pooleli. Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. 1717-1718. a. istus Voltaire valitseja pihta suunatud satiiri pärast peaaegu aasta Bastille´ vanglas. Seal kavandas ta tragöödia "Oidipus", mis toimus esimese teosena Voltaire´i pseudonüümi all ja mille esietendusega algas tema õukonnapoeedi karjäär. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta 1726.aastal teist korda Bastille´sse.Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734. aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks
eluaastal, oli tegelikult 1625. aastal umbes kaksteist aastat vana). Romaani prototüüpidena on nähtud mitmeid Dumas' kaasaegseid, Dumas'd ennastki kord Porthosena (suur armastus söögiasjanduse vastu, muuhulgas on Dumas ka mitmete kokaraamatute autor), kord d'Artagnanina (tagasihoidliku päritoluga noormees, kes tuleb provintsist ja üritab kaasaegses ühiskonnas läbi lüüa). Nelja noormehe esimest kohtumist on võrreldud "Henri III ja tema õukonna" esietendusega, kus Dumas nägi esimest korda Hugo'd ja Vigny'd ning sellest kohtumisest arenes aastakümnetesse kestnud sõprus. Hugo olevat seega palju kaasa aidanud Athose, Vigny Aramise ja ei keegi muu kui Balzac Porthose tegelaskuju tekkele. Ka mõned põhimõttelist laadi küsimused, mis "Kolme musketäri" lugedes võivad tekkida puudutavad autori isiklikke probleeme: kellest saab tulevase kuninga tõeline isa? kas Richelieu, Mazarin või Buckingham
on kuningas" Pedro Colderon Teda on sageli kõrvutatud Shakespeariga. Ta esindab küpset barokki. Tema ajal laienes teatris vaatemängulisus : kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme, põimiti tihti muusikat , tantse ja laule. Ooperi ja opereti tekeaeg. Golderon pärines Madridi väikeaadliku perekonnast. Ülikoolis õppis ta usuteadust. Noorena probleemid võimudega nooruseseikluste pärast. 1623. aastal valmis esimene näidend: ,,Armastus, au, võim", mille esietendusega avati Madridis uus uhke paleeteater. Tuntumad näidendid on ,,Kindlameelne prints", ,, Nähtamatu daam"- komöödia, ,,Imevõlur", ,,Elu on unenägu. Oli viljakas kirjanik oma elu lõpuni. Klassitsism. Saavutas oma suurima õitsengu prantsusmaal, mis tõusis 17. sajandil võimsamaiks riigiks Euroopa mandril. 1624- 1642 aastal valitsenud kindral Richelieu teostas kirjanduse alal väga sihikindlat poliitikat, ning toetas juba varem juurdunud klassitsistlikku suunda
küsimustes selleni, et ta tekitas endale vaenlasi ning temast sai ka ajakirjanduse rünnakute ohver. Ta lahkus Ooperit ootamatult 1907. aastal. Oma viimastel aastatel hakkas Mahler koguma suuremat edu laiema publiku seas, eelkõige Münchenis toimunud esinemistega, kus ta esitas oma Sümfoonia number 2 1900. aastal ning Krefeldis 1902. aastal, kus esitas terviklikult Sümfoonia number 3 ning Viinis 1907. aastal. Ennekõike aga Münchenis toimunud esietendusega 1910. aastal, kus esitas Sümfoonia number 8. Siiski ei tunnustatud Mahleri muusikat tema eluajal täielikult. Lõpliku tõuke lahkumiseks Viini Ooperimajast andis helde pakkumine Metropolitani Oopeimajast New Yorgis. Mahler nõustus üheks hooajaks sinna minema 1908. aastal, teeneks Arturo Toscaninile. Kuigi ta oli väga populaarne rahva ja kriitikute seas kaotas ta juhatuse poolehoiu. Mahler läks tagasi Euroopasse, tema abielu oli kriisis, Alma truudusetuse tõttu. 1910
Ka "Estonia" sügishooaja esimene esietendus, Giuseppe Verdi ,,Aida" (koostöös Malmö Ooperiga), mõjus värskelt. Etendused ei toimunud kesklinna ooperitemplis, vaid linnaäärses "Onistari" tennisekeskuses, võiks öelda "Õismäe Ooperis". Etenduste ühiskondlik kõlapind oli võimas, tennishalli suunas voorivad inimmassid on senini silme ees. Näib, et "Estonia" tabas kahe naelapea pihta: tõi esile uue perspektiivi ooperi ja Tallinna publiku suhetes ning näitas esimese esietendusega arvestatavat kunstitaset. Suurejooneline ja ka suurejooneliselt lavastatud ,,Aida" sobis tennishalli hästi, ehkki laiaks venitatud ristkülikukujuline lava tekitas reziile ja osatäitjatele omaette raskusi: kui üks tegelane pidi teatud repliigiks jõudma teise tegelase juurde, alustas ta oma teekonda juba varakult, et õigeks ajaks kohale jõuda. Samuti püüdis lavastaja Marianne Mörck (Malmö) täita lava võimalikult paljude tegelastega ka kammerlikumates stseenides (Amnerise
