7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18
a) b) täielikult asendatavad anna kanale otra või nisu c) komplementaarsed ühte ressurssi tarbides kulub seda rohkem, kui tarbiks mitut ressurssi. d) Antagonistlikud kahte ressurssi koos tarbides kulub seda rohkem, kui ühte Vt. Slaid loeng 04, 2 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; Piiramatu kasvuvõime: Populatsiooni kasvukiirus e isendite arvu muutus pindalal või ruumalas ajaühiku kohta võrdub erikasvukiirus (r) korda isendite arv pindala ühiku kohta (N) dN/dt = rN r erikasvukiirus, liigi võimekus suureneda ning võimalikult kaua elada( r=B (sünnid) D (surmad)) Logistiline kasvukõver: dN/dt = rN N2 Pidurdav mõju PM = N2; - liigiomane koefitsent korda populatsiooni tiheduse ruut
ala või ruum, mida loom,loomaperekond või rühm kaitseb eelkõige ligikaaslase eest Territoriaaluses valdusala omamine, loomade ühtlast jaoutumist maa- ala bõi ruumis tagav ja üleasustust vältiv mehhanism. Elustrateegiad Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Konkurentsivõime Ebasoodsate olude taluvuse viis ja.. Populatsiooni dünaamika laad r-strateegia ( r ehk erikasvukiirus) Palju järglasi Järglased suhteliselt väikesed Järglased väikese konkurentsivõimega arvukuse suured kõikumised K-strateegia (K ehk keskkonna kandevõime) vähe järglasi konkurentsivõimelised suhtelised suured järglased arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal
11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; Ressursside klassifikatsioon sünergilise efekti järgi on : o Essentsiaalsed ehk koheselt vajalikud o Täielikult asendatavad o Komplementaarsed o Antagonistlikud 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; Üksiku populatsiooni kasv toimub populatsiooni arvukuse muutumise ja selle regulatsiooni kaudu. Populatsiooni kasv tähendab selle muutusi ajas. Kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust. Keskkonna kandevõime ehk keskkonnamahtuvus (K) on ökoloogiline parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma. Hüpoteetiliselt on keskkonnamahtuvus
MacArthuri ja Wilsoni teoorias vaadeldakse saare liigirikkust kui sisserände ja väljasuremise tasakaalu. Õige on B. 6. Milline järgnevatest on sünonüümipaar? A. kohort – kooslus; B. genet – genoom; C. konsortsium – ökosüsteem; D. deem – panmiktiline populatsioon. Mõistagi on D-s toodud sünonüümipaar. 7. Millises variandis on õieti loetletud tolerantsikõvera parameetrid? A. optimum, maksimum, tolerants; B. kandevõime, erikasvukiirus, keskväärtus; C. ülemjooks, keskjooks, alamjooks. Tolerantsikõvera parameetrid on loendatud A-s. 8. Kas niširuumi dimensioonideks (telgedeks) on: A. isendid? B. populatsiooniparameetrid? C. demograafilised parameetrid? D. ökol. tingimused ja ressursid? E. liigid? F. kooslused? G. ökosüsteemid? Definitsiooni kohaselt on dimensioonideks niši puhul ökoloogilised faktorid e. tingimused ja ressursid. 9. Milline neist on fotosünteesi võrrand? A
*Elumuse koefitsient e vanuseline elumus 1-qx. Näitab tõenäosust ellu jääda vanuses x (px) *Demograafilised tabelid *Populatsiooni iive populatsiooni suuruse absoluutne muutus ajavahemikus x. *Iibe koefitsient populatsiooni suuruse suhteline muutus ajavahemikus x. Protsentides või promillides *Viljakus mx keskmine järglaste arv isendi kohta vanuses x *Puhas kasvukiirus R0 = lx*mx, kus x=0.... Näitab 0-vanusega järglaste arvu, mida isend annab kogu eluea vältel *Erikasvukiirus r=lnR0/T, kus T on põlvkonna kestvus (kuni viimane isend põlvkonnast on surnud). Näitab, kui palju keskmine isend toodab järglasi ajaühikus. On andnud nime r-strateegiale. 20. Populatsiooni struktuur Populatsiooni struktuurid: sooline,vanuseline ( viies loeng slide 20 pikemad seletused ja joonised!) 21. Mis on oskar ökoloogia kontekstis? Oskarid (`Plekktrumm') organismid (peamiselt taimed) jäävad püsima oma arengu algstaadiumites. Kuigi
12. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi (konspekt, Begon et al. 3.8); 1. essentsiaalsed (koheselt vajalikud) 2. täielikult asendatavad 3. komplementaarsed 4. antagonistlikud 13. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver (konspekt, Begon et al. 6.10), keskkonna kandevõime, erikasvukiirus (konspekt, Begon et al. 6.4) ; Üksiku populatsiooni kasv toimub populatsiooni arvukuse muutumise ja selle regulatsiooni kaudu. Populatsiooni kasv tähendab selle muutusi ajas. Populatsiooni kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust. Keskonna kandevõime ehk keskonnamahtuvus (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustav vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni9 arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama)
Üksiku populatsiooni kasvuvõrrand näitab, kui palju populatsiooni tihedus ajaühikus muutub. dN/dt – populatsiooni muutumise kiirus. dN/dt > 0 – populatsioon kasvab dN/dt < 0 – populatsioon kahaneb dN/dt = 0 – populatsiooni tihedus on ajas stabiilne dN/dt = B(birth) – D(death) B = bN D = dN b,d – sõltuvad parameetrid. dN/dt = bN – dN dN/dt = N (b – d) b - d = r – vastava vaadeldava liigi biootiline potentsiaal = erikasvukiirus. Iseloomustab, millise kiirusega tihedus mõjutab kiirust. Suur r = kiire paljunemine! dN/dt = Nr – populatsiooni piiramatu kasvu võrrand. MALTHUSE VÕRRAND. Populatsiooni eksponentsiaalne kasv. 27 T.H.Malthus oli teadlane kes selle võrrandi põhjal püstitas hüpoteesi, et sõjad on paratamatud ja hädavajalikud inimeste arvu vähendamiseks.
