad mineraalainetel ja veel kesksilindrisse liikuda. Endodermi rakkude paksenenud kestadel võib leida Caspary jooni. Kesksilindri välimine kiht -- peritsükkel (perikambium) --
Koosneb idulehtedest, hüpokotüülist, idupungast ja idujuurest. Idulehest sõltuvalt eristatakse kahte klassi katteseemne taimi, üheidulisi ja kaheidulisi. Seemne eelis eose ees- toitained(mis asuvad hüpokotüülis, idulehes, endospermis, perispermis, ) kaasas. Seeme kaitseb idu ebasoodsate tingimuste eest. Kõik taimeosad millest võib areneda uus taim- levis-diaspoor. Autohooria- iselevi, anemohooria tuullevi, hüdrohooria- veelevi, zoohooria- loomlevi. Esikoores seespool asub kekssilinder(steel) mille välimine rakukiht on peritsükkel. Siit saavad alguse lisa juured ja pungad. Tugor-rakkude siserõhk. Ksüleem/puiduosa: tõusev vool, mineraalainete transpor(sh. vesi), varuainete säilit. toestamine. Koosneb: Trahheiidid-prosenhüümsed, tippudest ahenenud, surnud. trahheed- trahheiididest täiuslikumad. Puidu Põhikude koosneb nõrgalt puitunud kestadega elusatest põhikoerakkudest. Mõlemad läbivad katkematult taime kogu pikkuses
*Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm(tugikoe rakud). Enamasti ei moodusta kollenhüüm lausalist rõngast, vaid esineb ribadena varre kantidel. Kõrrelistel ja mõnedel okaspuudel, harvem teistel taimedel, on esikoores esinevaks tugikoeks sklerenhüüm(tugikoe rakud). *Esikoore sisemine rakkude kiht erineb ülejäänud esikoorest: selle rakud on pisut väiksemad, tihedamalt üksteise kõrval ja neljakandilised. Seda kihti nimetatakse endodermiks, rohke
9. Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv (tilkadena) 10. Kattekoe ehitus, ülesanded, paiknemine. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest
9.Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv (tilkadena) 10.Kattekoe ehitus, ülesanded, paiknemine. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest
Põhikoed moodustavad valdava osa taime massist. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid: · fotosüntees, varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne. Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet: · assimilatsioonipõhikude ehk klorenhüüm ehk mesofüll asub lehes või noorte varte esikoores. Rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammas- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobe- ehk tohlkoeks. · säilituspõhikude leidub juures, risoomis, varre keskosas ja seemnetes, viljades, sibulates, mugulates jne.. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis- ja valguterad, lahustunud suhkrud, harvem õlitilgakesed
Põhikoerakud võivad olla ka tähtjad (vee- ja sootaimede aerenhüüm). Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim.Funktsioonist lähtudes eristatakse järgmisi põhikoe liike. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Ometigi ei anna kloroplastide esinemine alust nimetata seda klorenhüümiks, sest fotosüntees pole sellise koe põhiülesandeks. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammas- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobe- ehk tohlkoeks.
Paiknemine - moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikudesid saab liigitada nende paiknemise järgi taimes- esikoore põhikude asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. Säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Ksüleemi- ja floeemipõhikude asub enamasti säsikiirtena juhtkimpude floeemi ja ksüleemi juhteelementide vahel Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm) ül. fotosüntees; asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammaskoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobekoeks. Säilituspõhikude - varuainete säilitamine. Kattekoe 3 tüüpi: epiderm(koosneb enamasti ühest kihist tihedalt paiknevatest elusatest rakkudest, milles kloroplastid puuduvad), korkkude ja korp. ülesanded - kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise,
· klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees; · säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; · veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); · õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). · Paiknemine Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars. · Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude. · Säilituspõhikude: ülesandeks on varuainete (tärklis, lahustunud suhkrud jne) säilitamine. Kattekude Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem · Ehitus Epiderm on tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on
klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees; säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). Paiknemine Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars. Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude. Säilituspõhikude: ülesandeks on varuainete (tärklis, lahustunud suhkrud jne) säilitamine. Kattekude Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem Ehitus Epiderm on tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on
annaabi.ee 