"Estonia" teatrihoone valmis 1913.aastal. 1944. aastal hävis teatrihoone pommitamise tagajärjel. Maja taastati 1947.aastal. Teater sai uue nime ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater alates 1950.aastast. EESTI MUUSIKATEATRI EELKÄIJAD 1784. aastal rajas August Friedrich Ferdinand von Kotzebue (3.mai 1761 23.märts 1819) "Saksa Asjaarmastajate Teatri" (Revaler Liebhaber Theater), mis algul andis etendusi Suurgiidi hoones. Teater avati 8.detsembril esietendusega "Die beiden Zauberer". August von Kotzebue pani aluse regulaarsele teatritegevusele Tallinnas ja tõi lavale eesti keele. Kirjutas üle 200 lavateksti, nii komöödiaid kui tõsidraamasid. Tallinnas valmis mitmeid näidendeid ja melodraama "Menschenhass und Reue" (1789) millega Kotzebue sai tuntuks. Tema eesti- ja saksakeelses rahvatükis "Isalik ootus" ("Die väterliche Erwartung. Eine ländliche Familien Scene in Esthland mit untermischten Gesängen") oli teatrietendusel ka eestlasi
Et fond suureneks ehitusteks selleks formuleeriti mitmes linnas "Wagnerite Ühiskonnad" ning Wagner ise hakkas Saksamaa juhtivatele kontsertidele turneesid korraldama. Kuid piisav rahastus toimus vaid siis kuningas Ludwig tuli välja abirahaga 1874. aastal. Hiljem samal aastal kolisid Wagnerid oma alatisse koju Bayreuthis, villasse mille Richard nimetas Wahnfried rahu/vabadus väärkujutlustest/hullusest. Festivalimaja lõpuks avati 1876, aasta augustis koos Sõrmuse tsükli esietendusega. Peale Bayreuthi esimest festivali veetis Wagner suure hulga oma ajast Itaalias, kus ta töötas oma viimase ooperi kallal Parsifal. Heliteos võttis aega neli aastat, mille käigus ta veel kirjutas üha enam reaktsionistlikke esseesid religiooni ning kunsti kohta. Wagner lõpetas Parsifali 1882. aasta jaanuaris ning järgnes ka teine festival. Wagner oli selleks ajaks juba väga haige oli kannatanud vägagi tõstiste angiini attakkide all
antakse tähendust muutmatu, aga võib sündida varieeruda vähem, nt kohapeal. Lavastus võib muutuda traditsioonilises sõnateatris. nt osalusteatris Mängimise ajal muudetakse lavastust (nt lavastaja pole esietendusega rahul), vahel praktilistel põhjustel (nt näitleja haigestub) Struktuur Struktuur Sündmus elav kommunikatsiooniakt näitlejate ja
1906 "Tuulte pöörises" armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid. Vanemuise kui kutselise teatri avaetendus. 1912 "Libahunt" 5-vaatuseline tragöödia. Esietendusega 1911 avati kutselise teatrina Endla. Film rez. Leida Laius. Kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrge pärisorjuseaja (19.saj) olustikus. Tiina- kirglik, vabadust armastav, ta on erand. Mari- traditsioone hindav, püsimist väärtustav hoiak. Vanaema- eestlaslik, alalhoidlik. Lavastatud 12 korda. Eri tahud: Mikk mikiver 1960ndad Tiina-Mari vastuolulisus, 1970ndad saatuse poolt määratus. 1915 "Kauka jumal" karakterdraama. Esietendus 1912. Peamine teema raha võim. Mogri
avaldada. '25 ilmus Venemaal siiski imekombel ta jutukogu "Saatuslikud munad" (e.k '68). Osad Vene kriitikud kiitsid selle heaks, aga RAPP (Vene Proletaarsete Kirjanike Assotsiatsioon) avaldas sügavat nördimust, kutsus ausaid kodanikke üles valvsusele. "Valge kaardivägi" pakkus huvi Moskva Kunstiteatrile, pakkusid Ble võimalust sellest ise näidend kirjutada, B kirjutaski. Näidend sai pealkkirjaks "Turbinite päevad". Lavastamise ja esietendusega oli palju muret, taheti keelata. Konstantin Stanislavski, kes oli Kunstiteatris tähtsal kohal, ähvardas lahkuda, kui näidend lavale ei tule. Seega siis luba saadigi. B kirjutas veel mitmeid näidendeid: "Põgenemine", "Purpurne saar", aga lavastada neid ei lastud. Bi eest püüti seista, aga ei mõjunud. Lõpuks kirjutas B Stalinile kirja '30 a. Selles selgitab oma põhimõtteid, ütleb, et on kirjanik, kes tahab arendada Nõukogude teatrit, mitte poliitik
Venemaal oli B ebasoosingus, ei tahetud avaldada. '25 ilmus Venemaal siiski imekombel ta jutukogu "Saatuslikud munad" (e.k '68). Osad Vene kriitikud kiitsid selle heaks, aga RAPP (Vene Proletaarsete Kirjanike Assotsiatsioon) avaldas sügavat nördimust, kutsus ausaid kodanikke üles valvsusele. "Valge kaardivägi" pakkus huvi Moskva Kunstiteatrile, pakkusid B-le võimalust sellest ise näidend kirjutada, B kirjutaski. Näidend sai pealkkirjaks "Turbinite päevad". Lavastamise ja esietendusega oli palju muret, taheti keelata. Konstantin Stanislavski, kes oli Kunstiteatris tähtsal kohal, ähvardas lahkuda, kui näidend lavale ei tule. Seega siis luba saadigi. B kirjutas veel mitmeid näidendeid: "Põgenemine", "Purpurne saar", aga lavastada neid ei lastud. B-i eest püüti seista, aga ei mõjunud. Lõpuks kirjutas B Stalinile kirja '30 a. Selles selgitab oma põhimõtteid, ütleb, et on kirjanik, kes tahab arendada Nõukogude teatrit, mitte poliitik
annaabi.ee 