Populatsiooni iive populatsiooni suuruse absoluutne muutus ajavahemikus x. Iibe koefitsient populatsiooni suuruse suhteline muutus ajavahemikus x. Protsentides või promillides. Viljakus mx keskmine (emaste) järglaste arv (emase) isendi kohta vanuses x- monokarpsed ja polükarpsed organismid. Puhas kasvukiirus R0 = lx*mx, kus x=0.... Näitab 0-vanusega järglaste arvu, mida isend annab kogu eluea vältel. Erikasvukiirus r=lnR0/T, kus T on põlvkonna kestvus (kuni viimane isend põlvkonnast on surnud). Näitab, kui palju keskmine isend toodab järglasi ajaühikus. On andnud nime r-strateegiale. Populatsiooni vanuseline struktuur: Näitab erineva vanusega isendite sagedust populatsioonis. Enamike organismide vanust on raske määrata. Taimede ja mikroorganismide puhul pole tähtis vanus vaid arengustaadium. Rääkida tuleks arengujärkude struktuurist
ikka sama). Komplementaarne kaks ressurssi koos annavad parema tulemuse kui üks ressurss üksinda. · Antagonistlik teatud juhtudel on summaarne kulu suurem kui eraldi tarbides. 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja piiratud e. logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; Populatsioon tähendab emaseid isendeid, isaseid kas läheb paljunemisel vaja või ei. N populatsiooni tihedus populatsiooni isendite arv pindalaühiku kohta Populatsioontihedus sõltub: · Kui palju sünnib uusi populatsiooni liikmeid, B sündide arv · Negatiivselt sõltub, kui palju ära kaob, D- surmad · Populatsiooni saabuvate isendite arv muudest populatsioonidest (I) · Kui palju isendeid lahkub (E)
Taimede populatsioon ehk tsönopopulatsioon. N t+1 = Nt + B – D + I – E (B – sünnid, D – surmad, I – immigrandid, E – emigrandid). Üldsuurus: 1. Tihedus N/m2; 2. Elumus Lx – vanuseni x; 3. Suremus Dx – surra vanuses x; 4. Suremuse määr – qx=dx/lx 5. Elumuse koefits.- 1-qx Demograafilised tabelid: 1. Iive – suuruse muutus ajas; 2. Iibe koef. %; 3. Viljakus mx-keskmise järglaste arvu isendi kohta vanuses x; 4. Puhas kasvukiirus – R0=Σlx*mx x=0...Ω; 5. Erikasvukiirus r=lnR0/T põlvkonna kestvus. 26.Kuidas eristada indiviidi? Unitaarsed ja modulaarsed indiviidid. Indiviid – isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagumatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Modulaarne – kasvab, suurendades oma moodulite arvu, lehed, viljakehad jms. Nende suurused on ennustamatud, keeruline üksikisendit tuvastada. Unitaarsed – ennustatava kasvu ja arenguga – putukad, imetajad, jms.
saa, nimetatakse keskkonna kandevõimeks. Keskkonna kandevõime on piir, kus populatsioon tarbib ressursse sama kiiresti kui need looduslikult uuenevad (näiteks rohi kasvab). Populatsioon, kes on oma kandevõime ületanud, pole selle arvukuse juures jätkusuutlik. Loomulikult pole kandevõime alati kindel suurus ja võib erineda nii aastati kui piirkonniti. Logistilise kasvu võrrand: dN/dt = r N (1-N/K) kus: dN/dt on populatsiooni kasv r – liigile omane erikasvukiirus e. sündide ja surmade vahe mingis ajaühikus. K – keskkonna kandevõime N – isendite arv populatsioonis ajahetkel t 31. Keskkonna kandevõime? Piiri, millest rohkem isendeid populatsioonis olla ei saa, nimetatakse keskkonna kandevõimeks. Keskkonna kandevõime on piir, kus populatsioon tarbib ressursse sama kiiresti, kui need looduslikult uuenevad (nt. rohi kasvab). Populatsioon, kes on oma kandevõime ületanud, pole selle arvukuse juures jätkusuutlik. Kandevõime ei ole alati kindel
annaabi.ee 
