tagasi. Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Luther sündis Eislebenis talupoeglikku päritolu perekonnas. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann. Luther kasvas üles Mansfeldis ja astus 1501. aastal Erfurti ülikooli õigusteadust õppima. 1502. aastal sai ta bakalaureuse- ja 1505. aastal magistrikraadi. Isal oli temale juba ka pruut välja vaadatud. Kuid 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512.
Johannes (Johann) Gutenberg Tauri Udras Johannes Gutenberg · sündis vahemikus13941406 Mainz´is · 1411 aastal kolis perega Eltville´sse · 1418. aastal õppis Erfurti ülikoolis · 1420. aastatel omandas kullasepa elukutse · 1450.-ndal avas Mainz´is trükikoja · 1460. aastal rajas uue trükioja Hof Gutenbergi · 1462.-1465. aastatel rajas trükikoja Eltville ´sse · Gutenberg suri 3. veebruaril 1468 Mainz´is · Gutenberg leiutas liikuvate metalltähtedega trükikunsti ehk trükimasina · Arvatakse, et aastatel 1439-1448 täiustas Gutenberg oma trükimasinat · 1448. aastal avas oma esimese trükikoja
Eksisteerisid veel suured kultuurilised ja usulised erinevused protestantide ja katoliiklaste vahel. b) majanduslik killustatus 90 % elanikkonnast tegeles põllumajandusega. Puudus ühine turg. Riikides kehtisid erinevad raha-, kaalu- ja mõõtühikud. 1790. aastal oli Saksamaal 1800 tollibarjääri. Olid suured kommunikatsiooniraskused. 1816. aastal kulus näiteks reisijal 5 tundi, et läbida 12 miili Weimarist Erfurti. Linnad ei suhelnud majanduslikult omavahel Elbe jõest ida pool oli pärisorjuslik mõisamajandussüsteem, Elbest lääne pool aga rendisüsteem. Saksamaal peaaegu puudus kaupmeeste kiht. Gildid eksisteerisid Saksamaal kauem kui kusagil mujal. c) Kuni 1789. aastani puudus selline asi nagu saksa patriotism. Sakslased jäljen- dasid prantslasi nii keeles kui ka kultuuris. Alles Suure Prantsuse revolutsiooni
· Martin Lutheri seisukohtadest sai alguse reformatsioon · 31. oktoobril peetakse tänapäeval usupuhastuspüha Martin Luther (1843 1546) · Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja teiste kristlike traditsioonide õpetust. · Luther sündis Eislebenis talupoeglikku päritolu perekonnas. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann. Õpingud · 1501. aastal ta astus Erfurti ülikooli õigusteadust õppima. · 1502. aastal sai ta bakalaureusekraadi · 1505. aastal magistrikraadi · 17. juulil 1505 aastal astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. · 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Usupuhastuse algus · Wittenbergi paavsti esindaja Tetzel müüs raha eest
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele
Martin Luther – katoliiklus ja luterlikus ENEL TUBIN Martin Luther’i nooruspõlvest Sündinud 10.novembril 1438. aastal kohas Eisleben üheksalapselises perekonnas Isa Hans Luder (Luther) ja ema Margarethe Luther 1848 kolis Luther’ite perekond Mansfeldi, kus Martin Luther alustas enda kooliteed õppides grammatikat, retoorikat ja loogikat; hiljem kolis ta Magdeburgi õpinguid jätkama 1501 asus ta õppima Erfurti ülikooli Peale lõpetamist, 1505.aastal, astus ta sisse õigusteadust õpetavase ülikoolis, isa soovil, kuid ta kukkus kohe välja Martin Luther augustiinlasena 1505. aastal juuli kuus otsustas Luther peale äiksetormi saada mungaks Hirm surma ees: kahe lähedase surm, enda vigastamine ja verekaotusesse peaaegu suremine Peale koolist lahkumist ja õpikute mahamüümist ühines Luther 17.juulil 1505.aastal suletud augustiinlaste grupiga Erfurt’is
Selles kooli õppis ta siiski vaid aasta ning seejärel saatis isa ta Eisenachi kooli. Leiva teenimiseks oli ta kerjuslaulja, mis sel ajal polnud üldse häbiasi, sest leiba paluti Jumala nimel. Siiski viimased koolipoisi aastad elab ta vagade heategijate juures õnnelikus õhkkonnas, kus tal on võimalus õpingutele pühenduda. Kuna ta oli juba eelmises koolis silmapaistvate tulemustega tundus samm ülikooli astuda igati loogilisena. Aastal 1501, mils ta oli 19- aastane astus ta Erfurti ülikool, mis oli üks hinnatumaid. Isa Hans soovis, et poes õpiks õigusteadusi, sest sellel alal on jõukus paremini kättesaadav, kuid Luther ise polnud sellest eriti vaimustatud, sest juristid ei elanud just kuigi kõlblikku elu. Martin Luther kui vaimulik Võib öelda, et tema vaimulikuks saamine polnud just plaanipärane. Kõik juhtus justkui saatuse tahtel. Otsuse tegi ta ühel piirsituatsioonil, mil ta pea surmaga silmitsi seisab, et temast saab munk
