osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või nukleofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega
osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või osalaeng elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või osalaeng
ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koost. Tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest.Selle järgi moodust.halogeeniühendi nimi süsivesinikrühma nimetusest, millele lisat. fluoriid, -bromiid, -kloriid,-jodiid Näit. CH3CH2Br-bromoetaan e. Etüülbromiid, CH3CHClCH3-2-kloropropaan e-isopropüülkloriid.Ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas.Asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalseterühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga molekulides. Halogeeniühendite füüs.omadused-enamik vedelad või tahked ained.puudub vastastikmõju veega, ei saa mood.vesiniksidemeid,hüdrofoobsed ja ei lahustu vees.Tihedus üpris suur-veest raskemad.Füsioloogilised om- kõik hü. peale nende polümeerid mürgised, kohati narkootilise toimega.põhjust.kesknärvisüsteemi ja maksakahjustusi
hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vaststikmõjuks veega. hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. radikaal- osake, millel on paardumata elektron. pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. halogeeniühend- orgaanilised ühendid, kus süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega,enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid, veest raskemad, hüdrofoobsed. ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas. asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsete rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga molekulides. osalaeng- on nullist veidi positiivsem või negatiivsem laeng (vastavalt + või -), iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. elektrofiil- ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning positiivne laen või osalaeng.
vesiniku aautomitel aga elektrofiilsed tsentrid ( + ). Side süsinikhapnik (CO) on palju püsivam kui side vesinikhapnik (HO). - Isomeeria on ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu. - Asendiisomeeria tuleneb funktsionaalsete rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga molekulides. OHrühm asub erinevas kohas, ahel on sama kujuga. - Ahelaisomeeria tuleneb süsiniku aautomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas. OHrühm on sama süsiniku juures, ahela kuju on erinev. - Vesinikside on molekulide vaheline side, mis moodustub ühe molekuli vesiniku aatomi ja teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomi vahele.
Arengul on oma suund, kuid erinevatel inimestel võib areng kulgeda eri suundades, mille tulemuseks on ühe või teise külje tugevam väljaarenemine. Iga inimene areneb kindla struktuuri järgi: areng toimub madalamatelt astmetelt kõrgematele. Madalamatel astmetel on inimese tunnetusmeeled (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine). Kõrgematel astmetel, milleks on mõistus ja enesetunnetus, võivad erinevused indiviiditi olla suured. Hoolimata erisugusest arengust läbib igaüks siiski kindlas järgnevuses oma vastavad arenguperioodid. Erinevus võib olla lihtsalt arengu kiiruses ehk arenguperioodi kestvuses. Enesekasvatus (self-education)- inimese teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on suunatud enesearengule, eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi. Formeerumine (formation)- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste,
elu külgi nii kodus kui ka tööl. Temperatuur on üks kolmest termodü-naamilise keha termilisest olekuparameetrist. Temperatuur iseloomustab keha kuumenemise astet, temperatuur määrab soojusvoo suuna. Soojusvoog on alati suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama tem-peratuuriga kehale [7]. 2.1.1. Termopaar Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoelektromotoorjõu mõõteriistaga – potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Kahest erisugusest elektrijuhist koosnevas kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid eri- 20 nevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikom-ponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest trivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Termopaaride ühendused: 1 – Mõõteriist; 2,3 – termoelektroodid; 4 – ühendusjuht-med; T1,
temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikomponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest. 11. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded. Termopikendusjuhtmed. Termoelektrilise termomeetri ehitus ja tüübid. Diferentsiaaltermopaarid ja termopaaride patareid.
temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikomponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest. 11. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded. Termopikendusjuhtmed. Termoelektrilise termomeetri ehitus ja tüübid. Diferentsiaaltermopaarid ja termopaaride patareid.
