põhirütmi (siinusrütm, kodade virvendus jne) foonil (Maramaa 1991). Paljudel inimestel esineb elu jooksul ekstrasüstoleid, 30% tajuvad ekstrasüstoleid nn südame vahelöökidena või pausidena ja ainult väike osa haaratute protsendist (5-10%) on haiged. Sõltuvalt ekstasüstolite tekkekohast eristatakse supraventrikulaarseid ja ventrikulaarseid ekstrasüstoleid (Herold1999). Ventrikulaarsete ekstrasüstolide puhul erutusimpulss pärineb kas paremast või vasemast vatsakesest. Südame rütm on üldiselt normaalne, 60-100/min. Asub ektoopiline kolle Hisi kimbu säärtes või Pukinje kiududes. EKG-s on nende tunnuseks varem tekkiv lai QRS-kompleks ilma eelneva P-sakita, sest erutusimpulss ei levi retrograadselt kodadele. Erutuse levik vatsakestes kulgeb ebanormaalset teed pidi ja seetõttu QRS-kompleks on laienenud ja deformeeritud. T-sakid on tavaliselt vastassuunalised QRS-komplekile
Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Mälupiltide teke. Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine Jaguneb: ajaliseks ja ruumiliseks Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? rütmi omandamine. NK-sse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedus on erinev Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? Kui närvikeskusesse saabub väga tugev erutusimpulss, siis see erutus võib kanduda ka lähedal olevatele närvikeskustele Nimeta seljaaju funktsioonid. JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. REGULATSIOONIKESKUSED: hingamis-, südametegevuse regulatsioonikeskus, veresoonte toonuse regulatsioonikeskus, seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemis-, mälumisrefleks, neelamine, oksendamine, aevastamine, köharefleks, pilgutamine,
Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Määlupiltide teke. 37. Mis on erutuse summeerumine? Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine Jaguneb ajaliseks ja ruumiliseks 38. Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine NK-ses? = rütmi omandamine. NK-sse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedus on erinev 39. Mis on erutuse irradiatsioon NK-tes Kui NK-sse saabub väga tugev erutusimpulss, siis see erutus võib kanduda ka lähedal olevatele NK-le.
3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke)
Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodadesüstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke)
veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus organismis. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi kuuluvad sinuatriaal ja atrioventrikulaarsõlm, His’I kimp, His’I kimbu mõlemad sääred ja erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyne kiud. Erutus tekib südames siinussõlmes, temas endas tekkivate impulsside mõjul (automatism) Erutusimpulss- kudede võime erutust edasi kanda närvide kaudu. Automatism- koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3. Südame tsükkel Südame tsükli moodustavad süstol ja diastol. Diastoli ajal täitub süda verega ja süstoli ajal tühjeneb süda verest. See moodustabgi südame tsükli Süstol – südame kokkutõmme(kontraktsioon), toimub korrapäraselt; veri väljastatakse Diastol – lihase lõõgastumine
8-10% vatsakestes olevast vere kogumahust. Kodade süstol lõpetab ka vatsakeste täitiumisfaasi, mis on kummaski vatsakeses 70-80 ml ja nimetatakse täitumisahuks. Sellele järgneb kodade diastol, mis kestab ülejäänud tsükli aja , s.o. 0,75...0,9 s Kumbki vatsake sisaldab nüüd u. 150 ml verd, mis on vatsakeste lõppdiastoolne maht. Vatsakeste tsükkel Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille alagatajaks on selleks ajaks vatsakeste lihaseni jõudnud erutusimpulss(EKG-l Q saki algus). Vatsakeste süstol algab asünkroonse kontraktsiooni faasiga (0,05s), atrioventrikulaarklapid on avatud. Vatsakesesisese rõhu tõustes hakkab veri liikuma kodade suunas, atrioventrikulaarklapid sulguvad ja takistavad vere tagasivoolamist kodadesse. Klappide sulgumisega kaasub I südametooni teke. Peale atrioventrikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud. Südamelihase jätkuva
