saadud.Samuti on väga eredalt ja kirjult pilt kaunistatud. Samuti olemasoleva näoskulptuur mis on meie aja vaates,mitte kõige paremini tehtud,kuid amuti kuid siiski,see skulptuur on tehtud tuhandeid aastaid tagasi ning minuarvates on päris hea tulemas võttes arvesse töövahendeid ning selle aja arusaama kunstist. Veel näiteid esemetest mis muuseumis saab näha: ELEGANTNE: Savist sõnnifiguur Mükeenest, 15.13. sajand eKr. Pekka Erelti kogu AMULETT: Jumal Osirise pronksist kujuke Egiptusest, 7.6. sajand eKr. VAAS VANAST ATEENAST: Jumalanna Athena võitlust gigandiga kujutav Kreeka vaas, 500450 eKr. Pekka Erelti kogu. Lõpetuseks võin öelda ,et vähese aja jooksul sai uuritud vana-aja kunsti ning see oli minujaoks väärt minek.Kuna ise ei käi muuseumites ning see oli minu esimene muuseumi külaskäik,oli see lahe.Harukordne võimalus nii lähedalt näha nii muistseid ehedaid esemeid ja seda ainult 35kr eest
raamatu kasutaja hämmastama. Üks selliseid on suurtäheline Rootsi kardinad ÜLEK (vangla)trellid. Kardetakse, et lähevad segi Rootsis toodetud kardinad ja piltlik ütlemine trellide kohta. [1] Piltliku väljendi nimetäiendiks võib olla isiku- või kohanimi. Isikunimi on nii reeglites kui ka tegelikus kasutuses olnud üldiselt suurtäheline ning piltlike väljendite isikunime kirjutatakse suure tähega: Damoklese mõõk 'ähvardav hädaoht'. [1] Tiiu Erelti arvates läks kohanimede surumine väiketähelisteks käändumatuteks omadussõnadeks aga kahjuks algusest peale libedamini. Seda raskem on olnud ka sellele protsessile tagasikäiku anda. 1976. a ÕSis on siiski selge sõnaga öeldud: "Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites," ning näidete hulgas on ka väljend Gordioni sõlm. Suur algustäht on ka "Eesti ortograafias" ja "Eesti keele käsiraamatus". Märksõnadena selliseid väljendeid 1976
................................................................................................................................8 Kirjandus........................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Referaadi teema on "Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Aluseks on Tiiu Erelti artikkel "Need rasked võõrsõnad" ja Argo Mundi artikkel "Kimpus omasõnade õigekirjaga". Mõlemad on ilmunud aastal 2004 kogumikust "Keelenõuanne soovitav 3". Artikklite aluseks on küsimused, mis on esitatud eesti keele instituudi keelenõuandijale 1995. a septembrist kuni 2004. a aprillini. Välja on toodud võõrsõnade ja omadussõnade ortograafia problemaatilised kohad. Referaadis toon välja artiklite sisuülevaated sarnaselt artikklite ülesehitusele.
................................ 9 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemetsa artikli ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" põhjal. Artikkel on ilmunud 2004.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 3" , mille koostajaks on Maire Raadik. Referaadi eesmärgiks on käsitleda inglise keele mõjusid eesti keelele, toetudes põhiliselt eelnimetatud artiklile. Lisaks on näiteid toodud Tiiu Erelti artiklist ,,Test ja testima", mis on ilmunud sama kogumiku teises osas, 2000.aastal. Samuti on kasutatud Maire Raadiku artiklit ,,Võõrad võõrsõnad" ja Argo Mundi artiklit ,,Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme", mis on mõlemad ilmunud 2008.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 4". 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused Inglise laenukihi algus ulatub XIX sajandi algusesse
- Tuleb asendada pikad ühendid (silp)lühenditega. - Leidlikkus - Lühidus ilmneb põhiterminite argivastetel (elliptilised, arbitraarsed). Termini nõuded: - Termin = vahend mõiste tähistamiseks, mitte mõiste olemuse ümberjutustus. - Olulised on LÜHIDUS, MEELDEJÄÄVUS, KERGHÄÄLDATAVUS, EDASITULETATAVUS. - V. Tauli printsiibid: SELGUS, ÖKONOOMSUS, ILU. - H. Saari printsiibid: OTSTARBEKUS, sh rahvapärasus, SÜSTEEMSUS, OMAPÄRASUS. - T. Erelti printsiibid: AJAKOHASUS, VASTAVUS OSKUSKEELE NÜÜDISNORMILE, TEGELIKKU KASUTUSSE JUURDUMUS Keeled mõjutavad üksteist vastastikku. U. Mereste ületuspõhimõte = tuleb olla avatud, aga mitte allaheitlik teistele keeltele VS vastandina minimaalsete lahknevuste printsiip. Terminiloomes on liiderkeeled, nt prantsuse k diplomaatias. Oskuskeele nõuded: · Üldkeelsed tekstid. Oskuskeelsed tekstid laias ja kitsas mõttes nii avalikkusele kui ka eriteadlastele suunatud.