Noore mehena oli ta sügavalt mõjutatud kiriku pihiõpetusest. Pattude pihtimisel preestrile järgnesid patukustutusteod, mis tagasid andestuse ning vabastasid surmajärgsest karistusest. Hoolimata regulaarsest pihilkäimisest oli Luther meeleheitel. Erfurdi ülikoolis juurat õppide suri äkitselt ta sõber ning ootamatu jalavigastus viis ta haigete ja surijate keskele ühes algelises haiglas. Suvel 1505 tabas teda teel vanematekodust Erfurti hirmuäratav äikesetorm. Surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata kui ta ta pääseb. Surmahirm ning perekonna kaitsepühakule antud tõotus juhtis Lutheri 1505. aastal Erfurdi augustiinlaste keskele, kes olid tuntud nii kehalise kui ka vaimse ranguse poolest. Kuid ei piht, sügav uurimistöö ega palve leevendanud Lutheri ärevust jumaliku kohtu ees. Hoolimata kõigest oli ta eeskujulik ning pühendunud munk. 1507 aastal pühitseti ta preestriks ning anti ülesandeks õppida teoloogiat
Kuna juutidel oli parem hügieen ning nende kogukonnad olid rohkem isoleeritud, haigestus inimesi vähem. Süüdistati, et nemad mürgitasid kaeve ja saastasid õhku. Juute piinati kaua kuni nad selle üles tunnistasid. 1348. aastal algasid esimesed tapmised Prantsusmaal- umbes 40 juuti mõrvati oma kodudes. Sellised tapatalgud levisid üle kogu Euroopa- Barcelona ning paljud Saksamaa linnad. Erfurdi mõrvad 1349. aasta märtsis, mil hävitati ligi 3000 juuti. Erfurti linna polnud katk veel jõudnud ning arvati, et kui hävitada sealsed juudid, siis haigusest pääsetakse. 1350. aastal laastas katk linna ning ligi 16 000 inimest suri 10 nädalase perioodiga. Eelnevalt olid toimunud veel Baseli tapatalgud, kus 600 juuti pandi puust küüni ühel eraldatul saarekesel Rhine-i jões ning see süüdati põlema. Baseli linn pani juutidele peale keelu, et nad ei tohi sinna linna siseneda järgmise 200 aasta jooksul. See keeld tühistati varem. 1 1349
– reformatsioon linnadesse jõuab juba varem. VI faas kuni 1555. a, kui puhkeb Šmalkaldija sõda, lõpeb augsburgi usurahuga. AUgsburgi usutunnistus pärit juba 1530. aastast. Konfessionaalne ajastu 1555. a alates. Martin Luther sündis 1483. aastal. Talupoegadest esivanemate perre. Isa oli vasetööstuses ning liikus talupidamisest hoopis uude valdkonda, mis tähendas, et Lutheril oli võimalik omandada hea haridus. Erfurti kloostris õpib seitset vabat kunsti. Temast saab munk, sest elab läbi pöördumise, mis on lihtsalt šokielamus – ta liigub ühest linnast teise, satub äikesetormi kätte ning ühtäkki kardab oma elu eest. Selles olukorras ta tunneb, et peab astuma kristluse kohtunikutooli ette, sellises hingelises seisundis ei olnud ta valmis seda tegema, surmakogemus oli vahetu, mistõttu tundis, et peab end ette valmistama, et kristluse kohtu ette astuda
Kommunismi eesmärk. Rahvusvaheline Tööliste Ühing ehk Esimene Internatsionaal, Teine Internatsionaal. 8- tunnilise tööpäeva nõue, 1. mai (Chicago Haymarket afäär), naistepäev. Sotsialistliku parteide juhid Euroopas (Jules Guesde, Jean Jaurčs, Karl Liebknecht, A. Bebel, Filippo Turati). Sotsialistlik liikumine Saksamaal (Ferdinand Lassalle, lassaliaanid, Üldine Saksa Töölisühing). Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja Gotha programm (Marxi kriitika), Erfurti programm. Demokraatlik evolutsiooniline sotsialism vs revolutsiooniline sotsialism. Suurbritannias Fabian Society (Sidney ja Beatrice Webb). Natsionalism e. rahvuslik liikumine Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? Hans Kohni Lääne (civic) ja Ida (etniline) mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan’i argumentatsioon. Millal tekkisid rahvused
