nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslikult oli hariduse andmine raske, kuna maju polnud selleks piisavalt, samuti õpetajaid ega emakeelseid õpikuid, kuid aja jooksul olukord paranes. Mõned aastad hiljem, uute probleemide ilmingul, hakati rohkem rõhku panema kutsehariduskoolide asutamisele. 1934. aastal korraldatud haridusreformiga langes alghariduse tase ja see ei olnud rahvale meeltmööda. 1937
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
1930. aastate teisel poolel ilmnesid kultuurielus negatiivsed nähtused: kultuuri finantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine. 5 Hariduselu Koolikorra aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati kooliastmete programmid. 1920-1934 oli koolisüsteem kaheastmeline: algkool ja gümnaasium. Mõlemad olid emakeelsed. Gümnaasiumides loodi ka eriharud. 1920. aastatel piirdus kohustuslik algharidus vaid nelja klassiga, sest majanduslike raskuste tõttu puudusid vajalikud hooned, õpikud ja õpetajad. Lahendust vajas haritlaste üleproduktsiooni probleem: kuna vastuvõttu gümnaasiumidesse ei piiratud, aga ainult kolmandik neist pääses edasi kõrgkoolidesse, jäid paljud keskharidusega noored tegevuseta. 1934. a. haridusreformiga kavatseti üle minna 4- klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5-kl keskkool ja 3-kl
1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. lihtsamalt;Kommertsrakendused: kliendile Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. mainstream-tehnoloogiaks eriti järsult aktsiahindade meelepäraseid asju. Arvutiteadus - Matemaatiline Info otsimise algoritmid. tõusu.Tekkis palju firmasid, kes ei andnud üldse arvutiteadus(Algebra eriharud, Arvutatavus, kasumit, ainult kulutasid raha, kuid mille aktsiaid osteti Keerukus), Praktilisem arvutiteadus (Algoritmika, Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine, 1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti? tohutu hinnaga
Vista.Peer-to-peer (P2P) tehnoloogial põhinevad meelepäraseid asju. Arvutiteadus - 2.Operatsioonisüsteemi muud funkt 1964 - CDC's 6600 supercomputer(Cray),Basic failivahetuse-süsteemid ((Napster), (Morpheus), Matemaatiline arvutiteadus(Algebra eriharud, ,kasutajate progekeel(Kurtz,Kemeny). Arvutatavus, Keerukus), Praktilisem arvutiteadus andmebaas,tarkvarahaldus,kettaressursside Kazaa, eDonkey, bittorrent jne) ja hiljem netitelefon (mh (Algoritmika, Verifitseerimine, järelduste haldus,monitoring. Tarkvara arhitektuur mingi
Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Põhiharud: Füüsikaline keemia – keemia üldised põhialused. Orgaaniline keemia – süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused. Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Eriharud: Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näided). Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms
Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia klassikalised (põhi)harud ·Füüsikaline keemia keemia üldised põhialused. ·Orgaaniline keemia süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused. ·Anorgaaniline keemia kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Keemia eriharud ·Analüütiline keemia objektide keemilise koostise määramine. ·Biokeemia bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. ·Teoreetiline keemia ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. ·Keemiainseneriteadus tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). ·Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused
4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. a. Füüsikaline keemia - keemia üldised põhialused b. Orgaaniline keemia - süsinikuühendite reaktsiooni ja omadused c. Anorgaaniline keemia - kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused 2. Eriharud: . Analüütiline keemia - objektide keemilise koostise määramine a. Biokeemia - bioloogiliselt oluliste ainete, reaktsioonide ja protsesside uurimine b. Teoreetiline keemia - ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu c. Keemiainseneriteadus - tööstuslike keemiliste protsesside uurimine *5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase - toimuvad silmaga nähtavad või mõnel muul viisil jälgitavad
Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia klassikalised (põhi)harud 1.Füüsikaline keemia – keemia üldised põhialused. 2.Orgaaniline keemia – süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused. 3.Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Keemia eriharud 1.Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. 2.Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. 3.Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. 4.Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). •Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused
muundumisprotsesse, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia klassikalised (põhi)harud: Füüsikaline keemia – Keemia üldised põhialused. Orgaaniline keemia – Süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused. Anorgaaniline keemia – Kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Keemia eriharud: Analüütiline keemia – Objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia – Bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia – Ainete uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus – Tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. Keemiast välja kasvanud teadused: Molekulaarbioloogia – Elusorganismide funktsioneerimise uurimine, lähtudes nende molekulaarsest koostisest.
muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia klassikalised põhiharud Füüsikaline keemia – keemia üldised põhialused. Orgaaniline keemia – süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused. Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Keemia eriharud Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited).
Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. KEEMIA HARUD: 1. Põhiharud: a. Füüsikaline keemia - keemia üldised põhialused b. Orgaaniline keemia - süsinikuühendite reaktsiooni ja omadused c. Anorgaaniline keemia - kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused 2. Eriharud: a. Analüütiline keemia - objektide keemilise koostise määramine b. Biokeemia - bioloogiliselt oluliste ainete, reaktsioonide ja protsesside uurimine c. Teoreetiline keemia - ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu d. Keemiainseneriteadus - tööstuslike keemiliste protsesside uurimine *5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited).
ideaalne kultuur: normid, reeglid, kuidas ühiskonnas peaksid inimesed käituma, asjad olema. Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia ajalugu Koolkonnad Evolutsionism Edward Tylor esitas kultuurievolutsiooni teooria, põhiteesid Darwini poolt. Kõik rahvad teevad läbi arengutee, kultuuri unilineaarne areng. Metslus barbaarsus tsivilisatsioon. Erinevus tuleneb sellest, et rahvaste areng on erineva kiirusega. Tsivisatsiooni tunnused on tööstuse olemasolu, selle eriharud, metallitööstus, põllumajadus, arhitektuur, teadus, religiooni seisund, moraalse alge olemasolud jne. Tylor: barbarid, metslased ei saa enam iseseisvalt tsivisatsiooni jõuda. Sinna jõuab aastasadade pikkuse eurooplastega läbikäimise tulemusel. Õigustus koloniseerimisele, "üllas tsiviliseerimismissioon". Metslasi vaadates saab aimu tsiviliseeritud maailma minevikust. Evolutsionistlik vaatepunkt on küllaltki materialistlik, majanduslikud asjaolud ei põhine juhusel
The language of the computing machine. All instructions must be in the form of binary numbers (binary code). Stored-program Computer: Also known as the von Neumann-type computer. Has memory - a place to keep both: instructions (ie program) and the needed information (ie data) needed for computation by the computer. Matemaatiline arvutiteadus Algebra eriharud Arvutatavus Keerukus Praktilisem arvutiteadus Algoritmika Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine Õppimine Keeled ja kompilaatorid Krüpto Veel praktilisem arvutiteadus Andmebaaside teooria ja tehnoloogia Failisüsteemide ... Arvutigraafika ... Võrgusüsteemide ... Laiatarberakendused
Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia klassikalised (põhi)harud Füüsikaline keemia – keemia üldised põhialused. Orgaaniline keemia – süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused. Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Keemia eriharud Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited).
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega:
seletada omaaegse lihtsa kõikehõlmava motivatsiooniteooriaga kasutavad selle asemel palju uusi teadmisi närviprotsesside kohta, mida on vahepeal avastanud neurobioloogid. See käitumisteaduse suund elas hiljuti läbi tormilise arengu seoses mitmete uudsete ideede läbimurdega evolutsioonilise bioloogia vallas 20. saj. viimasel kolmandikul. Tänapäeval on see kujunenud etoloogia kõige mahukamaks uurimissuunaks, mida kutsutakse käitumisökoloogiaks. Selle eriharud on sotsiobioloogia (uurib sotsiaalse käitumise ehk kooselu evolutsioonilis-bioloogilisi aluseid) ja evolutsiooniline psühholoogia (uurib inimese psühholoogia evolutsioonilis- bioloogilisi aluseid). Mingi konkreetne käitumine saab jääda püsima siis, kui sellel on teatav adaptiivne funktsioon (annab isendile teatava eelise loodusliku valiku tingimustes). Käitumisökoloogid ületähtsustavat geenide, pärilikkuse osa käitumise
kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinilineF. Inimese F harud: närvisüsteemi-, liikumisaparaadi-, sisesekretsiooni-, vereringe-, hingamisaparaadi-, seedimise-, erituselundite-, termoregulatsiooniF. F seosed teiste teadustega. F-st on välja arenenud eraldunud anatoomia, biokeemia ja biofüüsika.