Mulla, tolmuga saastunud haavade kaudu.Difteeria- palavik, kurgumandlid punetavad ja tursuvad, mandlitel hallikasvalge katt., kõridift. võib põhj. lämbumist.salmonelloos-äge soolepõletik, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, toore või vähekuum. kanamna ja kanaliha sööm. kaudu. Düsenteeria- ägedad üldmürgituse nähud, jämesoole limaskesta kahjustus, kõhulahtisus. Levib käte, esemete, toidu ja joogivee kaudu.Tuberkuloos- kahj, kopse, luid, liigseid, erituselundeid, lümfisõlme, kudedes tekivad põletikukolded. Peamis.õhu kaudu, harvem seedekulgla, naha või limask. kaudu nakatub.Süüfilis-limaskestadel haavandid, nahal ning limask. Laigud ning sõlmed. Juuste väljalangemine, seljaaju kahjustused. Levib sug.teel(vigastatud limaskesta kaudu) harvem emalt lootele. Bakteritoksiin- bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine
(60), vaagnavööde (2), alajäsemed (60). Nende ülesandeks on muuta võimalikuks tahteliste liigutuste sooritamine. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) [Lisa 2] 1.5 Skeleti ülesanded · Toestamine · Liigutuste võimaldamine · Kaitse 1) Kolju kaitseb aju, silmi, kesk- ja sisekõrva 2) Lülisammas kaitseb seljaaju 3) Rinnakorv ja rindluu kaitsevad kopse ,südant ja veresooni 4) Rangluu ja abaluu kaitsevad õlga 5) Niudeluu ja lülisammas kaitsevad seede- ja erituselundeid ning puusa 6) Kederluu kaitseb põlve ja küünarluu kaitseb küünarliigest · Vererakkude tootmine (toimub punases luuüdis) · Säilitamine (luukude sisaldab kaltsiumi ja osaleb kaltsiumi ainevahetuses, luuüdi sisaldab rauda ja osaleb raua ainevahetuses) (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) 1.6 Soolised erinevused Mehe ja naise luustik erinevad. Kõige enam erineb vaagen ,kuna naissugu sünnitab lapsi
Toodab sappi, toodab verevalke, talletab varuaineid, lagundab kahjulikke aineid, lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone. 9. Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Loode 100%, vastsündinu 80%, täiskasvanu 70%, vanur 50%. 10. Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik? Janutunne 5% Eluohtlik 20% 11. Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Erituselunditega. 12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Neerud, kopsud, nahk. Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. 1012 cm pikad, 56 cm laiad, 4 cm paksud. Koosneb neerukoorest, kihnist, neerusäsist, neeruarterist, neeruveenist, kusejuhast, näsast. Neerud toimivad kui filter on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb?
Mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Nt: vastsündinu veesisaldus on 80% aga vanuril on u. 50%. 10) Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik? Kui organismi veesisaldus langeb 5% siis tunneme janu, kui veesisaldus langeb alla 20% siis sureme. 11) Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Kui veri muutub soolarikkaks, siis saadtakse signaal ajju, kus janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. 12) Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Erituselundid - neerud, kopsud ja nahk. Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. Kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis on neeruel põhiline roll - nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks enamvähem stabiilne. 13) Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb?
Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. Janu tekib kui on vähe vett või palju soolast. 12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Erituselunditeks on neerud, kopsud ja nahk. Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides uriini moodustamine algab verest. Verineerudkusejuhapõissulgurlihaskusiti Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülismbakanalit soolestiku taga. ~10-12 cm pikad; ~5-6 cm laiad; ~4 cm paksud. Kumbagi neeru hargneb aordist suur arter. Neerud läbinud veri eemaldub neerudest veenide kaudu.
Tagasiside printsiip – enam levinud negatiivne, kui reakts. lõpptulemus hakkab pidurdama järgnevat protsessi. Positiivne näiteks sünnitusel. Tagasiside – protsess, kus sensorite kaudu väliskeskkonnast saadava info alusel kontrollitakse protsesse sisekeskkonnas. Luud ja lihased Luude funktsioonid: Skelett on tugiaparaadiks Kaitsefunktsioon (kolju kaitseb peaaju, lülisammas seljaaju, vaagnaluu osaliselt seedeelundeid, enamasti erituselundeid) Bioloogiline funktsioon –luud osalevad mineraalainete vahetuses, luud on Ca depooks. . Vanemas eas muutuvad luu Luud koosnevad luukoest, mis sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% org. aineid ja 22% anorgaanilisi, millest rohkem Ca-soolasid d hapramaks, sest väheneb Ca-soolade hulk Osteoporoos – luude hõrenemine. Esineb naistel menopausi ajal, sest langeb naissuguhormoonide produktsioon ning sellest omakorda suureneb luukudet lammutavate rakkude aktiivsus.
