Ühisgümnaasium Verduni lahing Referaat Koostas: 12. klass Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 Saksa-Prantsuse erisuhted 3 Verduni lahingu eellugu 4 Eelvalmistused Saksamaa poolt 5 Lahingukäik 5 Tulemus 6 Kasutatud allikad 7 2 Sissejuhatus Verduni lahing sõjaajaloo üks verisemaid ja samas ka mõttetumaid lahinguid. Heitlus Verdunikindlustuste pärast kestis peaaegu terve aasta 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini.
nendega seotud ideoloogiate vahel saab läbi sellest ka väljend ,,ajaloo lõpp". Mis leidis aset Euroopas 1. Euroopa liidu laienemine 2. 1997. aastal tuli Inglismaal võimule Tony Blair. Tema programmis kuulutati sihiks ,,sotsiaalne õiglus", kuid selles esines hulk konservatiivide põhimõtteid ja seetõttu kujutas tema poliitika endast parem- ja vasakpoolsete meetmete põimimist, mida hakkati kutsuma kolmandaks teeks. 3. Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa erisuhted. Teineteist toetasid kõigepealt Reagan ja Thatcher, seejärel George Bush juunior ja Tony Blair. Miks toetasid teineteist? -Suurbritanniat ja USA-d ühendab inglise keel, ajalugu ja ühised juured. 4. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustavad intrigeeriva kolmiku, kus Inglismaa on ühteaegu liitlas- ja rivaalisuhtes mõlemaga. 5. 1995. aastal Prantsusmaa presidendiks Jacques Chirac. 6. Saksamaa liidriks oli 1980.aastatel ja enamiku 1990.aastaist Helmut Kohl, kuid 1998.aastal
„Make love, not war“ Õnn oli saavutatud narkootikumide teel Liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormi, riietuse. USA välispoliitika Teise maailmasõja järel USA sai Lääne demokraatlike riikide juhiks. Vabal ajal võitles kommunismi levikuga :D. 1947- Trumani Doktriin 1948-1952- Marshalli plaan 1949 – NATO 1950-53 – Korea sõda 1950- USA-Iisreali erisuhted. Eisenhoweri Doktriin. 1960. algus – JFK Paindliku Reageerimise Doktriin, mille alusel tuleb kommunismile vastu panna väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades. 1964-1975 – Vietnami sõda 1970 – Nixoni Doktriin – Jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine Kommunistliku Hiina (RV) ja NSVL-iga. 1980 – „Tähesõdade programm“ Demokraatlikele lääneriikidele iseloomulikud tunnused
olukordadele alla jäänud, ehkki intellektuaalselt on ta alati teistest üle olnud. Kreeklane on ülimalt intelligentne, aga ka ennast täis; aktiivne, aga korrameeleta; autundega, aga tulvil eelarvamusi; tuisupäine ja kannatamatu, aga ka võitleja. Ühel hetkel vihkab inimest, kes keeldub valetamast. Kummaline olend taltsutamatu, uudishimulik, pooleldi hea, pooleldi halb, muutlik, tujukas, enesekeskne, rumal- terane kreeklane. Erisuhted Ühel Ameerika kreeklasel oli tavaks jagada visiitkaarte, mis teatasid rasvaste tähtedega: "Pigem ajaksin äri tuhande türklasega kui ühe kreeklasega." Kaardi pöördel seisis ta firma nimi kaunis, kaligraafilises kirjas: Mike`i matusebüroo. Juba sõna türklane ajab ka kõiger kosmopolistlikemal kreeklastel karvad turri, ehkki tegelikult vihkavad nad hoopis Türgit kui kontseptsiooni, mitte türklasi kui kindlaid isikuid. Mida nad arvavad teistest
Erinevused puudutavad ka poliitikat ja töökorraldust. Praeguse süsteemi kohaselt on ainult senaatoritel ja täitevvõimu kõrgematel ametnikel õigus esitada ettepanek muuta põhiseadust. Senatil on ka voli jälgida ja kontrollida riigi välissuhtlust ning tänapäeva mõttes vahest olulisemanagi lõimumist Euroopaga. Selle sihiga on Senati kasutuses spetsiaalseid resursse, mida Rahvuskogul pole: ,,kõrv" Brüsselis Euroopa Liidu peakorteris, ning erisuhted täidesaatva võimuga, mis annab pidevalt Senatile aru lõimumise käigust. Ülemkoja pädevuses on ka lepingute ratifitseerimine ning sellised seadusemuudatused, mis võivad muuta Prantsusmaa territooriumi suurust ja kuju. - 11 - Prantsusmaa Kristel Tilk Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3842.htm http://www
demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. USA oli NATO ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavat sõljalispoliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga lubas abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas kommunism Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni doktriin - jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga 1980. algul suhted hakkasid uuesti pingestuma Reagan alustas kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu suurendati järsult relvastusele minevaid
USA oli NATO ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavat sõljalispoliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga lubas abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas kommunism Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu → tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni doktriin - jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga 1980. algul suhted hakkasid uuesti pingestuma → Reagan alustas kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu → suurendati järsult relvastusele minevaid
poliitiliste liitude liiderriik. Marshalli plaaniga (1948.a.-1952.a.) Lääne-Euroopa riikide majanduslik toetamine Trumani doktriin (1947.a.), millega lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardab oht sattuda kommunistide / NSVL rünnaku alla. Aktiivne osalemine Korea sõjas (1950.a.-1953.a.), tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada Lõuna-Korea. · 1950-ndatest aastatest alates suurenes USA mõju ka Lähis-Ida piirkonna vastu; tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga, kes kartsid vasakpoolsuse ja kommunismi levikut selles piirkonnas. (Vt. ka Külm sõda- Eisenhoweri doktriin). · 1960-ndate aastate algul tuli J.Kennedy välja paindliku reageerimise doktriiniga, mille järgi kommunismi levikule peab vastu astuma väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades. Üheks selliseks oli Vietnami sõda (1964.a.-1973.a.) · 1970-ndatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema.