Sotsialistliku parteide juhid Euroopas (Jules Guesde, Jean Jaurès, Karl Liebknecht, A. Bebel, Filippo Turati). Keskklassid püüdsid tööliseid oma tegevusse kaasata. Kuulsamad juhid Jules Guesde ning Jean Jaures. Saksamaal Karl Liebknecht ja A.Bebel, Itaalias Filippo Turati. Kõik olid kõrgema haridusega. Sotsialistlik liikumine Saksamaal (Ferdinand Lassalle, lassaliaanid, Üldine Saksa Töölisühing). Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja Gotha programm (Marxi kriitika), Erfurti programm. Lassaliaanid- (Lassalle)- Üldise Saksa töölisühingu looja, et kukutada kapitalistid. Tema lahknevus Marxist- Lassalle meelest tuli demokr kasvatada, Marx tahtis revol ja ei näinud riigil kohta. Eesmärk luua kooperatiive, et riik aitaks neid finantseerida. Üldise valimisõiguse toetaja. Tema toetajad jätkasid pärast tema surma tegutsemist. Nad ühinesid Saksa marksistidega ja selle tulemuseks oli esimene sotsiaaldemokraatlik partei
linkimise või süvalinkimise teel. Ameerika Ühendriikides toimunud Perfect 10 kohtuasjas Google'i ja Amazoni vastu oli kohus arvamusel, et teisel veebisaidil asuva täissuuruses pildiga linkimine, mis ei eelda originaalpildi reprodutseerimist, ei riku reprodutseerimisõigust. Kui mõned kohtud käsitavad väikeste piltide reproduktsioone, mis sisaldavad linke muudele Interneti-saitidele, reprodutseerimise ainuõiguse rikkumisena, siis Erfurti piirkondlik kohus oli arvamusel, et pisipiltide kasutamine linkide loomiseks ei tekita autoriõigustega seotud vastutust, kui teos on Internetis avaldatud õiguste valdaja poolt või tema nõusolekul3 TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE Tööstusomand jaguneb registreeritavaks (patent, kasulik mudel, kaubamärk, geograafiline tähis jt) ja mitteregistreeritavaks (üldtuntud kaubamärk, ärisaladus, tööstusdisainlahendus Euroopa Ühenduses). LEIUTIS
•Mõista grammatikat tähendab mõista selle tähistamise vorme (modi significandi) •Modi essendi – olemise vormid; see kuidas asjad tegelikult on •Modi intelligendi – mõistmise vormid; see, kuidas inimmõistus asjadest aru saab •Modi significandi – tähistamise vormid; see, kuidas grammatika asju käsitleb see jaotus vastab täpselt Aristotelese ettekujutusele tunnetusest kui vaheastmest maailma ja sõnade vahel Mitmust saab jagada, ainsust ei saa (Erfurti Thomas) Keeleuniversaalid •Olulisim keelefilosoofide teema keskajal. •Nominalistid: kategooriad on nimed ega eksisteeri mujal kui ainult keeles. •Realistid: asjad, nende omadused ja nendevahelised suhted on olemas sõltumatult inimesest. Ja nende tõttu on keel universaalne. 7. Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks. •Modernse maailma sünd (u.15
õigusi ja nende kaitset. Marksistlik dogma ei näinud riigil mingit rolli tulevases eesmärgis. Riik oli marksismi jaoks ianult vahend, et kukutada kapitalism ja nii kaua võis proletariaat riiki kasutada, kui toimub üleminek. Kui on kommunism loodud, siis polnud riigil Marxi seisukohst mitte mingisugust rolli, riik lakkab eksisteerimast. 1878 kehtestati Saksamaal antisotsialistlik seadus. Pärast Bismarcki 1890ndatel tuli uuesti sots.dem ametlikult kokku, siis võeti vastu Erfurti programm, mis oli padumarksistlik ja lähtus selgelet marksistlikest revolutsiooniiideedest. Huvitav olukord Saksamaal: teoreetiliselt ja ideoloogiliselt lähtus saksa sots.dem partei marksismist eesmärgiga jõuda proletariaadi diiktatuurini, kuid tegudes hakkas saksa sots.dem tüüpiliseks poliitiliseks parteiks: aktiivselt osaleti demolkraatlikes valinmistes, oldi opositsioonierakond, olid väga konstruktiivsed,lähtusid parlamentarismireeglitest, kasutasid ainult seaduslikke vahendeid
Inglismaal uudistati moodsat tehnikat. Inimese liikumiskiirus oli varauusajal veel naturaliseeritud, sõltudes veoloomast või tuulest. Kuni 17. saj. lõpuni oli peamiseks liikumisvahendiks ratsahobune, alles 18. saj. saavutasid ülekaalu vankrid, troskad ja tõllad. Üsna tavaline oli ka jalgsi rändamine, mis oli küll kõige aeganõudvam, kuid samas ka odavaim liikumisviis. Jooksvad kullerid läbisid päevas kuni 60 kilomeetrit. Weimarist Erfurti võis jõuda jalgsi nelja tunniga, postitõllaga kulus selleks aega tund kauem. Ühest riigist teise minekul tuli muuta tõldade telgede laiust, kuna teerööpad olid eri maades erineva laiusega. Esimesena Euroopas hakati Prantsusmaal ehitama chaussée'sid, mis võimaldasid korraga kahesuunalist liiklust. Prantsuse revolutsiooni eelõhtuks ehitati valmis ligikaudu 6 000 kilomeetrit heas korras maanteid. Veel kaugemale jõuti Inglismaal, kus oli samaks ajaks valmis ehitatud üle 24
annaabi.ee 