pole erinevusi, erinevus on vatsakeste poolt arendatavad rõhud. Kodade tsükkel- kodade kokkutõmme (0,1 sek) lisab lõõgastumise ajal täitunud vatsakestesse täiendava koguse verd (kogumahust 8  10 %). Kodade kokkut. Lõpetab vatsakeste täitumise faasi  TÄITUMISMAHT (70-80ml)/kumbki vatsake sisaldab 150 ml verd-VATSAKESTE LÕPPDIASTOOLNE MAHT/, algab kodade lõõgastus. Vatsakeste tsükkel- kodade kokkutõmbele järgneb vatsakeste kokkutõmme, mille algatajaks on sinna jõudnud erutusimpulss (Q-saki algus). Vatsakeste kokkutõmme algab asükroonse kontraktsiooni faasiga. SÜDAMETOONID Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nimetatakse südametoonideks. I südametoon e süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. I ja II südametooni peamiseks tekkepõhjuseks on kalpihõlmade võnkumine sulgumise hetkel,
Kodade tsükkel- kodade kokkutõmme (0,1 sek) lisab lõõgastumise ajal täitunud vatsakestesse täiendava koguse verd (kogumahust 8  10 %). Kodade kokkut. Lõpetab vatsakeste täitumise faasi  TÄITUMISMAHT (70-80ml)/kumbki vatsake sisaldab 150 ml verd-VATSAKESTE LÕPPDIASTOOLNE MAHT/, algab kodade lõõgastus. Vatsakeste tsükkel- kodade kokkutõmbele järgneb vatsakeste kokkutõmme, mille algatajaks on sinna jõudnud erutusimpulss (Q-saki algus). Vatsakeste kokkutõmme algab asükroonse kontraktsiooni faasiga. Südame biopotensiaalide registreerimine Elektrokardiograafia. Kui südametegevusega kaasuvaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG).Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I  Pk, Vk ; II  Pk, Vj; III  Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) P-sakk tekib erutuse
3.Südame tsükkel. Süstoli (südame kokkutõmme) ja diastoli (lihase lõõgastumine) korrapärane vaheldumine. Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstoli lõpetab vatsakeste täitumise faas. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke)
Kodade süstool (0,1s) Vatsakestesse lisatakse veri, mis oli kogutud kodadesse diastooli ajal 30 Vatsakeste täitumisfaas, 70-80 ml – täitumismaht Kodade diastool (0.75-0.9s) Vatsakestes on mõlemates 150 ml verd – vatsakeste lõppdiastoolne maht Vatsakeste tsükkel : Vatsakeste süstool (0.35-0.37s) Vatsakeste lihaseni jõuab erutusimpulss (Q-saki algus) Asünkroonne kontraktsiooni faas (0.05s) – atriventrikulaarklapid on avatud Atrioventrikulaarklapid sulguvad (et veri ei voolaks kodadesse tagasi) → 1. Südametoon Isomeetriline kontraktsioon (0,05s) - vatsakese rõhu tõus järsult (südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu) Poolkuuklapide avanemine, kui vasakute sisemine rõhk on kõrgem, kui aordi ja arteri rõhud. Aordis: 80 mmHg
koguse verd, mis moodustab 8-10% vatsakeses olevast verest. Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumisfaasi, mille jooksul on kummassegi vatsakesse voolanud 70-80 ml verd. Nim.täitumismahuks. Algab kodade diastol, mis kestab kuni 0.9sek. Kumbki vatsake sisaldab 150ml verd, so.vatsakeste lõppdiastoolne maht. Vatsakeste tsükkel- Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol. Algatajaks vatsakeste lihaseni jõudnud erutusimpulss, Q-saki algus. Vatsakeste süstol algab asünkroonse kontraktsioonifaasiga 0,05seki, atrioventikulaarklapid on veel avatud. Vatsakestesisene rõhu tõus põhjustab vere liikumise kodade suunas,atrioventikulaarklapid sulguvad takistades vere tagasivoolu kodadesse. Sulgumisega kaasneb esimese südametooni teke. Pärast atrioventikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud. Südamelihaste jätkuva kokkutõmbe tõttu tõuseb rõhk vatsakestesiseselt järsult, maht ei muutu. Nim
vatsakeste poolt arendatavad rõhud. Kodade tsükkel- kodade kokkutõmme (0,1 sek) lisab lõõgastumise ajal täitunud vatsakestesse täiendava koguse verd (kogumahust 8  10 %). Kodade kokkut. Lõpetab vatsakeste täitumise faasi  TÄITUMISMAHT (70-80ml)/kumbki vatsake sisaldab 150 ml verd-VATSAKESTE LÕPPDIASTOOLNE MAHT/, algab kodade lõõgastus. Vatsakeste tsükkel- kodade kokkutõmbele järgneb vatsakeste kokkutõmme, mille algatajaks on sinna jõudnud erutusimpulss (Q-saki algus). Vatsakeste kokkutõmme algab asükroonse kontraktsiooni faasiga. Südame biopotensiaalide registreerimine Elektrokardiograafia. Kui südametegevusega kaasuvaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG).Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I  Pk, Vk ; II  Pk, Vj; III  Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku
annaabi.ee 
