Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erinevate puuete kajastamine ajakirjas NÕUKOGUDE KOOL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lõpe, adaptsiooni, eripedagoogika, arengupeetusega, kasvatustöö, aastaste, kohanemise, rehabilitatsiooni, diferentseerimine, ühiste, seisukohtade, numbris, kompensatsioon, omapärast, valikul, mistõttuoonud, ilmumine, korralduste, karistada, programme, mõningaid, artiklist, lastes, võetuna, defektne, omaette, kasvutingimused, koostoime, oskusestVaimse arengu peetuse kajastamine ajakirjas Nõukogude Kool aastail 1977 - 1988 Leidsin 11 aasta peale kokku seitse artiklit, kus oli vaimse arengupeetusega lastest sügavuti räägitud. Ma ei esitle neid artikleid kronoloogilises vaid pigem sisulises järjekorras. Ma alustan sellest, mida nimetati Nõukogude Liidus vaimse arengu peetuseks ning kuidas sellise diagnoosiga lastele haridust anti. Niisiis aastal 1983 ilmus artikkel Viivi Neare poolt, mille pealkirjaks oli „ Arengupsühholoogia probleeme“. Artiklis mainitakse, et enamlevinud mahajäämuse põhjusi algklassides kui ka
· Kogu eripedagoogiline õpetus- ja kasvatusprotsess peab kindlustama hälviklaste häireteta integreerumise ühiskonda." Kooli põhilised tegevussuunad: · teostatakse õpet vaimse mahajäämusega õpilastele vastavalt nende individuaalsetele võimetele põhikooli lihtsustatud ja toimetulekukooli õppekava alusel; · tegeldakse aktiivselt abiõppe õppekirjanduse ja pedagoogilise diagnostika materjalide väljatöötamisega; · juhendatakse Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna üliõpilaste pedagoogilist praktikat; · teostatakse pilootuuringuid ja -õpet individuaalsete õppekavade (IÕK-de) koostamiseks ja nende rakendamiseks; · teostatakse IT-alast nõustamist oma kooli õpilastele psüühiliste protsesside arendamiseks (rehabiliteerimiseks); . tegeletakse nõustamisega (Nõustamis- ja Õpiabikeskus) Nüüd tutvustan lähemalt õpet ja nõustamist. Õpe "Kool pakub alternatiivset õppimisvõimalust kerge ja mõõduka vaimse
• Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed Üldised probleemid, mis avalduvad kahjustatud arenguga lastel erivajaduste liikide kaupa erinevates kombinatsioonides ning raskusastmetes, on: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteeluhäired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus (Strebeleva, 2001). Spetsiifilised probleemid sõltuvad erivajaduste liigist ja arengukeskkonnast, lapse arengu valdkonnad (kognitiivne, kommunikatiivne, sotsiaalne, motoorne ja eneseteeninduse areng) on häiritud erineval määral. Vt. erivajaduste liikide kaupa Häidkind & Kuusik, 2009. ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi:
kõlada sisult TÕENE väide) Parem sõnastus: Koolides oli rõhke teadmiste edastamisel, mis peaksid aitama tulevases elus õpilasel paremini hakkama saada ja pöörati tähelepanu ettevalmistuseks tulevaseks iseseisvaks eluks. mitte integreerimisel ühiskonda. Väljendit ,,integreerimine ühiskonda" tõesti siis ei kasutatud. Siis räägiti ,,ettevalmistusest iseseisvaks eluks" Seega : taotlused siis ja nüüd on sisult samad! Eripedagoogika uurimine ja õpe toimus Tartu Ülikoolis ning hiljem ka Tallinna Ülikoolis. Ning seadusandluses oli suur rõhk invaliidide kaasamisel tootmisse. Tänased erikoolid on erikutsekoolide järglased, TÄIESTI VÄÄR väide. Viidet palun, et mõista, kuidas oskate allikamaterjali tõlgendada. Püüdke leida, milliste koolide järglased on tänases Eestis töötavad erikoolid nimedega: Kosejõe Kool, Päinurme Kool, Raikküla Kool, Tallinna Tondi Põhikool;
Vaimse arengu peetus 1964 – 1976 Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool. Õppimisraskuste diagnoosimisest (Ilme Pilv, meditsiinikandidaat, Nõukogude Kool, 1972) Õpilase õppeedukus oleneb nii bioloogilistest, sotsiaalsetest kui ka psüühilistest faktoritest. Vaimse jõudlusvõime määravad teadmiste, võimete ja õppimisvalmiduse kõrval mitmed disponeerivad tegurid. Nende hulgas on olulised õpilase tervis, koormusetaluvus ja töövõime Mahajäämuse põhjuseks on küllalt sageli mitmesugused tervisehäired. Juba 1954. aastast suunati õppimisraskustega lapsi arstlikule kontrollile ja selle printsiibi rakendamine andis häid tulemusi. Väär oleks aga iga õppeedukuse languse puhul põhjust otsida psühhofüüsilise arengu häiretes või tervislikus seisundis. Halva koolijõudlusega õpilaste hulgas on palju terveid lapsi, kelle mahajäämus on tingitud pedagoogilisest või sotsiaalsest hooletussejätmisest ning muutustest emotsion