grafiitharjad (G), 3) elektrografiitharjad (E), milliseid valmistatakse süsiharjadest nende grafiteerimisel kõrgel (-3000 °C) temperatuuril, 4) metall-grafiitharjad (M), kus grafiidile on lisatud juhtivuse parendamiseks metallipulbrit (vask, pronks, hõbe). Termopaaride materjalid Termopaarid on nn. Seebecki nähtustel põhinevad temperatuuriandurid. Nimetatud nähtus seisneb elektromotoorjõu tekkimises erisugusest metallist või pooljuhist koosnevas vooluringis kui ühenduskohtade temperatuur on erinev. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel. Vaske, plaatinat ja konstantaani on vaadeldud eespool juhtmematerjale ja takistussulameid käsitlevas osas. Plaatinroodiumi kombinatsioone on käsutusel mitmeid. Enamlevinud on plaatina ja roodiumi sulam, kus roodiumi on 10%. Kromeel sisaldab kroomi 9...10%, koobaltit 0,6
võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 43. Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetliited on töömahukad ja neid kasut. raskete keevitatavatest või erisugusest materjalidest detailide ühendamiseks, seda peamiselt löök- ja vibratsioonkoormuse korral. Needid valmistatakse nt. madallegeeritud terasest , vasest, messingust, alumiiniumsulfiidust. Neetimisel neet jämeneb ja täidab kogu ava. Neetliited jagatakse katteliiteks ja põhkliiteks, ühe või kahe sidelapiga. Needid võivad olla ühes või mitmes reas nii ruudustikuna kui ka malekorras. Needid arvutatakse ainult lõikele F-neetide koormus M-ühe needi pindade arv n- neetide arv
võime kuvada musti toone, parem värvikvaliteet (color accuracy and saturation), parem liikumise jälgimine. Halbadeks külgedeks on oht staatilise kujutise sissepõlemiseks, plasmakuvar tekitab rohkem soojust, töötab viletsamalt kõrgel merepinnast ning tal on lühike eluiga (ca 30 000 h). 8 9 Värvid arvutimaailmas Inimsilm suudab eristada miljoneid värve - kõik need värvid tekkivad kahest erisugusest valguse segamisest: valguste omavahel liitmisest või põhivärvitoonidest valguste lahutamisest. Värviratas arvutigraafikas Arvutiekraani tööpõhimõte kasutab valguste liitmist, samas trükitehnika kasutab lahutamist. Selline põhimõtteline erinevus muudab värvide täpse edastamise mõlemas väljundis kaunis keeruliseks. Tavalisel CRT-monitoril on iga punkt ekraanil on võimeline edastama kolme põhivärvi - punast, rohelist või sinist
prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. 1 56. Looduslik tsonaalsus. e. vööndilisus nähtuste või asjade paiknemine tsooniti vöötmetena, vöönditena või vöödena. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümner Päikese. 2 Kõrgusvööndilisus vertikaalne tsonaalsus, kliima-, muldkatte- ja taimkattevööndite seaduspärane absoluutkõrgustest olenev vaheldumine mäestikes ja mägismaade nõlvul. Kõrgusvööndilisuse korrapärasust komplitseerivad nõlva ekspositsioon, kallakus ja lähtekivim. Kesk-Euroopas eristatakse
ja nivaalne (ülalpool lumepiiri). Laiusvööndist, kliima merelisusest ja nõlva ekspositsioonist olenevalt erineb kõrgusvööndite taimkate mäestikuti. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese. Kontiinum pidevus. Topograafiline k. väljendub selles, et taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala. Taksonoomiline k. kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused. Ajaline k. nii topograafiline kui ka taksonoomiline k. muutuvad ajaliselt. Vastandiks on
professionaalsus seisneb nende tähtsussuhete ja seoste adekvaatses tunnetamises. · Erineval ajal ja erinevates olukordades eesmärgisüsteemi komponentide ja ressursikogumi elementide tähtsussuhted muutuvad ja juhi (otsustaja) professionaalsus seisneb muutuste õigeaegses tunnetamises. · Eesmärk väljendatakse selle komponentide süsteemina, , millele peab vastama kasutatavate ressursside kogum. Ressursikogumi elementide suhteline tähtsus võib erineda, tulenevalt erisugusest defitsiitsusest, asendatavusest, mõjust jms. · Igal juhtimishierarhia tasemel eksisteerivad sellele omased eesmärgid ja nende saavutamise vahendid. Metaeesmärgi (läbiva eesmärgi) olemasolu korral tuleb saavutada eri juhtimistasemete eesmärkide kooskõla ja ressursside eesmärkidele vastav jaotus, aga samuti subjektide motivatsioon (huvi) kõigil tasandeil tegutseda parimal viisil metaeesmärgi saavutamiseks.