1950 loodi süntaksirühm, mis pidi koostama eesti keele teadusliku süntaksi. 1974 ilmus teos eesti keele lihtlausest. 1979 ,,Eesti keele süntaks kõrgkoolidele". ,,Põimlause eesti keeles" 1981. Huno Rätsep süvenes lauseõpetusse ja sõnamoodustusse. Eesti süntaksist ja lihtlause struktuurist oli ka tema doktoriväitekiri 1974. Ta on kokki kirjeldanud kuni 400 lausemalli. 1993 ilmus koos eesti keele grammatikaga ka Mati Erelti kavandatud süntaksiosa. Alates 1990ndatest aastatest on uurimiseks kasutada saadud tekstikorpusi. Helle Metsland on tegelenud põhjalikult verbisüntaksiga. Ta on uurinud nii aja-kui kõneviisikategooriat. Tegumoekategooriat on põhjalikuimalt analüüsinud Henno Rajandi. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu
ärvardatud. Ühendsidesõnad on: olgugi et, ilma et, nii et, seepärast et, sellepärast et, sest et, selleks et, seni kui, peaasi et, vaevalt et, samal ajal kui ( = kuna ), sel ajal kui, sellal kui, selle asemel et, peale selle et, niipea kui, isegi kui, sellest hoolimata et, sõltumata sellest et, tänu sellele et, parajasti kui, pärast seda kui jne. NB! Eesti Keele Instituut soovitab Kõige värskem allikas, kust võib kirjavahemärgitarkust ammutada, on Mati Erelti ,,Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused" (2006). Ka alljärgnev õpetus põhineb sel käsitlusel. Pealausele eelneva kõrvallause algul on ühendsidendite ,,sellepärast et", ,,selleks et", ,,selle asemel et", ,,enne kui", ,,juhul kui", ,,samal ajal kui" jts puhul komakasutus vaba, nt Selleks(,) et õigesti elada, tuleb hoolsalt õppida. Enne(,) kui lõplikult otsustad, tutvu meie kataloogiga.
käskiva kõneviisi lausetega saab palvet või nõuet taotleda. Kuigi keeltes arenevad välja kindel, käskiv ja küsiv kõneviis, erinevad nende struktuurid suuresti. Keeltevahelised erinevused ilmnevad mitmekesisuses, sõna järjekorras ja intonatsioonis. Paljudes keeltes on ühiseid mustreid: nt käskivas kõneviisis võetakse verbilt aega määravad tunnused ja lauselõpuintonatsiooni sageduse muster, mis markeerib küsilauset. 42. Erelti ülevaade eesti keele süntaktikast Eesti k kuulub soome-ugri keelte sekka, tüpoloogia poolest kuulub SAE äärealale. Eesti keel on aglutineeriv keel, kuigi ta on fusiivsem ja analüütilisem kui teised soome-ugri keeled. Keelekontaktid eristavad eesti keelt soome-ugri keeltest. Põhilisi lausemustreid on eesti keeles 2, kuigi sõnade järjestus on paindlik. · Normaalne sõnade järjekord on SVx (subjekt-verb-mittesubjekt). Subjekt on markeerimata. Verb ühildub
keelekorraldus ning keelehoole (Hennoste, Pajusalu 2013: 19). Keelepoliitika kuulub Eestis Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemislasse. Selle eesmärk on juhtida keelelist arengut ühiskonna tasandil soovitud eesmärkide suunas (Hennoste, Pajusalu 2013: 19). Vastavad eesmärgid püstitatakse Eesti keele arengukavas mitmeks aastaks, mis koostatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti keelenõukogu koostöös. Tiiu Erelti järgi on keelekorraldus teadlik kirjakeele arendamine, rikastamine, püsistamine ja ajakohastamine. Keelekorralduse eesmärk on hoolitseda selle eest, et eesti kirjakeel oleks hea ning kasutajaskonnal oleks võimalik kasutada seda nii oma tunnete väljendamisel kui ka mistahes muul elualal. Keelekorraldusel on justkui kaks erinevat funktsiooni: ühelt poolt ta kiirendab keele muutumist (rikastab sõnavara,
kirjutatakse ühe tähega (arter, bakter). 3. 2–3silbilise nimetavaga sõnade sulghääliku kirjutus ei olene alati rõhust, vaid pigem traditsioonist (kompvek, kotlet, niknäk, šašlõkk, kabatšokk). 16. Kirjelda laentüvede eesti keelde muganemise malle. Mis iseloomustab nt soome, vene ja inglise laenude eesti keelde muganemist (nt häälikumuutused, sõnade lühendamine, lõpukadu, sisekadu jne). Too näiteid. Vt Erelti vihikut lk 14. Uute laensõnade vormimoodustuses eelistatakse lihtsamaid ja loomulikumaid vorme. Et võõrsõnade käitumine kajastab keele sõnavaras kehtivaid seaduspärasusi, võib oletada, et kogu eesti keele grammatika hakkab lihtsustuma (astmevahelduseta vormid ja tüvevokaal -i üldistuvad ka omasõnavaras). Uued keelde tulevad sõnad ei liitu laadivahelduslike tüüpidega, mis kinnitab, et see eesti keelele eriomane nähtus hakkab kaduma ka vanemast sõnavarast
Seega mugandati nimesid ka üksnes kuulumise tõttu ühte nimetatud rühma, nt San Mariino, Slesvig- Holstein 'Schleswig-Holstein', Reikjavik 'Reykjavk', Pretooria 'Pretoria', Amasoonas 'Amazonas'. 1960. aastatel kritiseeriti eriti rühmapõhist mugandamist (Mati Hint) ja taotleti nimekirjutuses suuremat originaalilähedust. Esitati soov kirjutada ka NSV Liidu rahvaste nimesid nende lähtekujul, mitte vene keele vahendusel. 1970. aastate keskpaigas võttis õigekeelsuskomisjon Tiiu Erelti algatusel vastu ukraina, valgevene, Kaukaasia ja Kesk-Aasia keelte nimede transkriptsioonijuhised. 1976. a ÕS loobus paljudest taunitud muganditest ja esitas reegli, et rahvuslikud nimekujud ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohane transkriptsioon võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei ole eksimus eesti õigekeelsuse vastu. 1950.60. aastate mugandamisihaluse kõrvaldas lõplikult õigekeelsuskomisjoni 1983