eestikeelne vaste tänapäevases haiguste klassifikatsioonis (RHK-10) on vaimne alaareng. (Häidikind, 2008). Vaimne alaareng (oligofreenia, nõrgastuslikkus) – on psüühika arengu mahajäämus, millele on iseloomulik teatud arenguperioodil omandatud oskuste ja intellekti madalam tase, mis avaldub tunnetuses, kõnes ja sotsiaalsetes võimetes. Vaimse alaarenguga võib kaasneda mõni muu vaimu – või kehapuue. Neil lastel on nõrgenenud sotsiaalse kohanemise võime. Kerge vaimse mahajäämusega lastel ei pruugi see soodsas ja toetavas sotsiaalses miljöös olla silmatorkav. (samas, 5.) 5 1.2. Vaimse alaarengu tasemed Vaimsel alaarengul eristatakse 4 astet: 1. Kerge vaimse alaarenguga lapsed (IQ 50-69) omandavad kõne mõningase hilinemisega. Enamik neist saavutab täieliku iseseisvuse eneseteenindamisel, samuti praktilised
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpetus- õppimine-eesmärgistatud teg
Kaasavat haridust peetakse kulukaks – see nõuab vahendeid. On vaja inimesi: logopeede, eripedagooge, psühholooge, kooliõde, mõnel puhul terapeute. Enamikku arendavatest mängudest saavad kasutada ka tavaõpilased ja neilgi on vahel vaja tugistruktuure. Sealjuures ei tohi unustada, et erivajadus võib olla ka eriline andekus. Sestap on oluline, et vajalikud tugisüsteemid oleksid olemas juba alates lasteaiast. Samuti peaks õpetajakoolituse lahutamatu osa olema eripedagoogika, et õpetajad oskaksid oma igapäevatöös sekkumist vajavaid olukordi märgata ning nendega toime tulla. http://arvamus.postimees.ee/3419617/leelo-tiisvelt-erivajadusega-laps-tavaklassis-jah-see-on- normaalne Loengumaterjalide lühikokkuvõtted ERINEVUSED. MIS ON ERIVAJADUS? 1. Inimesed erinevad üksteisest: vaimsete ja psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest 2
Allikad Õigusaktid: EV Haridusseadus, tsiteeritud Täht (2009) järgi. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (vastu võetud 09.06.2010) Sotsiaalhoolekandeseadus, tsiteeritud Täht (2009) järgi Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2 TOIMETULEKUÕPE, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/0014/VV182_lisa2.pdf 09.04.2011 Artiklid: Haavistu, Hinna (2009). Kõik lapsed on õpetatavad. Eripedagoogika nr.33, lk 51-55 Kati Kiiver, Helena Kogerna, Kristel Kaljulaid (2009). Eripedagoogika nr.33, lk 20-25 Neare, Viive (2009). Raske- ja sügava vaimupuudega (VP) laste arengust Eripedagoogika nr. 33, lk 4-8 Tamm, Rita (2009). Puudega lapse arengu hindamine Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskuses tegutseva Jaagu lastead-põhikooli näitel Eripedagoogika nr.33, lk 44-50 Toova, Ülle (2009). Koostöö tähtsusest koolieelses eas vaimupuudega lastega Eripedagoogika nr 33, lk. 83-89
numbrite rea kodeerimine (90 sek) F. Vaimsete võimete diagnostilised piirid kuni 70 - vaimne alaareng (retarded) 70-80 - piiripealne IQ (bordeline) 80-90 - madal IQ (dull) 90-110 - keskmine IQ (average) 110-120 - kõrge IQ (bright) 120-130 - andekus (superior) üle 130 - üliandekus (very superior) G. Vaimne võimekus ja arenguprobleemid 2 parameetrit: Kognitiivne areng ja kohanemise aste Kerge alaareng ( Mild ) IQ = 50-55 kuni 70 (2% üldpopulatsioonist; 85% arenguhäiretega grupist) Suudab omandada haridust 6 klassi tasemel. Omandab sotsiaalsed oskused ja on võimeline saavutama ka edu töös.Omandab konformsuse. Keskmine alaareng ( Moderate) IQ = 35-40 kuni 50-55 (0.1 % üldpopulatsioonist; 10% arenguhäiretega grupist) Eripedagoogika abiga suudab omandada 2 klassi taseme. Omandab stereotüüpsed töövõtted ja võib
numbrite rea kodeerimine (90 sek) F. Vaimsete võimete diagnostilised piirid kuni 70 - vaimne alaareng (retarded) 70-80 - piiripealne IQ (bordeline) 80-90 - madal IQ (dull) 90-110 - keskmine IQ (average) 110-120 - kõrge IQ (bright) 120-130 - andekus (superior) üle 130 - üliandekus (very superior) G. Vaimne võimekus ja arenguprobleemid 2 parameetrit: Kognitiivne areng ja kohanemise aste Kerge alaareng ( Mild ) IQ = 50-55 kuni 70 (2% üldpopulatsioonist; 85% arenguhäiretega grupist) Suudab omandada haridust 6 klassi tasemel. Omandab sotsiaalsed oskused ja on võimeline saavutama ka edu töös.Omandab konformsuse. Keskmine alaareng ( Moderate) IQ = 35-40 kuni 50-55 (0.1 % üldpopulatsioonist; 10% arenguhäiretega grupist) Eripedagoogika abiga suudab omandada 2 klassi taseme. Omandab stereotüüpsed töövõtted ja võib
annaabi.ee 