ja nivaalne (ülalpool lumepiiri). Laiusvööndist, kliima merelisusest ja nõlva ekspositsioonist olenevalt erineb kõrgusvööndite taimkate mäestikuti. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese. Laguahel e. detriitahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaanilisteks aineteks). Lagundajad e. redutsendid e. destruendid loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened
elementide tähtsussuhted muutuvad ja juhi professionaalsus seisneb muutuste õigeaegses tunnetamises; eesmärk väljendatakse selle komponentide süsteemina, millele peab vastama kasutatavate ressursside kogum; ressursikogumi elementide suhteline tähtsus võib erineda tulenevalt erisugusest defitsiitsusest, asendatavusest, mõjust; igal juhtimishierarhia tasemel eksisteerivad sellele omased eesmärgid ja nende saavutamise vahendid; metaeesmärgi ehk läbiva eesmärgi olemasolu korral tuleb saavutada eri juhtimistasemete eesmärkide kooskõla ja ressursside eesmärkidele vastav jaotus, aga samuti subjektide motivatsioon ja huvi kõigil tasanditel tegutseda parimal viisil
ehk konformsusega ja teiselt poolt nendest hälbimisega ehk deviantsuse- läbipõimumisega. See, kust läheb normi ja hälbe vahel piir, sõltub ajast ja kultuurist. Normid ja hälbed on seotud oma kultuurikontekstiga. Kultuur on tervik ning normide sisu kui ka see, millist käitumist käsitletakse hälbena, tuleb lõppastmes kogu sellest tervikust. Kultuuri muutudes aga muutuvad ka arusaamad, mis on norm ja hälve. Kultuurikontaktid võivad tuua kaasa normi ja hälbe vahekorra erisugusest mõistmisest sugenevaid konflikte. Nt homoseksuaalsus. Negatiivse skaala lõpus retsidiivne kuritegevus (sarimõrvarid jne, Tsikatilo) negatiivne hälve. Ühiskonnavastane iseloom, normidega vastuolus. Rahu ajal tapmine kuritegu, sõjaajal kuritegu vastase mittetapmine. Normi ja hälbe vahekorra käsitlemisel inimkäitumise tendentsidena avalduvad asjaolud: o Normile vastavana esineb tegelikkuses teatud hulk reaalselt võimalikke
kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi ka geoökoloogilised barjäärid. Looduslik tsonaalsus e. vööndilisus nähtuste või asjade paiknemine tsooniti vöötmetena, vöönditena või vöödena. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese. Kõrgusvööndilisus vertikaalne tsonaalsus, kliima-, muldkatte- ja taimkattevööndite seaduspärane absoluutkõrgustest olenev vaheldumine mäestikes ja mägismaade nõlvul. Kõrgusvööndilisuse korrapärasust komplitseerivad nõlva ekspositsioon, kallakus ja lähtekivim. Kesk-Euroopas eristatakse
nendest hälbimisega ehk deviantsuse- läbipõimumisega. See, kust läheb normi ja hälbe vahel piir, sõltub ajast ja kultuurist. Normid ja hälbed on seotud oma kultuurikontekstiga. Kultuur on tervik ning normide sisu kui ka see, millist käitumist käsitletakse hälbena, tuleb lõppastmes kogu sellest tervikust. Kultuuri muutudes aga muutuvad ka arusaamad, mis on norm ja hälve. Kultuurikontaktid võivad tuua kaasa normi ja hälbe vahekorra erisugusest mõistmisest sugenevaid konflikte. Nt homoseksuaalsus. Negatiivse skaala lõpus retsidiivne kuritegevus (sarimõrvarid jne, Tsikatilo) negatiivne hälve. Ühiskonnavastane iseloom, normidega vastuolus. Rahu ajal tapmine kuritegu, sõjaajal kuritegu vastase mittetapmine. Normi ja hälbe vahekorra käsitlemisel inimkäitumise tendentsidena avalduvad asjaolud: Normile vastavana esineb tegelikkuses teatud hulk reaalselt võimalikke toimimisviise, mis koos annavad suurema
annaabi.ee 