Kuigi nad eelistavad harilikult toituda ühtedest või teistest kindlatest loomaliikidest, söövad nad sageli ka paljusid muid loomi või nende laipu. Mõned meritähed on aga toidu suhtes väga valivad. Ühed neist söövad ainult käsni, teised toituvad korallpolüüpidest, liigi Coscinasterias calamaria toidu moodustavad aga peamiselt käsijalgsed, kelle kodasid see meritäht samal viisil kui teised meritähed avavad karpe. Erlisi erituselundeid meritähtedel ei ole. Ainevahetuse lõpp-produktide eemaldamine kehast toimub peamiselt liikuvate amöboidsete rakkudega, mida on rohkesti kehaõõnt täitvas vedelikus. Ainevahetusproduktidega koormatud amöboidsed rakud liiguvad kehapinnale ja pääsevad välja peamiselt läbi õhukuseseinaliste nahalõpuste. Peale selle eritavad ainevahetuse lõpp-produkte spetsiaalsed sekretoorsed rakud maksjätkete kanaleis, kus need produktid satuvad edasi makku ja sealt välja juhitakse. (1)
Loomik koosneb kehast ja kombitsakaarmest ehk lofofoorist arvukate kombitsatega, mille ripsmed ajavad veevooluga toidukübemeid kombitsapärja keskel asuva suu poole (ülalt alla, mitte külgedelt keskele nagu kummarloomadel). Kombitsaid saab loomiku sisse tõmmata. Pärak on kombitsa- pärja kõrval (sellest sammalloomade sünonüüm Ectoprocta, vastandina kummarloomadele ehk Entoprocta). On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. 25. Kõikidel esineb mingis elustaadiumis kidaline kärss. Jõhvussil vastne kärsaga; siilussil pikkade harjastega eesots(kidalise kärsa moodi), vastne sarnane; rüüloomal katavad harjased kogu pead, vastne sarnane, vähem okkaline; kidakärss ees kidaline kärss kinnitumiseks,
Loomik koosneb kehast ja kombitsakaarmest ehk lofofoorist arvukate kombitsatega, mille ripsmed ajavad veevooluga toidukübemeid kombitsapärja keskel asuva suu poole (ülalt alla, mitte külgedelt keskele nagu kummarloomadel). Kombitsaid saab loomiku sisse tõmmata. Pärak on kombitsa- pärja kõrval (sellest sammalloomade sünonüüm Ectoprocta, vastandina kummarloomadele ehk Entoprocta). On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. Näiteid Eestist: harilik sammallane (Plumatella fungosa), limane tutlane (Cristatella mucedo). Käsijalgsed: Seltsingulised, kuid mitte koloonialised merepõhja loomad kahest poolmest koosneva lubikojaga, mida eritab mantel, ja millel võivad olla lukuplaat ja sulgurlihased nagu karpidel. Need poolmed pole mitte vasem ja parem, vaid
Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvaid toitaineid organismile omastatavaks. Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Peensooles seeditakse toit lõplikult. Jämesoolde kogunevad seedimatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid. 23.13.teab erituselundeid ja nende ülesandeid Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamik organismi sattunud mürkainetest. Neerud tagavad uriini moodustumise ning reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka. Vähesel määral osalevad organismist liigse vee eemaldamisel ka nahk (higi teke), kopsud (veeaur), soolestik (vesi väljaheites). 23.14.kirjeldab neeru talitlust
eritusfunktsiooni neerude kaudu. Neerude eritusvõimest sõltub ka kaaliumisisaldus organismis ja happe-aluse tasakaal. VÕTMESÕNAD elektrolüüt happe-alustasakaal kusepõis Kusiti neerud vee tasakaal Uriinieritus uriini tootmine Teadmiste kontrolli küsimused 1. Nimetage erituselundeid. 2. Kirjeldage kuseteede anatoomiat. 3. Kirjeldage neerude tööd, uriini valmistamist ja selle koostist. 4. Kirjeldage tähtsamaid elektrolüüte ja selgitage nende omadusi. 87 3.9. Suguelundid Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab mehe suguelundeid, teab naise suguelundeid, oskab kirjeldada mehe suguelundite funktsiooni (seemnevedeliku tootmine), oskab kirjeldada naise suguelundite funktsiooni (menstruaaltsükkel).
annaabi.ee 