Euroopa majandusühendusest sai Euroopa ühendus (EEC -> EC) Kolmesambaline struktuur Laienevad parlamendi õigused ja rohkem küsimusi EL pädevusse Euroopa Päev- 9 mai ja hüm Beethoveni- ,,ood rõõmule" EFTA Euroopa vabakaubanduspiirkond: Loodud vasteks EEC-le 1960 Liikmed: Algselt: Austria, Taani, Norra, Portugal, Rootsi, Suurbritannia, Sveits Hiljem Island, Soome, Liechtenstein Praegu need, kes pole ELi ära läinud. Erisuhted mikroriikidega Praeguseks Euroopa majanduspiirkonna (EMP/EEA) osa (va Sveits Muidu ka ELiga väga lähedased suhted 90-ndate laienemine EFTA integreerimine: Luuakse EEA ehk Euroopa majanduspiirkond (Sveits ei) 1993 alustavad neli riiki läbirääkimisi ühinemaks: Laienemine läheb kiiresti, kõik riigid sobivad väga hästi, 1995 ühinevad Soome, Rootsi, Austria, Norra ütleb jälle ei Tulemused: Veel enam riike ja raha, EEA kaotas oma tähtsuse Mõned Lepingud
Trumani doktriiniga (1947) lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas oht sattuda kommunistliku NSV Liidu rünnaku alla. Marshalli plaaniga (1948-1952) toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult. Aktiivselt osales USA Korea sõjas (1950-1953), tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada Lõuna-Korea. 1950.aastatest alates suurenes USA huvi ka Lähis-Ida regiooni vastu: tekkisid USA- Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga, kes kartsid vasakpoolsuse ja kommunismi levikut selles piirkonnas. Vietnami sõda (1964-1973). 1970.aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Sellele aitas kaasa ka Nixoni doktriin- jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loominekommunistlike NSVL ja Hiina RV-ga. 1980.aastate algul, kui USA-NSVL suhted hakkasid uuesti pingestuma, alustas president R
sõjaline jõud, spionaaz) Bilateraalne diplomaatia kahe riigi vaheline suhtlemine Multilateraalne diplomaatia- suhtlemine rahvusvahelise organisatsiooni egiidi all Kultuuridiplomaatia Kodanikudiplomaatia Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu Esimene teadaolev diplomaatiline kirjavahetus: nn. Amarna kirjad (14. saj. e. Kr.) Egiptuse ja Kaananimaa valitsejate vahel. Vana-Kreeka linnad: ajutised saadikud, püsiv diplomaatiline esindus puudus. Proxenos : Vana-Kreeka linnakodanik, kel olid erisuhted mõne teise linnaga. Aprocrisiarius (responsalis ): mõne ilmaliku või vaimuliku resideeriv esindaja hilisantiikajal ja varakeskajal Ida-Rooma keisri juures Legatus saadik Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu Vana- ja keskajal kujuneb välja nn."suurte" ja "väikeste" saatkondade, saadikupuutumatuse mõiste. Valitseja kantselei tegeleb diplomaatia ja protokolli koordineerimisega. Olulisel kohal dokumentide talletamine arhiivides, admete süsteemne kogumine.
Tuumikperekond (nukleaarperekond): mees, naine, lapsed. Matrifokaalne perek: ema ümber koonduv perekond. Naine kasvatab lapsi koos oma õdedega jne, mehel pole kogustust last kasvatada, kuid nad millegagi siiski varustavad. Mehed on vastutavad ühiskondlikul tasandil. Nt: Irokeesid ja matroonide võim. Kariibimere äärsetel aladel on seda samuti uuritud. 12 Avunkulaat: P-Am, Okeaania, Fidzi, Tonga, Aafrika. · R. Radcliffe-Brown ja L-Aafrika ba thanga rahvas: naise venna ja naise poja erisuhted. Poeg võin näiteks onu karjast võtta kõige parema looma. Isa õel võib ka suur võim olla. · Nama khoisanid · Ema vend malume või umalume. (ma (ema) + sufiks, mis tähendab meest) Marvin Harris: matriarhaadi mõiste lähtub meie stereotüüpidest. Murdocki järgi perekonna funktsioonid: 1. Seksuaalne 2. Majanduslik (tööjaotus) 3. Reprodutseeriv (järeltulijate sigitamine) 4. Kasvatamisfunktsioon
Soome pärast II maailmasõda Olukord sõja järel Reparatsiooninde maksmine (600-700 milj $) ,,Sõjakurjategijate'' karistamine Juho Kusti Paasikivi President 1946-1956 Paasikivi liin: eesmärk usalduslikud suhted Soome ja NSVL vahel Soome loobus Marshalli plaanist Sõpruseja koostööleping NSVL-ga Kaubadusleping NSVL-ga NSVL vähendas reparatsioonimakseid Finlandiseerumine ..ehk soomestumine Soome ja NSV Liidu erisuhted, arvestamine NSVL huvidega Soome Rahva Demokraatliku Liidu suur roll Soome poliitikas 1952 Lõppes sõjahüvitiste maksmine idanaabrile Helsingis toimusid olümpiamängud 1955 NSVL loobus Porkkala sõjaväebaasist Soome sai Põhjamaade Nõukogu liikmeks Soome sai ÜRO liikmeks Urho Kaleva Kekkonen President 1956-1982 (kõige pikemat aega) Kekkoneni välispoliitika oli aktiivne neutraliteedipoliitika
annaabi.ee 
